Tooted
"Aiast siin- ja sealpool aknalauda" ei ole klassikaline aiandusõpik ega toalilleraamat, vaid pigem praktilisi näpunäiteid ja soovitusi jagav nõuandja. Siit leiab nii hobiaednik kui toalillekasvataja vastused peamistele küsimustele, mis puudutavad taimi ning nende kasvatamist läbi aastaringi – kevadest kevadeni. Rohkete fotodega illustreeritud raamatus on autor lähema vaatluse alla võtnud järgmised teemad: - -Taimede valimine tuppa ja aeda
-Kasvumullad ja -substraadid
-Taimede külvamineistutamine ja ümberistutamine > Taimede hooldamine ja väetamine
-Puude ja põõsaste lõikamine
-Taimekahjurid ja -haigused
Raamatu lõpus leidub kasulikke retsepte, kuidas ise väetisi ja kemikaalivabu pritsimisvahendeid kokku segada, ning tähelepanekuid ja soovitusi, kuidas erinevad taimed üksteist kaitsta võivad. Ülevaatliku tabelina on esitatud viljapuude ja marjapõõsaste kaitse plaan.
Gunnar Aarma sündis 1916. aastal Tallinnas. Õppis Tartu Ülikoolis majandusteadust, seejärel mõned aastad Belgias ja Pariisis muusikat ja meditsiini. Tegutses ka ajakirjanikuna, reisides Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas. 1938. aastal kohtas ta Pariisis oma gurut. 1941. aasta juunis küüditati GA koos perekonnaga Permi oblasti kolkakülla. 1947 vangistati ta seal. Tal õnnestus viibida paljudes vangilaagrites Volga-Donstroist Norilskini, mõisteti 4 korda surma, need otsused jäid mitmesugustel asjaoludel täide viimata. 1956 vabanes ta laagrist ja tuli tagasi Eestisse. Kuni pensionile jäämiseni oli ta Pärnus muusikapedagoog. On pidanud palju loenguid joogast ja loomulikest raviviisidest.
Sisu:
- "Sissetungijad"
- "Lumesadu"
- "Küpsenud mari"
- "La-Ho, kivikastja"
- "Miluu"
- "Puuris"
- "Rongis"
- "Niina ja kunstnik"
- "Kammernõunik Wenzel"
- "Siga"
- "Soe vorst"
- "Tõde solgitünnis"
- "Nuga"
- "Pirnipuu"
- "Viiuldaja"
- "Mägedesse"
- "Lilled pööningul"
- "Peetruse tagasitulek"
- "Edasilükatud matused"
- "Litsid"
- "Loogika"
- "Assessor Birnbaum"
- "Vaba kunst"
- "Hull-August"
- "Ohver"
- "Postkast"
- "BA 45768"
- "Nailonsärk"
- "Printsess Ann"
- "Malviire"
- "Viiskümmend ööri"
- "Kingad"
- "Homme"
- "Päranduse loetelu"
- "Pajupuu"
- "Kroon"
- "Uus ja vana"
- "Ohvrid, Sammud esikus"
- "Vastassuunas"
- "José, kätelkäija"
- "Raamatukogus"
- "Ptiitsa"
- "Koosoleku juhataja"
- "Küsimus"
- "Janu"
- "Pierre"
- "Esitlemata"
- "Jupiter"
- "Teel paradiisi"
- "Mario"
- "Sõnade lõpp"
Panused seikluspargiäris tõusevad musta huumoriga vürtsitatud triloogia kolmandas osas uutele kõrgustele.
Mõistuspärasse ja korda uskuv kindlustusmatemaatik ning seikluspargiomanik Henri Koskinen kolib kokku maalikunstnik Laura Helanto ja tolle tütrega. Samal ajal, kui Henri avastab ootamatult, et on sattunud Herttoniemi isade klubi aktiivseks liikmeks, hakkab konkureeriv seikluspark oma tegevust täiesti absurdselt pillaval viisil laiendama.
