Tooted

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Käesoleva raamatu üldosas (100 õpetust) antakse praktilise töö jaoks nõu ning vajalikke näpunäiteid (aiatööriistade kasutamise otstarve ja käsitsemine, muldade sobivus ja mullaharimine, viljavahelduse rakendamine, külvi- ja istutusmaterjali kasutamine, hooldustööd, kasvutarimite ehitus ja otstarve, samuti taimekaitse üldpõhimõtted ja köögiviljade säilitamine).

Eriosas (400 õpetust) leiavad tähestikulises järjekorras käsitlemist üksikute köögiviljakultuuride ja mönede enamlevinud maitsetaimede (kokku 62 kultuuri), samuti varajase kartuli kasvatamisega seotud küsimused. Iga kultuuri juures tuuakse lühidalt ära ka selle tähtsus ja kasutamisvõimalused. Teave paremaks edasiandmiseks ja meeldejätmiseks on raamatus rohkesti illustratsioone. Ka lisades antakse tabelite kujul mitmesugust aiapidajale vajalikku teavet. Raamat on varustatud üksikasjaliku aineregistriga, mis peaks hõlbustama vajaliku info leidmist, samuti kirjanduse loeteluga, kust aiapidaja võiks saada täiendavat teavet.

Lisas 6 toodud tabeli pritsimisvedelikest taimekahjustajate tõrjeks on koostanud põllumajanduskandidaat IImatar Tammaru.

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Käesolev seiklusromaan, algkeeles pealkirjaga "Prester John", ilmunud 1910. aastal, põhineb kirjaniku kogemustel Lõuna-Aafrikas. Elavalt ja haaravalt, olgugi tüüpilisest inglise vaatekohast, kirjeldatakse siin pärismaalaste hulgas õhutatavat mässu, selle algust ja nurjumist, kui hukkub kuningatroonist unistav juht. Peale huvitava ajaviite, mida see raamat oma põneva ning seiklusrikka sisuga ja kaasakiskuva jutustamisviisiga meile võimaldab, leiame tema lugemist lõpetades, et oleme ühtlasi tüki maad lähemale jõudnud Aafrika looduse tundmisele ja pärisrahva mõistmisele. Ümbertrükk Kirjastuse osaühing "Loodus" 1939. a väljaandest ("Looduse kuldraamat" nr 81).

Mesilaste pidamine on tore ja vaheldusrikas harrastus, mis pakub innukale mesinikule nii rõõmu kui ka väljakutseid. Eduka mesinduse võti seisneb teadmiste varamus, et algavaid probleeme väheste märkide järgi ära tunda ja neid oskuslikult lahendada. Raamat kirjeldab sadat sagedasti esinevat probleemi, millega mesinikud tihtilugu kokku puutuvad, sõnastab selgelt ja lihtsalt nende tekkepõhjused ja soovitab praktilisi lahendusi.

Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros'is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist – sellest ühtaegu hiilgavast ja räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast. "Budapest noir" on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse. Sarja "Patune Budapest" esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna. Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga.

Mitmed eestlased on käinud ennast avastamas kloostrites üle maailma. Käesolevas raamatus jagavad nad oma kogemusi ka lugejatega. Kuidas ja misläbi nad usku pöördusid? Millised on nende tõekspidamised? Miks nad kloostrisse läksid ja mida sealt leidsid? Mida nad pidid seal üle elama? Mida nad tundsid ja kuidas arenesid? Kuidas muutus nende suhe välismaailmaga? Juttu tuleb budismist, joogast, Hare Krišna liikumisest ja õigeusust. Põhjalikud kommentaarid usunditest on lisanud Martti Kalda. Raamatus on antud ülevaade kloostrite ja eraklate ülesehituse kunstiajaloolisest vaatenurgast ja hoonete funktsioonidest. Samuti kloostri päevaplaanist ja korrast ning inimsuhetestki.

