Tooted

Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.

 

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid. 1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon.

Hoogsalt ja pädevalt fabuleeritud lugu pakub nii põnevat lugemist kui ka süvaanalüüsi gangsterluse olemusest ning maffialike organisatsioonide toimimisest toona ja üldse.

Fotoalbum Eesti balletist

Raamat räägib võrkpallist ja 1968. aasta kuumast suvet, jäägitust pühendumisest ja vaimustavast meisterlikkusest. See on lugu meeskonnast, kes otsusekindlalt loobus teistele omasest üks-kaks-kolm-mängust ja lõi täiesti oma stiili. "Esimene üles!" tähendas vastast üllatanud rünnakut esimeselt söödult ja kiiret mängu, mis vaimustas publikut kodus ja võõrsil. Kalev 68 virtuoosne mäng köitis ka fotograafe. "Mind ei huvita sentimeetrid, sekundid ega punktid, mind huvitab spordi psühholoogia, see, mis toimub sportlasega sajandiksekundit enne või ka pärast otsustavat lööki, viset, hüpet... Ma tahan näidata inimestele seda, mida nad tribüünilt ei näe." Need sõnad kuuluvad kogu maailmas tuntud spordifotograafile Igor Utkinile. NB! Raamatuga on kaasas dokumentaalfilm "Mäng".

Tormisel Sussexi rannikul seisab vanadusest murenevate müüridega muinasjutuloss, kus peetakse peadpööritavat maskiballi. Seal sünnib kütkestav lugu vahvast rüütlist, kelle raudrüü on küll pisut tuhmunud, ja julgest neitsist. Kuueteistaastane Phoebe Layton nägi Gabriel Banneris vahvat rüütlit, õilsa südamega kangelast, kes on sündinud õnnetuid neidusid päästma. Kaheksa aastat hiljem on neiul hirmsasti abi tarvis ühe õilsa missiooni teostamiseks ja ta ei oska kedagi paremat välja mõelda kui seda on Gabriel. Aga kui neiu meelitab oma hiilgava rüütli kohtumisele üksildasel külavaheteel, avastab ta, et tal on tegemist ohtlikult ihaldatava mehega, kel pole midagi ühist tema unistuste kangelasega.

Eesti kunstiülikooli tudengite õppereisid soome-ugri rahvaste juurde said nelja aastakümne eest alguse ülikooli toonase õppejõu Kaljo Põllu ideest. Koos sõideti välitöödele hantide, manside, karjalaste, vepslaste, maride, udmurtide ja teiste hõimurahvaste juurde, uuriti nende elulaadi ja jäädvustati rahvakunstiesemeid. Siinsesse raamatusse on koondatud tolleaegsete tudengite – praeguste tuntud kunstnike – tekste ekspeditsioonide meenutustega, iga aasta kohta üks. Lugusid kaunistavad ilmekad illustratsioonid, mis kujutavad kohalikke olusid ja hõimurahvaste markantsemaid esindajaid, aga ka ekspeditsioonide käigus loodud joonistused. Iga reisi täpne teekond on näha päevikutekstile lisatud kaardil. Raamatus on talletatud noist aegadest pärit autentsed tekstid, fotod ja joonistused, mis aitavad säilitada sidet hõimurahvastega ning iseennastki meie kiiresti muutuvas maailmas kindlamalt leida.

Tegemist on Soome investori Seppo Saario klassikalise investeerimisteemalise raamatu täiendatud trükiga. Raamatut on ka Eestis mitmel korral välja antud ja see on saanud populaarsemaks investeerimisalaseks raamatuks. Uustrükk on kaasajastatud, kaasautoriks on Saario pojapoeg Joakim Saario.

Raamatu eesmärk on pakkuda praktilist nõu aktsiainvesteeringuteks, õpetades, kuidas börsid toimivad, milliseid võimalusi need pakuvad ja kuidas investeerida arukalt, arvestades riske ja tulusust.

Autor toob esile, et edukas investor peab kohanduma kiiresti muutuva maailmaga, mida mõjutavad digitaliseerumine, kliimamuutused, internet, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt. Ta peab eemalduma kahanevatest ärivaldkondadest ja otsima nende asemele uus kasvuvõimalusi.

Erinevalt paljudest teistest investeerimisraamatutest põhineb teos autori enda 70aastasel kogemusel laia valiku investeerimisvaradega: aktsiad, võlakirjad, fondid, optsioonid, kuld, valuuta, kinnisvara, kunst jne.

