Tooted

Kuidas kulgeb tee kuulsuse juurde, kuidas kuulsus maitseb, kas kuulsus on ravitav? Tegelikult on kuulsusi selles raamatus palju rohkem kui 101. Kaugeltki kõik pole eestlased. Staaride paraad algab Järva Jaani, Vend Vahindra, Dunkri Lonni ja Alfred Rosenbergiga ning päädib Oliver Kruuda, Nõia-Intsu, Vaido Neigausi, Lauri Pedaja ja Anu Saagimiga. Suurem osa neist pole tuntud töö, saavutuste või ametikoha tõttu, nad on kuulsad lihtsalt sellepärast, et nad on kohutavalt kuulsad. Kuulsuste kiiremaks leidmiseks on raamatu lõppu lisatud isikunimede register.

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Käesolev seiklusromaan, algkeeles pealkirjaga "Prester John", ilmunud 1910. aastal, põhineb kirjaniku kogemustel Lõuna-Aafrikas. Elavalt ja haaravalt, olgugi tüüpilisest inglise vaatekohast, kirjeldatakse siin pärismaalaste hulgas õhutatavat mässu, selle algust ja nurjumist, kui hukkub kuningatroonist unistav juht. Peale huvitava ajaviite, mida see raamat oma põneva ning seiklusrikka sisuga ja kaasakiskuva jutustamisviisiga meile võimaldab, leiame tema lugemist lõpetades, et oleme ühtlasi tüki maad lähemale jõudnud Aafrika looduse tundmisele ja pärisrahva mõistmisele. Ümbertrükk Kirjastuse osaühing "Loodus" 1939. a väljaandest ("Looduse kuldraamat" nr 81).

Romaani keskmes on kauni ja mitmekülgsselt andeka noore seltskonnadaami õnneotsingud. Dodo ülekeevalt särtsakas temperament ja isepäisus ajendavad teda mõnigi kord mõtlematutele tegudele, kuid eks ole nii, et kes palju armastab, sellele antakse paljugi andeks!

Kas oled väsinud teoreetilistest finantsraamatutest, mis ei räägi kogu tõde?

Kogenud investor Paul Podolsky sukeldub investeerimismaailma telgitagustesse ning toob päevavalgele finantssüsteemi nõrgad kohad ja n-ö ebamugavad tõed. Raamat on rohkem kui majandusõpik – see on aus, praktiline ja mõtlemapanev vaade maailma, kus liiguvad miljardid ja kus valed otsused võivad minna kalliks maksma.  

Autor selgitab, kuidas raha teenida, säästa ja kasvatada, millal finantssüsteemi usaldada ning millal suhtuda kriitiliselt. Vajalik lugemisvara neile, kes soovivad mõista raha toimimist nii ratsionaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil.

Mis juhtub, kui muuta päevapealt oma elu käiku ja pöörata pea peale kõik see, mida seni oled teadnud ja tundnud? Oma muusikaga edetabeleid ja südameid vallutanud lauljatar Lenna Kuurmaa pakkis esimesel koroonakevadel Tallinnas kokku oma kohvrid ja oma pere – abikaasa Lauri, tütred Ami ja Matilda ning otsustas pandeemia eest kolida päevapealt kõige kaugemasse Eestimaa nurka, Euroopa Liidu idapiirile Setomaale. Majja, mis ei olnud veel valmis aastaringseks elamiseks. Selle pere loos, kuhu sündis veel ka perepoeg Kusti, on asjaosalisi teisigi – kohalik kogukond, rebane, kanad ja kuked, kitsed, siilipoisid, linnukesed ja paljud-paljud teised. Selles raamatus jutustab armastatud lauljatar oma Setomaa külge kasvamise loo ja loodab sellega inspireerida sindki, armas lugeja.

Mitmed eestlased on käinud ennast avastamas kloostrites üle maailma. Käesolevas raamatus jagavad nad oma kogemusi ka lugejatega. Kuidas ja misläbi nad usku pöördusid? Millised on nende tõekspidamised? Miks nad kloostrisse läksid ja mida sealt leidsid? Mida nad pidid seal üle elama? Mida nad tundsid ja kuidas arenesid? Kuidas muutus nende suhe välismaailmaga? Juttu tuleb budismist, joogast, Hare Krišna liikumisest ja õigeusust. Põhjalikud kommentaarid usunditest on lisanud Martti Kalda. Raamatus on antud ülevaade kloostrite ja eraklate ülesehituse kunstiajaloolisest vaatenurgast ja hoonete funktsioonidest. Samuti kloostri päevaplaanist ja korrast ning inimsuhetestki.

Raamat sisaldab ülevaate immunoloogiast, mis on viimastel aastatel kujunenud iseseisvaks teadusharuks. Antakse immuunsüsteemi iseloomustus, käsitletakse antigeeni ja antikehade struktuuri, kasvajate immunoloogiat, transplantatsiooniimmuunsust, immuunreaktsiooni ema ja loote vahel jne. Selgitatakse immunoloogiliste mehhanismide osatähtsust paljude haiguste kujunemisel ja immunoloogiliste meetodite kasutamist rea haiguste diagnoosimisel. Vajalik käsiraamat kõigile arstidele.

On väidetud, et Olav Duun on kõigist norra kirjanikest kõige norralikum ja et tema teoste kaudu võib saada parema kujutluse Norrast ja norralastest kui kuskilt mujalt. Tema kalurid on Trøndelagi kalurid ja põllumehed Trøndelagi põllumehed, ent oma kodukoha looduse ja inimeste kaudu on ta suutnud peegeldada kogu Norrat, veel enam, isegi kogu maailma. Ja või öelda, et kõige düünilikum kõigist Duuni teostest on "Inimene ja deemonid" (1938), mis jäi tema viimaseks raamatuks ja kujunes otsekui tema loomingu kvintessentsiks.

Selles raamatus viib autor lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades köitvalt suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.
Raamat on illustreeritud fotodega.

„Pallas“ tähistab eesti kultuuriloos nii kunstiühingut, kunstikooli kui kooliga seotud kunstnike loomingulist pärandit, mille puhul tavatsetakse kasutada koolkonna mõistet. Kunstikool „Pallas“ on lahutamatult seotud järjepideva kunstihariduse alguse ja arenguga Eestis. Koolis sai professionaalse ettevalmistuse enamik kunstnikke, kelle looming kuulub 20. sajandi eesti kunsti paremikku. Pärast esmakordset ilmumist 1977. aastal kujunes Tiina Nurga raamat „Kõrgem Kunstikool "Pallas“ otsekohe eesti kunstiteaduse klassikaks. See on olnud hädavajalik käsiraamat mitte ainult neile, keda huvitas „Pallase“ kunstikooli kujunemine, vaid kõigile kahe maailmasõja vahelisse eesti kunsti süüvijaile.

"Eesti ajalookirjanduses puudub seni terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke).

"Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis"... Võib küsida, mida oskas üks tudeng - olgu ta pealegi samas juba ka õpetaja, õppejõud, koolijuht - oma aja erilisusest ikka tähele panna. Elas ta ju lihtsalt selles pulbitsevas ja vastuolulises suurte ootuste ajas, taipamata suuremat sellest, kuidas kõik aegade teisenedes muutub ja tagasivaates paistma hakkab. Ometi pidi ta midagi ka mõistma. Eeskätt muidugi oma vahetust ümbrusest, Tartu vaimust lähtuvalt. Olgu selleks siis Tartu muutumine semiootika ja sotsioloogia arvestatavaks keskuseks, Kääriku spordibaasi kujunemine vabamõtlejate omapäraseks oaasiks, Vanemuise teatri kui omanäolise kombinaat-teatri väljakujunemine, Tartu kunstnike hetkeline jõuline esiletõus jne. Rääkimata sündmustest, mis selle kuldse sära kustutasid."

Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust ("Portree", "Graf Zeppelin") ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras ("Roheline okastraat") ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis ("Pime reis"). Kultuuriloolise fooniga on ka näidend "Kuningapuu", mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Kõik inimesed vajavad lähedust. Kuid enamik inimesi kardab lähedust. Sest läheduse alus on enese avamine teistele, aga enamik inimesi kardab, et kui nad ennast teistele avavad, siis muutuvad nad haavatavaks ja kaitsetuks. Iga inimene tunneb rõõmu, kui teda usaldatakse, kuid samas kardab ta ise teisi usaldada ning varjub ise maskide taha. Miks? Osho arutlebki selles raamatus nii lähedusvajaduse olemuse kui ka lähedushirmu olemuse üle. Osho arvab, et lähedust leiab vaid selline inimene, kes ei püüa näida teistsugusena kui ta on, kes ei püüa alluda ühiskonna ja teiste inimeste poolt pealesunnitud arvamustele ning kes ei teeskle silmakirjalikult näilise kasu huvides. Osho arvates on läheduseks valmis inimene, kes on ehtne, kuulab ja usaldab iseennast; kes ei otsi näiliselt turvalisi suhteid, vaid suhtleb avalalt ja ei esita ei endale ega teisele võltsväärtustest lähtuvaid nõudmisi. Osho pakub selles raamatus välja terve rea nn enesemuutmise tööriistu, kuidas julgeda olla haavatav, kuidas olla heas mõttes isekas jms. Raamatust leiab ka ühe meditatsioonitehnika, mille abil muutuda empaatilisemaks ning loomulikult ei puudu raamatust ka loengukuulajate küsimuste ja vastuste osa.

Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, "metsavend" pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale pagenud "dekabrist", terava keelega kõrtsilaulik, salapärane "keisri vend", ärkamisaegne pasunapuhuja, murelik linnanoorik, jalutu matemaatik sõjajalus, noor pagulastudeng... - kõik satuvad mingil viisil vastamisi rahvuslik-poliitilise probleemiga. Juttude ülesehituses kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid.

Sotsioloogilistele küsitlustele ja pereuurimustele toetudes arutab autor tänapäeva aktuaalsemaid perekonnapsühholoogia ja -pedagoogika küsimusi. Raamatust selgub, kuidas vanemate isiklik eeskuju ja pereliikmete omavahelised suhted ning rollidejaotus mõjutavad nende järeltulijate suhtumist oma kodusse ja kooli, tulevasse töösse ning perekonnaellu. Raamat on mõeldud perekonna- ja kasvatusprobleemide vastu huvi tundvale lugejaringile - lastevanemaile, pedagoogidele, psühholoogidele, perekonnasotsioloogidele jne.

Nimeka bulgaaria kirjaniku Bogomil Rajnovi (sünd. 1919) kriminaalromaan salaluure tegevusest. Bogomil Rajnov tõestab oma teostega, et kriminaalromaan võib samuti avada tõetruult inimese sisemaailma ning kaasa rääkida tänapäeva ühiskonna sõlmküsimuste lahendamisel.

Uimastite kuritarvitamine ja nendega äritsemine on viimasel ajal paljudes kapitalistlikes riikides omandanud katastroofilise ulatuse. Peaaegu iga päev teatab USA, Saksa FV, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi ametlik ajakirjandus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel hukkunud kodanikest. Suure osa nendest moodustavad noored. Kapitalimaades on narkomaania haaranud oma võimusesse isegi kooliõpilasi. Narkomaania laialdase leviku arenenud kapitalistlikes maades on esile kutsunud seal valitsevad ühiskondlikud tingimused, ennekõike rõhutud klasside sotsiaalne ebavõrdsus ja ekspluateerimine, ummikusse jooksnud eksistents, tööpuudus, kindlusetusetunne homse päeva ees. Rumeenlane Dic Baboian uurib põhjalikult narkomaaniaga seotud probleeme, suutes laia tunnetusliku materjali esitada populaarselt ja kaasahaaravalt. Toetudes ajaloofaktidele, esitades väljavõtteid teaduslikest ja ilukirjanduslikest teostest, paljastab autor veenvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete võhikliku kasutamise äärmist pahelisust ja osutab täiesti õigesti sellele, et narkomaania kui ühiskondlik nähtus on üks kapitalistliku ühiskonna mädapaiseid.

Salapärase V.S.P. poistekamba tegemised kodustes metsatukkades, nõukogudeaja varemete vahel, ojades parvetades ja sumbates, omavahel lahinguid lüües maalitakse meile omaseks -- ühes kevadest suvelõpuni. Dokumentaalromaan, poistekas, mälestusraamat? Kivi-Vigala poiste lugu on ühtpidi kõigile neile, kes kunagi poisid on olnud ja tõelisi seiklusi ihanud, teisalt paras seikluslugu tänastele noortele, kellele indiaanimängud ehk veidi tundmatum maa. See on meeldetuletus kõigile üheksakümnendate poisipõnnidele ja samas väga täpne Kivi-Vigala kaardistus, millesarnast pole veel ilmunudki.

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

I osa kaheosalisest romaanisarjast, mis räägib Vene-Liivi sõjast. 

Romaani esimene jagu algab 1575. aastal Lüübekist Tallinna saabunud palaganiga, mida on tulnud vaatama nii linnakodanikud kui lihtrahvas. Etenduse ajal kohtab mündimeistri poeg Ivo Schenkenberg markitandi tütart Dorothead, kellesse ta esimesest pilgust kiindub. Sel aastal vallutasid Vene väed Paide ja kaks aastat hiljem Pärnu, võitlus käis Padise pärast ja ähvardused ulatusid Tallinna alla. Sündmuste käigus, mis arenevad Tallinna lähistel, saab Ivost eesti talupoegade salga juht, kes lööb edukalt tagasi vaenlase piiramiskatsed.