Raamat sisaldab ülevaate immunoloogiast, mis on viimastel aastatel kujunenud iseseisvaks teadusharuks. Antakse immuunsüsteemi iseloomustus, käsitletakse antigeeni ja antikehade struktuuri, kasvajate immunoloogiat, transplantatsiooniimmuunsust, immuunreaktsiooni ema ja loote vahel jne. Selgitatakse immunoloogiliste mehhanismide osatähtsust paljude haiguste kujunemisel ja immunoloogiliste meetodite kasutamist rea haiguste diagnoosimisel. Vajalik käsiraamat kõigile arstidele.

On väidetud, et Olav Duun on kõigist norra kirjanikest kõige norralikum ja et tema teoste kaudu võib saada parema kujutluse Norrast ja norralastest kui kuskilt mujalt. Tema kalurid on Trøndelagi kalurid ja põllumehed Trøndelagi põllumehed, ent oma kodukoha looduse ja inimeste kaudu on ta suutnud peegeldada kogu Norrat, veel enam, isegi kogu maailma. Ja või öelda, et kõige düünilikum kõigist Duuni teostest on «Inimene ja deemonid» (1938), mis jäi tema viimaseks raamatuks ja kujunes otsekui tema loomingu kvintessentsiks.

Armastades siiralt Steven Harlandit, põgeneb Audrey ometi armastuse eest, oletades, ja sealjuures mitte ilma põhjuseta, et Steveni vanemad, uhked inglise aristokraadid, ei kiida seda suhet heaks. Möödunud on kümme aastat ja asjaolude sunnilkohtuvad noored taas. Vastuolulised tunded, mis põimitud tihedasse, keeruliste vastastikuste suhete võrku, lisaks paar perekonna luukeret kapis – see on sasipundar, mida Audreyl ja Stevenil tuleb asuda lahti harutama, et leida lõpuks kauaigatsetud õnn.

Cassie nõuanded täiuslikuks jõuluseikluseks: 1. Käes on aeg olla söakas. Leia endale ideaalne Härra Õige (lisapunktid selle eest, kui leiad mõne miljardäriks saanud endise pahapoisi) ja lähene talle julgelt – isegi kui see tähendab seksika Jace Ryani autosse hüppamist. 2. Naudi sõitu. Niipea, kui oled sobiva mehe leidnud, lase end hetkest lummata. Kordki elus on Cassie kindlalt otsustanud tuleviku pärast mitte muretseda, aga üht peab ta siiski meeles pidama... 3. See seiklus on mõeldud ainult jõulude ajaks. Jace Ryan on jõulu-eri. Ära armu temasse, Cassie, ükskõik kui ahvatlev on kingitus või kui väga sulle meeldis seda lahti pakkida...

Uuriv mõistus tahab kõike teada. Raamat on jaotatud kaheksasse peatükki, mida täidavad küsimused ja vastused inimese ja tema loodu teemal: raamat käsitleb inimese bioloogiat ja täienduseks leidub siin noppeid keemiast ja füüsikast. Küsimuste skaala algab tsivilisatsiooni saaduste juurest, jätkub inimkeha ja selle talitlusega ning jõuab välja jalustniitvate nuhtlusteni, inimkeha töös hoidvate mehhanismideni ning tervisevaldkonna viimaste moeröögatusteni.

Selles raamatus viib autor lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades köitvalt suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.
Raamat on illustreeritud fotodega.

Artiklikogumik sisaldab kümne aasta jooksul (2008–2018) ilmunud artikleid kirjandusteostes kujutatud eksiilidest, traumaatilistest kogemustest ja mäletamisest. Kogumiku avaartikkel käsitleb kirjaniku ja eksiili suhteid August Mälgu 1947. aastal ilmunud romaanis „Kodumaata" ja Isaac Bashevis Singeri 1981. aastal ilmunud autobiograafilises teoses „Eksinud Ameerikasse". Kogumiku ülejäänud artiklid on pühendatud Bernard Kangro loomingule.