Kuidas ühendada aina karmimaks muutuv seikluspargiäri ja värske pere ettearvamatu argipäev? Õigemini, kuidas need lahus hoida, kui Henri ümber hakkab jälle tekkima laipu ning ka ta elu või vähemalt vabadus näib olevat aina suuremas ohus? Selle võimatu võrrandi lahendamiseks peab Henri minema oma matemaatilise täpsusega korraldatud mugavustsoonist väga, väga kaugele.
Antti Tuomainen (snd 1971) on üks eredamaid näiteid soome krimikirjanduse väga heast seisust. Tema raamatutes on nii süsimusta huumorit, romantikat kui ka kurjategijaid ja kuritegusid. Kokkuvõttes loob ta täiesti unikaalse õhustiku, millega on võitnud tunnustust terves maailmas. "Koprateooria" on tema menuka krimitriloogia viimane osa. Eelmised osad "Jänesefaktor" (2021) ja "Põdravalem" (2022) võeti ka eesti lugejate poolt väga hästi vastu.
"See raamat tahab olla väike nimeleksikon. Koostaja eesmärgiks on ühelt poolt abistada oma lapsele nime otsivaid vanemaid, teiselt poolt aga pakkuda midagi igaühele, kes tunneb huvi nimede -- nende tähenduse, päritolu, ajaloo ja leviku vastu." Edgar Rajandi
"Rukkililleraadio" on Tiina Tammani teine raamat. Esimene raamat, esseekogumik "Kirjad Eestisse Londoni lähistelt" ilmus 1996. aastal. Tiina Tamman sündis 1948. aastal Valgamaal ja käis koolis Türil, seejärel lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele erialal. Aastast 1974 elab Inglismaal, kus töötab tõlgi ja ajakirjanikuna BBC-s. Teeb ka kaastööd Eesti Raadiole ja Eesti ajalehtedele.
Täiesti eriline naistejutt, mille sarnast pole Eestis varem tehtud. Neli naiskirjanikku leppisid omavahel kokku jututeemad ja lõid neli karakterit, kelle kaudu lugusid jutustada. Algselt ajakirjas Naised järjejutuna ilmunud lugu pole mitte tavapärane novellikogu, vaid nelja autori koostöös valminud romaan. Unikaalne idee, põnevad lood ja naiselik teostus – mida ühelt healt naistekalt veel tahta!
Eriliseks teeb jutu see, et kirjutajad leppisid omavahel kokku jututeemad, mille siis igaüks oma vanuse ja kogemuse kohaselt novelliks vormistas, samas eeldades, et jutud ka hiljem tervikuna loetavad peavad olema.
Kuidas öelda tihastele, et praegu läks pesitsuse vaatlemine untsu, aga näe, hooaeg kestab ja tehke uuringu jaoks uuesti? Teie ees on lood Eesti tippteadlastest, kes on pidanud maadlema äparduste, konkurentide, kolleegide, sõprade ja vahel ka suurte eeskujudega, toime tulema kiusu ja intriigidega ning parandama iseenese valeotsustest tingitud vigu. Tegijal juhtub nii mõndagi ja osa juhtunust paistab tagantjärele vaadates päris koomiline. „Teadlane miiniväljal“ annab aimu teadustöö varjatud raskustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Samas saadab raamat sõnumi teadusele sõrme andnud noortele: te pole oma mures üksi, teie komistuskivid on samasugused nagu akadeemikutel. Miks siis mitte õppida teiste vigadest? Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad Jüri Allik, Leho Tedersoo, Kristi Vinter-Nemvalts, Rein Taagepera, Tiiu Koff, Enn Tõugu, Karin Kogermann, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Els Heinsalu, Ülo Niinemets, Birute Klaas-Lang, Kaupo Voormansik, Andra Siibak, Mari Moora, Jaan Ginter, Marko Mägi, Kristjan Kask, Urmas Kõljalg, Katrin Tiidenberg, Tõnu Esko ja Tarmo Soomere. Virgo Siil on Eesti teadusajakirjanik ja ajakirjandusmagistrant, kes on avaldanud teadusuudiseid ERRi portaalis Novaator ja juhtinud Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis.