Tooted
Sisukord:
Tagasivaade rahvakooli arengule 17. ja 18. sajandil
Rahvakooli arengu perspektiive 19. sajandi algul
Stabiilse koolivõrgu kujunemine
Rändõpetajad
Õppetöö külakoolis 19. sajandi esimesel poolel
Rahvakoolide edasise kujunemise eeldusi
Koolikorraldus ja õppetöö 1860-ndail aastail
Õppetöö täiustamine ja arenemine
Õppetöö erijooni kihelkonnakoolides
Õppekirjandus
Õppetöö sisu ja meetodid
Koolmeistrite ettevalmistus
2016. aastal on eelkõige idamaa tarkuste vahendajana tuntud teadjamees Gunnar Aarma 100. sünniaastapäev. Suurem osa tema teadmistest on olnud suunatud inimestele, kes ei ole õnnelikud. Need on talletatud 14 raamatusse, 148 artiklisse temalt ja temast ning 19 intervjuusse. Enamik raamatutest on läbi müüdud, artiklid laiali paljudes ajalehtedes ja ajakirjades.
Kirjastus Pegasus alustab Gunnar Aarma elutarkuste väljaandmist traktaatidest "Mõtlemine", "Hingamine" ja "Toitumine". Raamatus on avaldatud ka Gunnar Aarma kireva eluloo kirjeldus. Guru teatas Gunnar Aarmale 1938. aastal pärast vastavaid katseid, et tema selle elu põhiülesanne on küsimustele vastamine. Pidades kogu aeg silmas selle elu peaülesannet, hoiduski Aarma misjonitööst, pidades seda üheks kõige halvemaks tegevuseks üldse. Kodustel kohtumistel oli juhuseid, kus küllatulnud ei ole osanud midagi küsida ja, oodates peremehe juttu, viisid olukorra selleni, et viimane neid tulemise eest viisakalt tänas ja selliselt kokkusaamise lõpetas.
"Mu guru veenis mind, et inimene on kõikvõimas ja esijoones tuleb seda kõikvõimsust kasutada, et õnnelikuks saada," on öelnud Gunnar Aarma. "Selleks, et olla õnnelik, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma. Kui nüüd hinnata nende tegurite tähtsust proportsioonis, on tulemus ligikaudselt selline: õige mõtlemine – 70%, õige hingamine – 10%, õige toitumine – 10% ja küllaldane liikumine – 10%. Võib julgesti öelda, kui inimene seab oma mõtlemise korda või tänapäevaselt öeldes suudab muuta ennast stressivabaks, siis ta tõenäoliselt saab oma hädadest lahti."
Käesolev teos on palju lustakam ja otsekohesem, kui teised samalaadsed raamatud. Seksist siin juba puudu ei tule. Aga Stella sellest paraku osa ei saa. Peale selle on tal mõningad puudused. Ta on kolmekümnendate vales pooles, üksikema ning tema prantslaslik kuumaverelisus paneb täiskasvanud mehed kahvatama. Pole ka ime, sest kutid, kellega ta kohtamas käib, on kas eemaletõukavalt valgete hammastega solaariumi püsikliendid, kel püksiaugud kummaliselt punnitamas või kiilanevad ja vestlemisvõimetud paksukesed. Neist esimestel on kodus mustast satiinist voodilinad, teistel aga... abikaasad.
Mida peaks üks tüdruk ette võtma? Sisustades aega Londoni poliitiliselt kõige korrektsemas beebikoolis käimise ning oma allüürnik Frankilt lantimisnippide kogumisega, on ta hakanud tõsiselt kahtlema, kas tal eales veel tekib võimalusi kellegagi voodit jagada.
Stellat võiks pidada üksikemade Bridget Jones'iks. Hõrgu huumori ja lõbusa vaimukusega maitsestatud raamat libiseb alla sama sujuvalt, kui sidrunisuflee.
Oma aja populaarseima prantsuse kirjaniku George Sandi romaani "Consuelo" järg. "Consuelo" on ainult küsimuse asetamine, vastus on antud romaanis "Krahvinna Rudolstadt".
Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevat aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. "Väljasõit rohelisse" peaks ilmuma 2016.a. uue täiendatud väljaandena (ca kümnendiku võrra pikemana kui 1987.a. tõlge, lisaks Boriss Strugatski järelsõna). "Väljasõit rohelisse" on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979.aastal valminud kultusfilmile "Stalker". Teosest "Väljasõit rohelisse" valmib ka teleseriaal.Värske adaptsiooni režissööriks saab Alan Taylor, kes oli filmi Terminator: Genisys taga ning on kaasa löönud ka sarja Game of Thrones juures. Stsenaristiks on Jack Paglan.Täpsemad andmed sarja kohta veel puuduvad, kuid projekt on töös.
Ärkamisaja vabaduspüüdlustes ülemöödunud sajandi 60.-70-ndail aastail avanes Lydia Koidula mitmekülgne talent. Ta osales ärkamisliikumise algatuste ettevalmistamisel, temast sai eesti teatri ja näitekirjanduse rajaja. Üle aegade elavaks jääb Koidula luule, ta valu isamaa pärast, mis sai hümnilise väljenduse. Kogumik "Mu isamaa on minu arm", mis tähistab Koidulauliku 150. sünniaastapäeva, pakub avara ülevaate ta luuleloomingust.
Kell saab üksteist ja väljas on metalne talvevalgus. Pisut alla nulli. Jah, selline valgus, mis on, kui talv on tõesti käes ja sa näed, et ta ongi käes. Lund pole. Meri: hall. Ma ei küsi endalt ammu, kus ma vea tegin. Ainult vigu olengi teinud. Kõige õigemad sammud on osutunud kõige suuremateks vigadeks. Vead kõiguvad mu selja taga nagu mets talvetuules, vaikselt kohisedes. 28.12.2019 "Palk" on ühe kaotuse kroonika. Ja siis veel teise, ootamatu. Või kas on olemas oodatud kaotusi? Me mängime ju elus ikka võidu peale. Ja kaotame. Ja kaotame. Ja kaotame. Aga imelik asi – kuskilt me võtame jõu ennast jälle püsti ajada ja minna. See on valus nagu sündimine. Ja ometi... võimalik?