Tooted

Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.

Hoogsalt ja pädevalt fabuleeritud lugu pakub nii põnevat lugemist kui ka süvaanalüüsi gangsterluse olemusest ning maffialike organisatsioonide toimimisest toona ja üldse.

Raamat räägib võrkpallist ja 1968. aasta kuumast suvet, jäägitust pühendumisest ja vaimustavast meisterlikkusest. See on lugu meeskonnast, kes otsusekindlalt loobus teistele omasest üks-kaks-kolm-mängust ja lõi täiesti oma stiili. "Esimene üles!" tähendas vastast üllatanud rünnakut esimeselt söödult ja kiiret mängu, mis vaimustas publikut kodus ja võõrsil. Kalev 68 virtuoosne mäng köitis ka fotograafe. "Mind ei huvita sentimeetrid, sekundid ega punktid, mind huvitab spordi psühholoogia, see, mis toimub sportlasega sajandiksekundit enne või ka pärast otsustavat lööki, viset, hüpet... Ma tahan näidata inimestele seda, mida nad tribüünilt ei näe." Need sõnad kuuluvad kogu maailmas tuntud spordifotograafile Igor Utkinile. NB! Raamatuga on kaasas dokumentaalfilm "Mäng".

Raamatu esimeses, sissejuhatavas osas on väike astronoomia aabits, ülevaade tähtkujudest ja põhimõistetest ning arutelu müüdi ja astraalmütoloogia mõistmise võimalustest. Esimese osa ülevaated võimaldavad raamatust aru saada ilma eelneva ettevalmistuseta. Teises ja kolmandas osas esitatud ülevaated võiks olla huvitav lugemismaterjal, millele tuginedes oskab huviline edaspidi kergesti Internetist ja raamatukogudest täiendavat infot leida. Neljas osa kannab endas rohkem esialgset astroloogia ajaloo ideed. Sinna on koondatud klassikalise antiigi täheteadused ja sellele aluse pannud Kaldea traditsioon. See osa püüab jõudumööda täita infopuudust, mis on Eestis tekkinud lääne astroloogia varase ajaloo osas.

Imeline armatuslugu. Seitse täiuslikku päeva… ja siis mees kaob, ilma ainsagi sõnata. Kujutle hetkeks, et kohtad meest, kellega veedad ühiselt seitse imelist päeva ja ööd ning armud meeletult. Ja need tunded on vastastikused – sa ei ole kunagi varem milleski nii kindel olnud. Seetõttu tundub mehe ammu planeeritud puhkusereis ja tõotus lennujaamast helistada lubadusena, milles pole põhjust kahelda. Kuid mees ei helista… Sõbrad soovitavad sul mees unustada ja eluga edasi minna, aga sina tead, et sellele kõigele peab olema mingi seletus. Mehe vaikimisel peab olema mõjuv põhjus. Mida sina teeksid, kui saad lõpuks teada, et sul oligi õigus? Põhjus ongi olemas ja see on see üks asi, mida te teineteisega ei jaganud. Tõde.

Idülliline lapsepõlv Lausitzil Esimese maailmasõja eelõhtul, Berliin «kuldsetel kahekümnendatel», suur armastus – nii võiks kõlada õnn, mõtleb Helene. Neiu usub, et maailm on ta ees valla, järgib oma unelmaid ja tundeid, hoolimata üha halastamatumaks muutuva aja kommetest. Siis tuleb teine suur sõda. 1945.aastal põgeneb Helene Stettenist lääne poole. Koos seitsmeaastase pojaga on ta rasked sõja-aastad üle elanud ning nüüd, kui kõik on möödas, kui kõik näib võimalik, jätab ta lapse üksi perroonile ega tule enam tagasi...