Miks maitseb vein paremini, kui peame seda kalliks? Miks hindame originaalteoseid kõrgemalt kui nende koopiaid? "Pimenägemine" on neuroteaduse ning vürtsikate turundusnäidete laineharjal kulgev lustakas reis tarbimiskäitumise maailma. Brändilogod, mida näeme; kuulutused, millest uudisvoos mööda kerime; reklaamid, mis ekraanilt vastu kumavad; rakendused, mida igapäevaselt kasutame – need on kõigest tarbimismaailma nähtavaks kihiks. Teine, sügavam kiht, on aga hoolega kujundatud nõnda, et see kasutaks ära aju kummalist toimimist, mis mõjutab meid ilma meie teadmise või nõusolekuta. Neuroteadlane Matt A. Johnson ja turundaja Prince Ghuman heidavad valgust aju ja tarbimise sügavatele vastasmõjudele. Nad annavad turunduse vaatenurgast ülevaate mälestuste ja kogemuste, naudingu ja valu, emotsiooni ja loogika, taju ja tegelikkuse, tähelepanu, otsuselangetuse, sõltuvuse, uudsuse, sümpaatia, empaatia, suhtluse ja teadvustamata sõnumite edastamise neuroteadusest. Teisisõnu, kuidas toimub aju ning kuidas brändid seda ära kasutavad. Tandem väidab, et meie taju on ekslik: me ei koge maailma päris nii, nagu see tegelikult on, mängides turundajatele kätte ideaalse võimaluse. Selle paremaks mõistmiseks sukelduvad autorid viisidesse, kuidas konstrueerib aju meie kogemust igapäevaelust. Maitseb ju koeratoit hõrgult üksnes siis, kui panna sööjat uskuma, et tegemist on jumaliku pâté'ga. Uuringud, muide, näitavad, et selle kulinaarse eksiarvamuseni on vägagi lihtne jõuda. Tempokas, nutikas ja haarav "Pimenägemine" heidab uut valgust sügavalt juurdunud uskumustele ja mõttemustritele, mida brändid eelistuste loomiseks osavalt jälgivad. Johnson ja Ghuman põimivad teadusuuringute tulemused suurepärasteks lugudeks, pakkudes tarbijatele, turundajatele, brändidele või lihtsalt neuro-uudishimulikele piisavalt materjali, mille najal järgmisel kogunemisel säravaid etteasteid teha.

Pubide ja postkontorite röövimisest tüdinenud ambitsioonikas pisisuli Frankie Crowe kibeleb astuma sammu, mis muudaks ta elu. Frankie unistab saada sama kuulsaks ja tõusta kuritegelikus maailmas sama kõrgele kui Dublini „ristiisa" Jo-Jo Mackendrick. Raamatu „Pisisulid" tegelased ärinõustaja Justin Kennedy ja tema naine Angela on edukad dublinlased, kelle jõukus ja elustiil hoiavad neid seltskonnaajakirjanduse tähelepanu all. Kui inimesel on miljon, siis on tal ka kaks – lihtne matemaatika viib kokku suurt läbimurret kavandava pisisuli ja äsja uude luksuslikku majja kolinud ärimehe. Väike valearvestus selles tehtes muudab aga hoolikalt kavandatud inimröövi meeletuks kaoseks, kus keerleb hulk värvikaid pealinnapätte, kolkaküla vanamehi ja kõikenäinud politseiuurijaid.

Shaun Bythelli humoorikas päevikuvormis jutustus Šotimaal asuvast raamatupoest toob lugejani tegelased, kes said tuttavaks autori eelmises raamatus «Raamatukaupmehe päevik». Uute pihtimuste nautimiseks pole eelmise raamatu tundmine siiski vajalik. Autor vestab oma igapäevaelust haaravalt ning räägib inimestest ja nende tegemistest mõnusa huumoriga, tema toon on britile omaselt korraga nii sarkastiline kui ka kaastundlik.

Содержание:

1. Двигатель.
2. Сцепление.
3. Коробка передач.
4. Карданная передача.
5. Задний мост.
6. Подвески колес.
7. Рулевое управление.
8. Шины, колеса, ступицы.
9. Тормозная система.
10. Электрооборудование и контрольно-измерительные приборы.
11. Кузов автомобиля.

Sisukord:

1. Mootor.
2. Sidur.
3. Käigukast.
4. Kardaanülekanne.
5. Tagasild.
6. Vedrustus.
7. Roolisüsteem.
8. Rehvid, veljed, rummud.
9. Pidurisüsteem.
10.  Elektriseadmed ja mõõteriistad.
11. Auto kere. Lisad.

Saksa mõtleja Karl Löwithi (1897–1973) 1949. aastal ilmunud raamat võtab ajas tagasi sammuvate mõttelooliste esseede kujul vaatluse alla usu inimolu jätkuvasse paranemisse ehk progressi ning valgustab selle eellugu ajalooteoloogias. Käsitluse all on Jacob Burckhardt, Marx, Hegel, Proudhon, Comte, Condorcet, Turgot, Voltaire, Vico, Bossuet, Florise Joachim, Augustinus, Orosius ning Piibli ja Nietzsche ajalookäsitus. Ajaloo kulgemisele sisemise eesmärgi ja korrapära omistamist Löwith õigustatuks ei pea. See on juudi-kristlikust lunastusreligioonist võõrandatud idee, religioosse lootuse istutamine siinpoolsusse. Tõlkija saatesõna käsitleb Löwithi arusaamu ajaloo mõtte otsimisest ja historitsismist ning raamatust vallandunud debatti ilmalikustumise üle.

