Tooted

Tiina Tuvikese romaan "Aegadesse raiutud näod" kujutab Michelangelo elu ja loometööd.

1919. aasta oli Baltikum üks poliitiliselt rahutuim piirkond maailmas. Soome mässas, Saksa armee trampis läbi Eesti, Läti ja Leedu ja valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles meeletult rahutus õhkkonnas pöördusid äsja isiseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja destroierite flotilli, keda juhtis kontraadmiral Walter Cowan. Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millele kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel. Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli "Cowaki sõda" on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.

"Geeniuse päeviku" kirjutas Dalí aastail 1952-1963. Seljataga oli meeletu noorus Federico García Lorca ja Luis Bunueli seltsis, tülliminek isaga, äge riid sürrealistidega ja kohtumine Paul Éluard'i naise Galaga. Päevik oma verbaalse akrobaatikaga pigem varjab kui selgitab. Ilmne on, et Dalí sihiks on lugejat šokeerida. Ise on ta kinnitanud, et vihkab lihtsust igasugusel kujul. Sageli paneb ta ühte patta naeruväärse ja üleva ning kui lugeja enam millestki aru ei saa, siis on Dalí oma eesmärgi saavutanud. Oma loomingumeetodit nimetas Dalí paranoia-kriitiliseks.

Viljaka romaanikirjaniku Richard Rohu (1891–1950) kaks romaani 1920ndate aastate algusest. Mõlemal romaanil on ühine tegevuskoht (mõis, küla ja alevik Võrumaal) ning paljud ühised tegelased, kuid elupiltidena ja kunstiteostena on nad üsna erinevad. Esimene on välismaalt kodumaile saabunud maalikunstniku tundeilma ja armuelamusi kujutav viimistletud loodusvaadetest küllastatud suvitusromaan; teine endise riukaliku külapumleri tõsirealistlikumas laadis ümbersünnilugu töökaks talupidajaks agara ja edasipüüdliku noore naise mõjul.

«Ja õnne ei too see maja kellelegi, kes ta ostab!» nähvas vanamoor. «Kuula, kena neiuke, sest sa oled ju päris kena, õnne see ei too, ükskõik kes selle ostab. Sellel maal lasub needus - needus, mis pandi sellele peale juba ammu, paljude aastate eest. Hoia sellest eemale. Ära tee Mustlasväljaga tegemist. Surma toob see sulle, ja ohtusid. Mine koju mere taha ja ära tule Mustlasväljale tagasi. Ära ütle, et ma sind ei hoiatanud.» «Me ei tee midagi halba.» «Jätke, Mrs. Lee!» sekkusin mina. «Ärge hirmutage seda noort daami.»

Õnn
Õnn on inimese enda teha,
sünnib tema mõtetest ja teost.
Elab meeltes, südames ja kehas,
võrsub töökast, tahtekindlast peost.

Meie õnn ei ela võõras linnus,
kaugeil saartel, külades ja teil,
ei, ta elab püsivuses, innus,
elab kodukoldeis, elab meis.

Õnn on inimese käterammus.
Raskusteski kätkeb õnne eos.
Õnn on mõistuse ja kindla sammu,
töö ja rõõmu katkematu seos.

"Naise tervis" on eriline terviseraamat: see sisaldab ligikaudu 350 küsimust, mis puudutavad naiste tervist ja enesetunnet. Küsimused on pärit ajakirja Kodutohter toimetusele saadetud lugejakirjadest. Neile vastavad arstid ning tervisliku eluviisi spetsialistid. Küsimused on süstematiseeritud nii teemade kui ka naiste nelja vanuseperioodi järgi.

Riigikantselei tähistab sel aastal koos Eesti Vabariigiga oma 100. aastapäeva. 11. novembril 1918. aastal alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus koos oma kantseleiga. Sellest kantseleist kasvaski välja Riigikantselei, mille ülesanne on olnud algusest peale toetada Vabariigi Valitsust ja selle juhti – peaministrit või riigivanemat – riigi valitsemisel ning tagada riigijuhtimise järjepidevus. Tänaseks päevaks on kunagisest valitsuse kantseleist saanud valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ning selle elluviimisel toetav valitsuskeskus.

Kõigi aegade mahukaim eestikeelne kaardikogu. Register on seotud "Eesti entsüklopeedia" köidete märksõnadega. Eesti kohanimed on seotud vaid EE 12. köite ("Eesti A-Ü") märksõnadega. Esikoht rahvusvahelisel konkursil "Avenza MAP Awards" kui 2006. aasta parim kartograafiline koguteos.

Dublini ontliku eeslinna tänavaid on katmas lumevaip. Gina silmitseb tasapisi tarduvat linna ja mõtiskleb möödaniku üle. Ta meenutab rikutud abielude hinnaga jagatud õndsust, inimesi koos kõigi nende kiiksudega oma elus, ennast koos kõigi oma kiiksudega inimeste seas, tõuse ja mõõnu.

Kui Sara Foster kuueteistkümneaastaselt kodust jalga laseb, jääb temast maha tüdruk, kes ta kunagi oli, tüdruk, kes oli võimeline usaldama ja lähedust kogema. Aastaid hiljem on ta Los Angeleses hinnatud baaridaam, tuntud ühtviisi nii oma võrratute kokteilide kui ka endaga kaasas käiva salapära poolest.

Teises linna otsas oleks Emilie Dubois’ elu justkui seisma jäänud, ta ihaleb samasuguse ilu ja kogukonnatunde järele, nagu tema kreooli vanavanemad kunagi lõid, kuid ei suuda millelegi pühenduda. Ühel päeval aga asub ta eneselegi ootamatult tööle lillepoes, hakkab valmistama lilleseadeid Yerba Buena nimelisele restoranile ja tal tekib afäär restorani abielumehest omanikuga.

Sel hommikul, kui Emilie ja Sara esimest korda kohtuvad, tunnevad nad otsekohe teineteisega sidet. Kuid mõlema naise taak ja tehtud valikud rebivad nad teineteisest ikka ja jälle lahku. Kui Sara minevik ta üles leiab ja ta elu pea peale pöörab ning Emilie samal ajal enda elule viimaks mõtte leiab, peavad naised otsustama, kas nende armastus on tugevam kui minevikuvarjud.

„Yerba Buena“ rabab oma inimlikkuse ja südamlikkusega, see on ühteaegu hõrk ja kaasakiskuv, peadpööritav lugu kahest naisest, kes püüavad luua endale kodu või leida see hoopiski teises inimeses.