Kiti õde on olnud viisteist aastat surnud, kui naine näeb teda teleuudistes… Josie Bianci sai aastaid tagasi terrorirünnakus surma. Seda on ta õde Kit, kiirabiarst Santa Cruzis, siiani uskunud. Ent vaid mõne sekundiga Kiti maailm muutub. Teleülekanne Aucklandis toimunud tulekahjust näitab keset suitsu ja varemeid naist, kelle sarnasus Josiega on uskumatu. See peab olema tema. Kitis vallanduvad mahasurutud emotsioonid – lein, kaotusvalu ja viha – ning ta peab üles leidma oma õe, kes on nii kaua elanud vales.

Kuulsa Moll Flandersi lugu, tema elu tõusud ja mõõnad. Moll Flanders sündis Newgate´i vanglas, elas kuuskümmend aastat pidevat kirevat elu, kaasaarvatud ta lapsepõlv, oli kaksteist aastat hoor, viis korda abielus (millest korra omaenda vennaga), kaksteist aastat varas, kaheksa aastat Virginiasse asumisele saadetud kurjategija, sai lõpuks rikkaks ja suri patukahetsejana. Kirjutatud ta enda märkmete järgi.

Käsiraamatus vaadeldakse neerude talitlust, neeruhaiguste kliinilisi uurimismeetodeid ja olulisemaid sümptoome. Üksikasjalikult käsitletakse sagedasemaid neeruhaigusi nagu neerupõletikud, neerude ainevahetuslikud ja toksilised kahjustused, vereringehäired ning geneetiliselt põhjustatud neeruhaigused. Antakse ülevaade profülaktikast ja ravi põhiprintsiipidest, samuti tehisneeru kasutamisest ning neerusiirdamise võimalustest nüüdisajal. Käsiraamat on mõeldud terapeutidele ja arstiteaduskonna vanemate kursuste üliõpilastele.

Edgar Allan Poe (1809–1849) on vaatamata oma lühikeseks jäänud elule (40 aastat) rikastanud maailma kirjandust rohke ja põneva loominguga. Peamiselt proosat kirjutanud Poe teoste mõju on veel tänapäevalgi tunda nii kirjanduses, muusikas kui ka filmikunstis. Muuhulgas peetakse teda krimiromaanide žanri leiutajaks.

Poe fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.

Sisu:

• "Berenike"
• "Ligeia"
• "Usheri maja hukk"
• "William Wilson"
• "Langemine Maelströmi"
• "Ovaalne portree"
• "Kaev ja pendel"
• "Reetlik süda"
• "Must kass"
• "Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem"
• "Mis juhtus monsieur Valdemariga"
• "Vaat amontilladot"
• "Hüpikkonn"
• "Mõrv Rue Morgue'il"
• "Marie Roget' mõistatus"
• "Näpatud kiri"
• "Kuldmardikas"
• "Ärimees"
• "Hing väljas"
• "Mõni sõna muumiaga"
• "Kommentaare"
• "Edgar Allan Poe orbiidita planeet"

Me kõik justkui teame, kes on nartsissist ja kuidas ta käitub. Aga mis on nartsissism ja kuhu peaksime oma pilgu suunama, kui soovime sellele küsimusele vastust? Seetõttu ongi raamat pühendatud neile, kellele põhiküsimus – kes ma olen – pole vaid filosoofiline küsimus. Nartsissism oma põhiolemuselt on minu meelest inimese eneseväärikuse sünonüüm ja sümbol. Ükski nartsissist aga pole väärikas inimene, ta võib olla ülimalt väljapeetud, uhke, silmapaistev, kuid temas puudub eneseväärikus. See on kahjustada saanud ja ta ei oska ka võimaliku erakordse mõistuse, intelligentsi, mitmekordse hariduse juures selle kahjustusega hakkama saada. Ja mõista, et eneseväärikas inimene mitte kunagi ei kahjusta ennast ega teist, ei alahinda, ammugi alanda, rääkimata juba psüühilisest ja/või füüsilisest vägivallast. Ja seda sellepärast, et eneseväärikus ei luba. Nartsissist on inimene, kel puudub julgus iseenese süda murda. Ja niikaua, kuni tal seda julgust pole, murduvad südamed neil