Vähesed õnnelikud on priid heidutavatest sõnumitest, mida oma peas lõputult kerida. Need mitte ainult ei lükka meid üle mõtlema, vaid takistavad saavutamast kõike seda, mille poole õhkame. Jon Acuffi raamat "Taustahelid" kaardistab oskused, mida vajad oma mõtete ümbersuunamiseks. Tihti kohtleme oma mõtteelu kui midagi, mille üle puudub meil igasugune kontroll, andmata endale sealjuures aru, et kui me ise oma mõtteid ei kontrolli, kontrollivad need meid. Mõttemustrid ehk taustahelid on sinu parimaks sõbraks, kui need võnguvad positiivsel lainepikkusel. Kui sinu päevad mööduvad katkiste taustahelide taktis, mis tagatipuks mängivad automaatselt, on mõtted sinu tigedaimad vaenlased. Kui kuulad ükskõik millist mõtet piisavalt pikalt, saab sellest sinu isikliku playlisti osa, ütleb Acuff. Sul on kindel taustaheli elu iga aspekti – karjääri, suhete, eesmärkide, vajaduste, võimaluste – kohta. Paraku ei jää muusika sellest veel seisma, kui sa ise ei loo, kureeri ega vali oma taustahelisid. Sa lihtsalt kuuled palju sellist, mis sulle ei meeldi. See on üks kalleimaid elamise viise, mis raiskab tohutult aega, loovust, produktiivsust ning potentsiaali. See on takerdumise tsunami, kinnitab Acuff. Kui oled kunagi vaaginud, kas on võimalik muuta oma mõtlemist ja koos sellega oma elu, on raamat "Taustahelid" just sulle.

Oleme harjunud mõtestama helilooja Veljo Tormist eelkõige soome- ugri kontekstis, kuid ei saa unustada, et suurema osa elust tegutses helilooja olude sunnil Nõukogude Liidus, mis tõi kaasa tihedad kokkupuuted venekeelse kultuuriruumiga. Mitmed kohtumised slaavi teljel kasvasid ajapikku, sageli kirjade toel, pikaajalisteks tugevateks sõprussuheteks. Mõned neist on erilised seetõttu, et leidsid väljendust Tormise loominguski- pühendusena kirjutatud teostes. Sellisteks sõpradeks olid Moskva konservatooriumi professori Juri Fortunatovi kõrval vene helilooja Georgi Sviridov ning Bulgaaria muusikainimesed eesotsas helilooja Todor Popoviga. Raamatust leiate valiku kirjavahetusest.

Käesolev vestmik on mõeldud eeskätt ukrainakeelsetele inimestele: nii neile, kes juba eesti keelt veidi oskavad, aga ka neile, kes sel teekonnal alles esimesi samme teevad. Samahästi sobib vestmik kasutamiseks eestlastele, kellel huvi ukraina keele vastu, kes soovivad suhelda oma ukrainlastest töökaaslaste või tuttavatega ukraina keeles või kel plaanis ühel päeval Ukrainasse reisida. Raamatust leiab igapäevaseid sõnu, väljendeid, küsimusi ja vastuseid, mille abil saate suhelda erinevates kohtades ja olukordades. Vestmikku saab kasutada ka kui temaatilist sõnastikku.

 

Цей розмовник – справжня знахідка не тiльки для тих, хто вже трохи розмовляє естонською, але й для тих, хто тільки на початку шляху. Pозмовник також може бути цікавий естонцям, які мають українських співробітників або знайомих, планують подорожувати Україною або просто цікавляться українською мовою. У розмовнику ви знайдете простi слова, вирази, запитання та вiдповiді, які можна використовувати для спілкування в різних місцях і ситуаціях. Цей розмовник можна використовувати як тематичний словник.

1925. aastal vastuvõetud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus – rahvusvahelise avalikkuse kõrge hinnangu saanud õigusakt – jäi ainsaks sellelaadiliseks terviklikuks minoriteetide õigusi tagavaks dokumendiks.

Käesolev kogumik avab Eestis elanud rahvaste kultuuriautonoomia õigusliku aluse ja selle kujunemise tee ning valgustab lähemalt saksa, juudi, vene, rootsi, läti ja ingeri vähemusrahvuste kultuurilist aktiivsust. TOOTEINFO KKK