"Eesti ajalookirjanduses puudub seni terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). "Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis"... Võib küsida, mida oskas üks tudeng - olgu ta pealegi samas juba ka õpetaja, õppejõud, koolijuht - oma aja erilisusest ikka tähele panna. Elas ta ju lihtsalt selles pulbitsevas ja vastuolulises suurte ootuste ajas, taipamata suuremat sellest, kuidas kõik aegade teisenedes muutub ja tagasivaates paistma hakkab. Ometi pidi ta midagi ka mõistma. Eeskätt muidugi oma vahetust ümbrusest, Tartu vaimust lähtuvalt. Olgu selleks siis Tartu muutumine semiootika ja sotsioloogia arvestatavaks keskuseks, Kääriku spordibaasi kujunemine vabamõtlejate omapäraseks oaasiks, Vanemuise teatri kui omanäolise kombinaat-teatri väljakujunemine, Tartu kunstnike hetkeline jõuline esiletõus jne. Rääkimata sündmustest, mis selle kuldse sära kustutasid."

Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust ("Portree", "Graf Zeppelin") ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras ("Roheline okastraat") ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis ("Pime reis"). Kultuuriloolise fooniga on ka näidend "Kuningapuu", mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Kõik inimesed vajavad lähedust. Kuid enamik inimesi kardab lähedust. Sest läheduse alus on enese avamine teistele, aga enamik inimesi kardab, et kui nad ennast teistele avavad, siis muutuvad nad haavatavaks ja kaitsetuks. Iga inimene tunneb rõõmu, kui teda usaldatakse, kuid samas kardab ta ise teisi usaldada ning varjub ise maskide taha. Miks? Osho arutlebki selles raamatus nii lähedusvajaduse olemuse kui ka lähedushirmu olemuse üle. Osho arvab, et lähedust leiab vaid selline inimene, kes ei püüa näida teistsugusena kui ta on, kes ei püüa alluda ühiskonna ja teiste inimeste poolt pealesunnitud arvamustele ning kes ei teeskle silmakirjalikult näilise kasu huvides. Osho arvates on läheduseks valmis inimene, kes on ehtne, kuulab ja usaldab iseennast; kes ei otsi näiliselt turvalisi suhteid, vaid suhtleb avalalt ja ei esita ei endale ega teisele võltsväärtustest lähtuvaid nõudmisi. Osho pakub selles raamatus välja terve rea nn enesemuutmise tööriistu, kuidas julgeda olla haavatav, kuidas olla heas mõttes isekas jms. Raamatust leiab ka ühe meditatsioonitehnika, mille abil muutuda empaatilisemaks ning loomulikult ei puudu raamatust ka loengukuulajate küsimuste ja vastuste osa.

Ma ei tea, kuidas on võimalik elada pikemalt ühel maal, võtmata hinge, mis seal toimub. Varem või hiljem saab see maa ikkagi ka sinu kodumaaks. Sa hakkad muretsema, kuidas tavalised inimesed piskuga toime tulevad, mis hariduse saavad lapsed koolis, kus pensioniealine õpetaja teenib kopikaid, ja kas noored tüdrukud, kes unistavad rikkast lääne boyfriendist, langevad inimkaupleja küüsi või ei.
Ma leidsin Moldovast äärmiselt armsaid, kalleid ja tasaseid inimesi ning vahel vaenulikku kurja süsteemi. Moldovasse ongi raske kohe paugupealt armuda – nõukogude aeg on siia maha laotanud ükskõiksust ja ebaviisakust, seal pole ka hingematvaid mägesid ega ilusat merd.
Aga see maa on siiski väärt, et teda sõbralikult patsutada ja öelda: Aeg on ärgata!
Marje Aksli, autor