Miks maitseb vein paremini, kui peame seda kalliks? Miks hindame originaalteoseid kõrgemalt kui nende koopiaid? "Pimenägemine" on neuroteaduse ning vürtsikate turundusnäidete laineharjal kulgev lustakas reis tarbimiskäitumise maailma. Brändilogod, mida näeme; kuulutused, millest uudisvoos mööda kerime; reklaamid, mis ekraanilt vastu kumavad; rakendused, mida igapäevaselt kasutame – need on kõigest tarbimismaailma nähtavaks kihiks. Teine, sügavam kiht, on aga hoolega kujundatud nõnda, et see kasutaks ära aju kummalist toimimist, mis mõjutab meid ilma meie teadmise või nõusolekuta. Neuroteadlane Matt A. Johnson ja turundaja Prince Ghuman heidavad valgust aju ja tarbimise sügavatele vastasmõjudele. Nad annavad turunduse vaatenurgast ülevaate mälestuste ja kogemuste, naudingu ja valu, emotsiooni ja loogika, taju ja tegelikkuse, tähelepanu, otsuselangetuse, sõltuvuse, uudsuse, sümpaatia, empaatia, suhtluse ja teadvustamata sõnumite edastamise neuroteadusest. Teisisõnu, kuidas toimub aju ning kuidas brändid seda ära kasutavad. Tandem väidab, et meie taju on ekslik: me ei koge maailma päris nii, nagu see tegelikult on, mängides turundajatele kätte ideaalse võimaluse. Selle paremaks mõistmiseks sukelduvad autorid viisidesse, kuidas konstrueerib aju meie kogemust igapäevaelust. Maitseb ju koeratoit hõrgult üksnes siis, kui panna sööjat uskuma, et tegemist on jumaliku pâté'ga. Uuringud, muide, näitavad, et selle kulinaarse eksiarvamuseni on vägagi lihtne jõuda. Tempokas, nutikas ja haarav "Pimenägemine" heidab uut valgust sügavalt juurdunud uskumustele ja mõttemustritele, mida brändid eelistuste loomiseks osavalt jälgivad. Johnson ja Ghuman põimivad teadusuuringute tulemused suurepärasteks lugudeks, pakkudes tarbijatele, turundajatele, brändidele või lihtsalt neuro-uudishimulikele piisavalt materjali, mille najal järgmisel kogunemisel säravaid etteasteid teha.

Pubide ja postkontorite röövimisest tüdinenud ambitsioonikas pisisuli Frankie Crowe kibeleb astuma sammu, mis muudaks ta elu. Frankie unistab saada sama kuulsaks ja tõusta kuritegelikus maailmas sama kõrgele kui Dublini „ristiisa" Jo-Jo Mackendrick. Raamatu „Pisisulid" tegelased ärinõustaja Justin Kennedy ja tema naine Angela on edukad dublinlased, kelle jõukus ja elustiil hoiavad neid seltskonnaajakirjanduse tähelepanu all. Kui inimesel on miljon, siis on tal ka kaks – lihtne matemaatika viib kokku suurt läbimurret kavandava pisisuli ja äsja uude luksuslikku majja kolinud ärimehe. Väike valearvestus selles tehtes muudab aga hoolikalt kavandatud inimröövi meeletuks kaoseks, kus keerleb hulk värvikaid pealinnapätte, kolkaküla vanamehi ja kõikenäinud politseiuurijaid.

Shaun Bythelli humoorikas päevikuvormis jutustus Šotimaal asuvast raamatupoest toob lugejani tegelased, kes said tuttavaks autori eelmises raamatus «Raamatukaupmehe päevik». Uute pihtimuste nautimiseks pole eelmise raamatu tundmine siiski vajalik. Autor vestab oma igapäevaelust haaravalt ning räägib inimestest ja nende tegemistest mõnusa huumoriga, tema toon on britile omaselt korraga nii sarkastiline kui ka kaastundlik.