"Teatrikoolide" sarja 6. vihikuna ilmunud raamatu ""Tallinnfilmi" filminäitlejate õppestuudio" sisaldab ülevaadet stuudiost ja õppetööst, meenutusi juba praeguseks lahkunud õpilastest ning intervjuusid veel meenutajatega. Raamat sisaldab lisadena eluloolisi andmeid ja rollide loetelu ning nimeregistrit. Tallinfilmi filminäitlejate õppestuudio loodi 1960. aastal. See oli ainus filmistuudio juurde loodud näitlejate õppestuudio kogu tollases Nõukogude Liidus.

Tallinfilmi õppestuudio on muuhulgas lõpetanud Sirje Arbi (Tennosaar), Arvi Hallik, Toomas Kalmet, Peeter Kard (Šmakov), Enn Kose, Tiia Kriisa, Verner Loo, Aime Piirsalu, Ivalo Randalu, Eili Sild (Torga), Mall Sillandi, Peeter Tedre, Ülle Ulla. Stuudiolasi õpetasid Leo Kalmet, Leo Soonpää, Reet Kasesalu-Martinson, Karl Ader, Meeli Sööt, Vello Rummo, Olev Piirsalu, Jüri Müür, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Valeria Anderson, Veljo Käsper jt.

Avage kägisev uks kummitavasse majja ja tajute, kuidas teid läbistab värin. Me ei tea, mis võib välja ilmuda. Me avame uksi tulevikku igal eluhetkel. Mis on nende taga? Kuidas valmistuda kohtumiseks tundmatuga? Raamat "Tuleviku lood" räägib aja varjatud, näivalt pimedusega kaetud osast, sest me pole seal veel olnud. See räägib sellest, kuidas me püüame ette kujutada, valmis olla ja toime tulla kõigega, mis võib meid varitseda veidras kohas, mida nimetame "tulevikuks". Autor David Christian kirjutab selles raamatus, mida on tulevikust mõelnud filosoofid, teadlased ja teoloogid. Ta arutleb selle üle, kuidas muud elusolendid – alates bakteritest kuni nahkhiirte ja leivapuudeni – saavad tohutult keerukate biokeemiliste ja neuroloogiliste süsteemide abil hakkama müstilise tulevikuga. Ta uurib ainulaadset viisi, kuidas meie oma liik ühiselt ja sageli teadlikult tulevikule mõtleb ning seda kujundada püüab. Lõpuks kirjeldab mõnda tulevikuversiooni, mida oskame täna ette kujutada järgmise paari aastakümne ja miljardite tulevaste aastate kohta. Lõpetab ta spekulatsioonidega aja lõpust. Varem on David Christianilt eesti keeles ilmunud raamat "Tekkelugu".

Iga tööd tuleb vaadata omaette, veenis ta end. Jumala eest, mis ma ikka muretsen? Bonn ei ole Varssavi. Varssavist on sada aastat möödas. Täna on Bonn. Me teeme, mis meil teha on, ja läheme edasi. Talle tuli see jälle silme ette, Varssavi saatkonna rokokootuba, tolmust mustunud kroonlühter ja Myra Meadowes üksinda kretiinsel sohval. Järgmine kord, kui nad teid jälle kuhugi raudse eesriide taha määravad, karjus Turner, olge oma armukeste valimisega kuradi ettevaatlik. Öelge talle, et ma sõidan välismaale, mõtles ta. Ma lähen üht reeturit otsima. Täisverelist, ilmselget, kuldhammastega, müüdavat reeturit. Ma tean, mida ma otsin, mõtles ta; ma näen juba praegu, millega see kõik lõpeb. Tule lagedale, Leo, me oleme ühte verd, sina ja mina: põrandaalused, need me oleme. Ma ajan sind taga mööda roiskveekanalit, sellepärast ma haisen nii magusalt. Maailma roojus on meie peal, sinu ja minu peal. Mina ajan sind taga ja sina ajad mind taga ja me mõlemad ajame iseennast taga.

Prosaistina suurt tähelepanu pälvinud Mats Traat alustas oma kirjanikuteed luuletajana, "kandilise maamehe" poetiseerijana. Autori luuleotsingud ja areng on liikunud konkreetsetelt külaelu reaalidelt eetiliste väärtuste avarama mõtestatuse suunas. Valikkogu sisaldab aastate vältel avaldatud luule paremiku. Värsid on sõnastatud erksalt ja jõuliselt.

Ühel heal päeval hipodroomilt tulles istusin kirjutusmasina taha, kirjutasin pealkirjaks VANA PEERU VEERUD, avasin õlle ja tekst tuli justkui iseenesest… Istu aga akna alla maha, võta õlu ette ja lase tekstil tulla. Kõik, mis tulla tahtis, tuli omasoodu. Bukowski veergudes Los Angelese underground-ajalehele Open City on jutustajaks kas tema ise või tema alter ego Henry Chinaski. Bukowski kaevub Ameerika põhjakihtidesse, tema lugudes tegutsevad luuserid ja antikangelased. Need pooleldi autobiograafilised veerud on pungil täis vägivalda, naisi, kihlvedusid ja kõikmõeldavat märjukest, lõbu ja lootusetust, elu võlu ja tühisust.