Te olete mind nimetanud eeskujuks, ikooniks ja veel mitmete ülistavate nimedega. Ma ei ole ikoon, olen lihtne NAINE, kes soovib oma elu seada õigele rajale, et elada tulihingeliselt ja õnnelikult. Jah, olen seda tüüpi küll, et olen nende eesmärkide nimel valmis liigutama mägesid – unustamata sealjuures inimesi, kes mind minu teel edasi aitavad. Üks on aga kindel: ma soovin jätta siia ilma endast jälje. Jälje eelkõige oma lapse ellu, et olla hea ja unustamatu teejuht ja olla parim ema, kes ma olla oskan. Ma ei ole tühi koht, kes kunagi sündis ja kunagi sureb... Ei. Ma olen oluline ja seda oled ka sina. *** Kui mõelda iseenda elu üle – kes ma olen, mida ma sellelt elult soovin, siis siin ja praegu hoiadki sa käes ühte minu realiseerunud eesmärkidest. Raamatu kirjutamine oli mulle esmakordne kogemus, kuid see oli ootamatult meeleolukas rännak nii iseenda lapsepõlves kui ka aktiivsetes lava-aastates. Avastasin, et olen üks VÄGA õnnelik inimene. Toetavad ja hoolivad, kuid ka "koolitavad" inimesed on mu kõrval käinud terve minu elu. Aitäh teile kõikidele selle eest! Aitäh, et kuulate minu muusikat. Aitäh, et elate kaasa nii minu õnnestumistele kui ka tagasilöökidele, ja suur, suur aitäh, et oled otsustanud lugeda ka minu raamatut. Hindan seda kõike väga! Alati armastusega SYNNE VALTRI *** Synne Valtri on palavalt armastatud eesti laulja ning laulukirjutaja. Suure­ma tuntuse saavutas ta aastaid tagasi ansambliga Patune Pool, mille tegevuse lõpetamise järel jätkas Synne väga edukat soolokarjääri. 2018. aastal avaldas ta oma esimese soolosingli "I'll Do It My Way" ja osales sama lauluga ka konkursil Eesti Laul 2019. Aastal 2019 asutas ta ansambli Synne Valtri Band, mis on leidnud koha paljude eestlaste südametes, samal aastal osales Synne Valtri lauluvõistlusel Eesti Laul 2020 looga "Majakad", esitades seda koos ansambliga Väliharf. 2018. aastal lõi ta endanimelise brändi ning asutas e-poe, mille toodete hulka kuuluvad käekotid, käekellad, särgid ja palju muud. Synne on abielus ning tal on tütar Sandriin.

Selle raamatuga lõpeb Ristikivi ajaloofilosoofilise sarja teine (biograafiate) triloogia, kuhu kuuluvad veel «Mõrsjalinik» ja «Rõõmulaul».

Sotsioloogilistele küsitlustele ja pereuurimustele toetudes arutab autor tänapäeva aktuaalsemaid perekonnapsühholoogia ja -pedagoogika küsimusi. Raamatust selgub, kuidas vanemate isiklik eeskuju ja pereliikmete omavahelised suhted ning rollidejaotus mõjutavad nende järeltulijate suhtumist oma kodusse ja kooli, tulevasse töösse ning perekonnaellu. Raamat on mõeldud perekonna- ja kasvatusprobleemide vastu huvi tundvale lugejaringile - lastevanemaile, pedagoogidele, psühholoogidele, perekonnasotsioloogidele jne.

Nimeka bulgaaria kirjaniku Bogomil Rajnovi (sünd. 1919) kriminaalromaan salaluure tegevusest. Bogomil Rajnov tõestab oma teostega, et kriminaalromaan võib samuti avada tõetruult inimese sisemaailma ning kaasa rääkida tänapäeva ühiskonna sõlmküsimuste lahendamisel.

Uimastite kuritarvitamine ja nendega äritsemine on viimasel ajal paljudes kapitalistlikes riikides omandanud katastroofilise ulatuse. Peaaegu iga päev teatab USA, Saksa FV, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi ametlik ajakirjandus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel hukkunud kodanikest. Suure osa nendest moodustavad noored. Kapitalimaades on narkomaania haaranud oma võimusesse isegi kooliõpilasi. Narkomaania laialdase leviku arenenud kapitalistlikes maades on esile kutsunud seal valitsevad ühiskondlikud tingimused, ennekõike rõhutud klasside sotsiaalne ebavõrdsus ja ekspluateerimine, ummikusse jooksnud eksistents, tööpuudus, kindlusetusetunne homse päeva ees. Rumeenlane Dic Baboian uurib põhjalikult narkomaaniaga seotud probleeme, suutes laia tunnetusliku materjali esitada populaarselt ja kaasahaaravalt. Toetudes ajaloofaktidele, esitades väljavõtteid teaduslikest ja ilukirjanduslikest teostest, paljastab autor veenvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete võhikliku kasutamise äärmist pahelisust ja osutab täiesti õigesti sellele, et narkomaania kui ühiskondlik nähtus on üks kapitalistliku ühiskonna mädapaiseid.