"Teatrikoolide" sarja 6. vihikuna ilmunud raamatu ""Tallinnfilmi" filminäitlejate õppestuudio" sisaldab ülevaadet stuudiost ja õppetööst, meenutusi juba praeguseks lahkunud õpilastest ning intervjuusid veel meenutajatega. Raamat sisaldab lisadena eluloolisi andmeid ja rollide loetelu ning nimeregistrit. Tallinfilmi filminäitlejate õppestuudio loodi 1960. aastal. See oli ainus filmistuudio juurde loodud näitlejate õppestuudio kogu tollases Nõukogude Liidus.

Tallinfilmi õppestuudio on muuhulgas lõpetanud Sirje Arbi (Tennosaar), Arvi Hallik, Toomas Kalmet, Peeter Kard (Šmakov), Enn Kose, Tiia Kriisa, Verner Loo, Aime Piirsalu, Ivalo Randalu, Eili Sild (Torga), Mall Sillandi, Peeter Tedre, Ülle Ulla. Stuudiolasi õpetasid Leo Kalmet, Leo Soonpää, Reet Kasesalu-Martinson, Karl Ader, Meeli Sööt, Vello Rummo, Olev Piirsalu, Jüri Müür, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Valeria Anderson, Veljo Käsper jt.

Suzi sai hakkama tohutu lollusega. Nüüd, rasedana, elades koos armukadeda abikaasa Nickiga muust maailmast ära lõigatud paigas, maksab ta selle eest ränka hinda ja tunneb aina ängistavamat üksindust. Kui ainsasse nende läheduses paiknevasse majja kolib keegi, on Suzil hea meel, sest tärkab lootus saada seltsiline. Tal on kiusatus rääkida Norale kõik südamelt ära. Peagi hakkab Suzile aga tunduma, et Nora teab rohkem, kui välja näitab. Kas on võimalik, et too võhivõõras juba teab, millega Suzi on hakkama saanud?

Sellesse raamatusse kogutud umbes 4000 tarka ja mõtlemapanevat, teemade kaupa järjestatud mõttetera aitavad rikastada kirjutajate ja kõnepidajate, tegelikult igaühe keelt, kes soovib teisi juhtida või veenda. Samuti annavad need inspiratsiooni, mis juhatab meid elus edasi. Hiina vanasõnad, Vana-Rooma aegsed maksiimid ja tarkused paljudelt kirjanikelt William Pennist kuni Khalil Gibranini hõlmavad väga erinevaid teemasid alandlikkusest ja kannatlikkusest kuni julguse, tahtejõu ja tegutsemiseni. Teemad on järjestatud nii, et alguses on sünd ja edasi viib tee läbi „ideaalse elu” eri etappide. Mõnes lõigus juhatab üks tsitaat sujuvalt järgmise juurde, arendades mõtet edasi või rõhutades selle erinevaid aspekte. Teistes vaidleb üks tsitaat teisele vastu, luues autorite vahel elava arutelu.

Avage kägisev uks kummitavasse majja ja tajute, kuidas teid läbistab värin. Me ei tea, mis võib välja ilmuda. Me avame uksi tulevikku igal eluhetkel. Mis on nende taga? Kuidas valmistuda kohtumiseks tundmatuga? Raamat "Tuleviku lood" räägib aja varjatud, näivalt pimedusega kaetud osast, sest me pole seal veel olnud. See räägib sellest, kuidas me püüame ette kujutada, valmis olla ja toime tulla kõigega, mis võib meid varitseda veidras kohas, mida nimetame "tulevikuks". Autor David Christian kirjutab selles raamatus, mida on tulevikust mõelnud filosoofid, teadlased ja teoloogid. Ta arutleb selle üle, kuidas muud elusolendid – alates bakteritest kuni nahkhiirte ja leivapuudeni – saavad tohutult keerukate biokeemiliste ja neuroloogiliste süsteemide abil hakkama müstilise tulevikuga. Ta uurib ainulaadset viisi, kuidas meie oma liik ühiselt ja sageli teadlikult tulevikule mõtleb ning seda kujundada püüab. Lõpuks kirjeldab mõnda tulevikuversiooni, mida oskame täna ette kujutada järgmise paari aastakümne ja miljardite tulevaste aastate kohta. Lõpetab ta spekulatsioonidega aja lõpust. Varem on David Christianilt eesti keeles ilmunud raamat "Tekkelugu".

