Tooted
Elizabeth Gilberti menuraamatu "Söö, palveta, armasta" lõpus armus autor Felipesse, kes on sünnilt brasiillane, omab Austraalia kodakondsust ja elas nende tutvumise ajal Indoneesias. USA-sse kolimise järel vandus armastajapaar teineteisele igavest truudust ja sellele lisaks vahetas pühaliku tõotuse mitte iialgi, mitte eladeski, tulgu, mis tuleb, abiellu astuda. (Mõlema minevikku tumestas košmaarne lahutus. Aga see selleks.) Kuni ühel päeval astus mängu saatus USA valitsuse näol, mis – Felipe riiki sisenemisel ootamatult kinni võtnud – seadis nad valiku ette: te kas abiellute või Felipe jalg ei astu enam kunagi USA pinnale. Praktiliselt abielluma mõistetud, püüdis Gilbert võita oma abielufoobiat teema ülipõhjaliku lahtimõtestamisega, lootes ajaloo uurimise, inimeste küsitlemise ja lõputute arutlustega jõuda selle visalt püsiva institutsiooni sügavama olemuseni. Antud edasi autorile omase vaimukuse, intelligentsi ja empaatiaga, valgustab "Abielutõotus" läbi ka abielu-teema kõige hämaramad nurgatagused, käsitledes selliseid küsimusi nagu partnerite ühtesobivus, hullutav kirg, truudus, peretavad, ühiskonna ootused, lahutusoht ja kammitsevad kohustused. Gilberti meenutustest saab lõpuks selgepilguline armastuse ülistus, mis ei vaiki maha ka neid vastuolusid ja soovimatuid tagajärgi, mis tabavad puhast tunnet, kui see surutakse tegelikkuse raamidesse.
"Ei saada nad midagi," pomiseb Natalie endale nina alla. "Mina lähen alati üleriietega üles."
Niisiis sõidame üles ühes neist superkiiretest liftidest, kus ma alati nätsust puudust tunnen, et kõrvades tekkivat pinget vähendada.
Lift toob meid otse administraatori laua ette.
"Tere," ütleb Natalie. "Palun üks laud kolmele."
Administraator viskab meile pilgu. "Kahju küll, kõik on täis."
Märkan akna ääres vaba kohta. Karmid abinõud tuleb appi võtta. Moodustame kolmekesi ringi, ning pärast viit piinarikast minutit nõupidamist laome letti kümme dollarit.
"Laud on nüüd vaba," ütleb administraator mesimagusa häälega. "Aga te peate oma üleriided alla jätma."
"Me jätaksime oma riided parema meelega selga," ütleb Natalie.
"Kahju küll. Ma ei saa teid lauda lubada enne, kui olete oma üleriided garderoobi andnud."
Vajutan vaikides liftinuppu ja jagan kõigile nätsu.
Väsimatult optimistlik Sarah Mlynowski elab ja töötab Torontos. Tema esimene romaan räägib meilist, mille poiss-sõber talle Taist saadab, ning mille sisust saab Jackie Norris teada, et ta on jälle vaba naine. Teda lihtsalt informeeritakse, et tema sõbral on nüüd keegi teine. Jackie otsustab mitte norutada ja hakata innukalt uute meestega tutvuma. Kõigil neil on aga mingi omadus, mis Jackie´le ei meeldi ja ta muutub juba päris murelikuks. Ta ei tahagi ju midagi erilist - ainult meest, kes tal riided seljast rebiks, teda pitsaga söödaks ja seejärel temaga intelligentselt vestleks! Kas seda on tõesti liiga palju tahetud?
Sellesse raamatusse on koondatud Kerttu Rakke tuntumad tekstid, mis on ka varem kusagil ilmunud kas siis raamatukaante vahel või ajakirjanduses. Sellepärast kannabki raamat pealkirja "Kordustrükk".
Sisu:
- "Kalevipoeg"
- "7 päeva"
- "Kevadväsimus"
- "Kivised unenäod"
- "Nagu iga teinegi"
- "Noore õpetaja hommik"
- "Sadamas"
Noor edumeelne londonlanna Louisa Cannon otsib oma õiget kohta ja kutsumust kahe ilmasõja vahelises kiirelt muutuvas maailmas, olude sund viib ta aga tagasi teenijaameti ning Mitfordide perekonna juurde.
Raamatusarja järjekordses osas on Louisa tööandjaks Diana, Mitfordide vanuselt kolmas, kõige kaunimaks peetud tütar, kes on äsja täiskasvanuks saanud ja abiellunud ning naudib aristokraatliku seltskonna luksuslikku jõudeelu. Diana uue elulaadi juurde kuuluvad kõrgmood, restorani- ja teatrikülastused, reisid Pariisi ja Veneetsiasse ning läbikäimine oma ajastu suurkujudega, pillerkaari ei pidurda ka laste sünd, New Yorgi börsikrahhist alanud majanduskriis ega Euroopa üha pingestuv poliitiline olukord. Kui aga mitu sõpruskonna liiget järgemööda pealtnäha õnnetu juhuse tõttu sureb, on Louisa ja tema politseinikust sõber Guy Sullivan need, kes kahtlustavad, et mängus on kellegi kuri käsi, ning paljastavad mõrtsuka.
Noor edumeelne londonlanna Louisa Cannon otsib oma õiget kohta ja kutsumust kahe ilmasõja vahelises kiirelt muutuvas maailmas, olude sund viib ta aga tagasi teenijaameti ning Mitfordide perekonna juurde.
Raamatusarja järjekordses osas on Louisa tööandjaks Diana, Mitfordide vanuselt kolmas, kõige kaunimaks peetud tütar, kes on äsja täiskasvanuks saanud ja abiellunud ning naudib aristokraatliku seltskonna luksuslikku jõudeelu. Diana uue elulaadi juurde kuuluvad kõrgmood, restorani- ja teatrikülastused, reisid Pariisi ja Veneetsiasse ning läbikäimine oma ajastu suurkujudega, pillerkaari ei pidurda ka laste sünd, New Yorgi börsikrahhist alanud majanduskriis ega Euroopa üha pingestuv poliitiline olukord. Kui aga mitu sõpruskonna liiget järgemööda pealtnäha õnnetu juhuse tõttu sureb, on Louisa ja tema politseinikust sõber Guy Sullivan need, kes kahtlustavad, et mängus on kellegi kuri käsi, ning paljastavad mõrtsuka.