Võluv ja sarmikas Elisabeth Candy siirdub Kreetale, imekaunile õitsvale saarele Egeuse meres, et seal puhata ning nagu kord ja kohus lõbutseda. Saarel leiab ta aga selle, kellest on aastaid unistanud, ja midagi niisugust, mis poleks talle viirastunud ka kõige kohutavamas unenäos, nimelt kirgliku armastuse ja… surmaohu. Ja tema puhkus lõpeb hoopis teisiti, kui ta oleks osanud arvata.

Valik luuletusi 1933-1963 Võlgu küsitud on teistrelt korter, leib ja piim. Laenatud on surnud meistreilt laulu rütm ja riim. Mis siis oleks päris enda? Hing ja ihu ehk? Ent eks seegi tuulde lenda nagu paha lehk.

Dr. Sandweiss, olles noor psühhiaater ning huvitudes inimese mõistusest ja selle võimete ulatusest, kuulis india pühaku Sathya Sai Baba imedest ja tegemistest. Käesolev raamat viib meid kaasa tema lummavale reisile selle tähelepanuväärse pühamehe juurde, mis päädis autori hästi jälgitava ja selgelt kirjeldatud sisemise vaimse ümberkujunemisega.

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

Hõbelauk ; Kollane nägu ; Maaklerikontori ametnik ; "Gloria Scott" ; Musgrave'i rituaal ; Reigate'i mõistatus ; Vigane mees ; Laevastikuleping ; Kodune patsient ; Kreeka keele tõlk ; Viimane juhtum

Kuigi Edgar Lee Masters (1869-1950) oli viljakas autor, on ta kirjanduslukku läinud tüüpilise ühe-raamatu-mehena ja see üks on "Spoon Riveri antoloogia", mille 250 hauakirjast toob "Spoon Riveri koolnud" ära 185. ROGER HESTON Oh kui tihti Ernest Hyde ja mina vaidlesime tahtevabaduse üle. Minu lemmikvõrdlus oli Pricketti lehm, aasal köies ja muidugi nii kaugele vaba, kui kaugele ulatas köis. Kui me ükspäev jälle lehma vaadeldes vaidlesime, tõmbas see köit, et pääseda ringist, mille ta paljaks oli söönud: vai tuli maast välja, ja lehm tormas meie poole, sarved maas. "Mis see's on, vaba tahe või?" küsis Ernest joostes. Mina kukkusin maha ja lehm kaevas mu surnuks.

I osa kaheosalisest romaanisarjast, mis räägib Vene-Liivi sõjast. 

Romaani esimene jagu algab 1575. aastal Lüübekist Tallinna saabunud palaganiga, mida on tulnud vaatama nii linnakodanikud kui lihtrahvas. Etenduse ajal kohtab mündimeistri poeg Ivo Schenkenberg markitandi tütart Dorothead, kellesse ta esimesest pilgust kiindub. Sel aastal vallutasid Vene väed Paide ja kaks aastat hiljem Pärnu, võitlus käis Padise pärast ja ähvardused ulatusid Tallinna alla. Sündmuste käigus, mis arenevad Tallinna lähistel, saab Ivost eesti talupoegade salga juht, kes lööb edukalt tagasi vaenlase piiramiskatsed.

Läbi aegade saksa menukirjanikuna tuntud Erich Maria Remarque'i (1898-1970) romaan tema hilisloomingust. Siingi kohtame sõja jälgedest varjutatud elusaatusi, mille keskmeks on kopsuhaige Lilliani ja autovõidusõitja Clerfayti dramaatiline armastus. Põnev süžee ja haaravad karakterid on olnud tänulik aines ka filmitegijatele: teosest on vändatud film pealkirjaga "Bobby Deerfield".