Iga tööd tuleb vaadata omaette, veenis ta end. Jumala eest, mis ma ikka muretsen? Bonn ei ole Varssavi. Varssavist on sada aastat möödas. Täna on Bonn. Me teeme, mis meil teha on, ja läheme edasi. Talle tuli see jälle silme ette, Varssavi saatkonna rokokootuba, tolmust mustunud kroonlühter ja Myra Meadowes üksinda kretiinsel sohval. Järgmine kord, kui nad teid jälle kuhugi raudse eesriide taha määravad, karjus Turner, olge oma armukeste valimisega kuradi ettevaatlik. Öelge talle, et ma sõidan välismaale, mõtles ta. Ma lähen üht reeturit otsima. Täisverelist, ilmselget, kuldhammastega, müüdavat reeturit. Ma tean, mida ma otsin, mõtles ta; ma näen juba praegu, millega see kõik lõpeb. Tule lagedale, Leo, me oleme ühte verd, sina ja mina: põrandaalused, need me oleme. Ma ajan sind taga mööda roiskveekanalit, sellepärast ma haisen nii magusalt. Maailma roojus on meie peal, sinu ja minu peal. Mina ajan sind taga ja sina ajad mind taga ja me mõlemad ajame iseennast taga.

Prosaistina suurt tähelepanu pälvinud Mats Traat alustas oma kirjanikuteed luuletajana, "kandilise maamehe" poetiseerijana. Autori luuleotsingud ja areng on liikunud konkreetsetelt külaelu reaalidelt eetiliste väärtuste avarama mõtestatuse suunas. Valikkogu sisaldab aastate vältel avaldatud luule paremiku. Värsid on sõnastatud erksalt ja jõuliselt.

Ühel heal päeval hipodroomilt tulles istusin kirjutusmasina taha, kirjutasin pealkirjaks VANA PEERU VEERUD, avasin õlle ja tekst tuli justkui iseenesest… Istu aga akna alla maha, võta õlu ette ja lase tekstil tulla. Kõik, mis tulla tahtis, tuli omasoodu. Bukowski veergudes Los Angelese underground-ajalehele Open City on jutustajaks kas tema ise või tema alter ego Henry Chinaski. Bukowski kaevub Ameerika põhjakihtidesse, tema lugudes tegutsevad luuserid ja antikangelased. Need pooleldi autobiograafilised veerud on pungil täis vägivalda, naisi, kihlvedusid ja kõikmõeldavat märjukest, lõbu ja lootusetust, elu võlu ja tühisust.

Nimeka inglise naiskirjaniku ainuke romaan (1847). Teos käsitleb Victoria-aegse inglise maa-aadli elu Yorkshire sünge ja metsiku nõmmemaa taustal. Peategelane Heathcliff, lapsena üleskorjatud mustlaspoiss, kes on tunda saanud põlgust ja alandust, maksab täiskasvanuks saades kätte kõige, eeskätt aga purustatud armastuse eest, halastamata järgmisele põlvelegi. Romaani iseloomustab hingeliste seisundite kirjeldamise intensiivsus, tunnete kirglikkus. Erilise ilme annab talle realistlike piltide põimumine üleloomulike elementide ning müstikaga.