Vähesed õnnelikud on priid heidutavatest sõnumitest, mida oma peas lõputult kerida. Need mitte ainult ei lükka meid üle mõtlema, vaid takistavad saavutamast kõike seda, mille poole õhkame. Jon Acuffi raamat "Taustahelid" kaardistab oskused, mida vajad oma mõtete ümbersuunamiseks. Tihti kohtleme oma mõtteelu kui midagi, mille üle puudub meil igasugune kontroll, andmata endale sealjuures aru, et kui me ise oma mõtteid ei kontrolli, kontrollivad need meid. Mõttemustrid ehk taustahelid on sinu parimaks sõbraks, kui need võnguvad positiivsel lainepikkusel. Kui sinu päevad mööduvad katkiste taustahelide taktis, mis tagatipuks mängivad automaatselt, on mõtted sinu tigedaimad vaenlased. Kui kuulad ükskõik millist mõtet piisavalt pikalt, saab sellest sinu isikliku playlisti osa, ütleb Acuff. Sul on kindel taustaheli elu iga aspekti – karjääri, suhete, eesmärkide, vajaduste, võimaluste – kohta. Paraku ei jää muusika sellest veel seisma, kui sa ise ei loo, kureeri ega vali oma taustahelisid. Sa lihtsalt kuuled palju sellist, mis sulle ei meeldi. See on üks kalleimaid elamise viise, mis raiskab tohutult aega, loovust, produktiivsust ning potentsiaali. See on takerdumise tsunami, kinnitab Acuff. Kui oled kunagi vaaginud, kas on võimalik muuta oma mõtlemist ja koos sellega oma elu, on raamat "Taustahelid" just sulle.

tekstiõpetus

Oleme harjunud mõtestama helilooja Veljo Tormist eelkõige soome- ugri kontekstis, kuid ei saa unustada, et suurema osa elust tegutses helilooja olude sunnil Nõukogude Liidus, mis tõi kaasa tihedad kokkupuuted venekeelse kultuuriruumiga. Mitmed kohtumised slaavi teljel kasvasid ajapikku, sageli kirjade toel, pikaajalisteks tugevateks sõprussuheteks. Mõned neist on erilised seetõttu, et leidsid väljendust Tormise loominguski- pühendusena kirjutatud teostes. Sellisteks sõpradeks olid Moskva konservatooriumi professori Juri Fortunatovi kõrval vene helilooja Georgi Sviridov ning Bulgaaria muusikainimesed eesotsas helilooja Todor Popoviga. Raamatust leiate valiku kirjavahetusest.

Käesolev vestmik on mõeldud eeskätt ukrainakeelsetele inimestele: nii neile, kes juba eesti keelt veidi oskavad, aga ka neile, kes sel teekonnal alles esimesi samme teevad. Samahästi sobib vestmik kasutamiseks eestlastele, kellel huvi ukraina keele vastu, kes soovivad suhelda oma ukrainlastest töökaaslaste või tuttavatega ukraina keeles või kel plaanis ühel päeval Ukrainasse reisida. Raamatust leiab igapäevaseid sõnu, väljendeid, küsimusi ja vastuseid, mille abil saate suhelda erinevates kohtades ja olukordades. Vestmikku saab kasutada ka kui temaatilist sõnastikku.

 

Цей розмовник – справжня знахідка не тiльки для тих, хто вже трохи розмовляє естонською, але й для тих, хто тільки на початку шляху. Pозмовник також може бути цікавий естонцям, які мають українських співробітників або знайомих, планують подорожувати Україною або просто цікавляться українською мовою. У розмовнику ви знайдете простi слова, вирази, запитання та вiдповiді, які можна використовувати для спілкування в різних місцях і ситуаціях. Цей розмовник можна використовувати як тематичний словник.

1925. aastal vastuvõetud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus – rahvusvahelise avalikkuse kõrge hinnangu saanud õigusakt – jäi ainsaks sellelaadiliseks terviklikuks minoriteetide õigusi tagavaks dokumendiks. Käesolev kogumik avab Eestis elanud rahvaste kultuuriautonoomia õigusliku aluse ja selle kujunemise tee ning valgustab lähemalt saksa, juudi, vene, rootsi, läti ja ingeri vähemusrahvuste kultuurilist aktiivsust. TOOTEINFO KKK