Tooted

Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte, siinsete sõjaliste koormiste, maakaitsestruktuuride, kindlustuste ja garnisonide ajalugu – ning kõigi siit pärit sõdurite, allohvitseride, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jajah, ka marssalite, sest Eestist pärit või Eestiga tihedalt seotud feldmarssaleid on olnud vaat' et sama palju, kui on olnud eestlastest kindraleid! Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enamasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale Michael Andreas Barclay de Tolly me ju peaaegu ei tunne neid.

Klassikalise saksa idealismi esindaja Johann Gottlieb Fichte (1762-1814) filosoofilise idealismi manifest "Inimese määratlus" (ilm. 1800) tähistab mõtleja evolutsioonis esimese suure, nn. kantiaanlik-eetilise perioodi lõppu ja ühtlasi üleminekut järgmisele, nn. metafüüsilis-müstilisele. Populaarses vormis resümeerib Fichte selles teoses oma algupärase, "teadusõpetuse" ideedele tugineva filosoofia, milles käesoleval juhul tõuseb kesksena esile absoluutse aktiivsuse ja inimese vabaduse probleem.

Pärast kodusõda elab nimetu väikelinn pealtnäha rahus. Kõik teavad, et ühed on võitjad ja teised kaotajad, kuid valitsuse propaganda kordab üha uue ajastu pooltõde. Tasapisi ja katkendlikult näitavad linlaste elud lugejale, et minevikku ei saa niisama kustutada, iseäranis kui terror ja korruptsioon on jätnud võimule samad isikud. Ent isegi siis, kui ilmub anonüümne paskvill ja kõlab esimene püssilask, ei oska keegi – ei võitjad ega kaotajad – aimata, mis vähem kui kuu aja pärast "rahustatud" linnas juhtuma hakkab.

Suure originaalsusega paigutab Gabriel García Márqueze 35-aastaselt avaldatud "Õnnetu tund" maailmakirjanduse keskmesse sellise kollektiivse vägivalla, mille algatajat on raske tuvastada ja lõpetajat veel raskem leida. Laiemalt uurib ta inimloomuse eri tahke, mõtiskleb isikliku ja avaliku sfääri vastastikmõju, südametunnistuse ning raha võimu üle, kuid ainelisest varast ei ole vähem mõjukad info, kuriinfo ja desinformatsioon. 

Romaani "Sada aastat üksildust" austaja leiab teosest viite Macondole ja autori elulugu tundev lugeja mitu seost Gabriel García Márqueze elukogemusega. "Õnnetu tund" ilmub eesti keeles esmakordselt

... Kuni tänaseni pole meil olnud aega, et sõita Lapimaale. Erich kirjutas oma neljanda raamatu Minu maailm piltides", vaikis selles rohkem kui välja ütles ja kirjutas siis viiendaks "Nägemused". Tihti jääb mulje, et "keegi" või "miski" kihutab teda takka. Kas ta peab kiirustama? Kas tõde meie universumist peab päevavalgele tulema enne, kui jõuab kätte X-generatsiooni päev, inimrassi enesetapu otusustamine? Ma ei tea seda. Seda ei tea keegi. Ka Erich ise ei tea. Ta ütles mulle alles hiljuti: "Ma usun, et minu viies raamat ärritab mõningaid inimesi tugevasti ja võib-olla on mul siis aega..." Aega... milleks? Aega, et võõraid, kui me neid leiame, kohata ja neile oma viimne küsimus esitada? ..."

Ameerika kirjaniku Walter Mosley teoste aines pärineb autori sünnilinnast Los Angelesest. "Punane surm" on terav pilk tolle USA lääneranniku suurlinna kriminaalsesse maailma 1950. aastatel. Majaomanikku ja eradetektiivi Easy Rawlinsit kahtlustatakse maksupettuses. Lisaks maksuametile on too nutikas sell jäänud silma ka Föderaalsele Juurdlusbüroole. FBI lubab teise silma kinni pigistada, kui Rawlins on nõus organisatsiooniga koostööd tegema. Kuid maksuamet ei jäta jonni. Mäng tundub käivat aina kõrgematele panustele.

Seiklused ja intriigid ulgumerel! Sabrina saab aru, et ei tea tädidest, kes on elanud juba aastasadu, sugugi kõike. Ometi poleks ta osanud ettegi kujutada, et tädi Zelda oli ühe suve ulgumerel seilanud ja laevu kaaperdanud! Kui tädi Zelda vana sõber piraat Edwin ehk Eddie Peas ilmub Teispoolsusest, et paluda Zelda abi röövitud meeskonna päästmiseks, tuleb Sabrinal ja Salemil kõik oskused mängu panna. Merereis Eddie laeval Kiljuv Mimi pole kaugeltki mõnus puhkus Kariibi merel, nagu Sabrina oli kujutlenud. Et päästa Ootnanni kuningas Feargus Teise vangid, tuleb neil üles leida kadunud aare, enne kui nemadki lõpetavad hiiglasliku merekoletise vana Agnese kõhus!

"Käsi mõõgaga" on järg alternatiivajaloo "Sügissõda" esimesele osale "Punane torm tõuseb". Eesti ja Nõukogude Venemaa sõda käib täie hooga maal, merel ja õhus. Kas Eesti suudab vastu panna? Kui madalale langeb temperatuur 1940. aasta jaanuaris? Ja kõige olulisemana – kas Paul Keres võidab male maailmameistri tiitli? Nendele ja teistele küsimustele annab "Käsi mõõgaga" vastuse. Lahendused ei sõltu nõidadest ega maagidest, ennustajatest ega üleloomulikest jõududest, vaid sellest, kummal poolel on tugevam tahe ja kindlam käsivars. Raamat on varustatud fotode ja skeemidega.

Raamatut läbivaks teemaks on olemise üleminek, mida inimesed kardavad, millest nad ei taha rääkida, pigem vananedes omaette mõelda. Ent kui sa kord juba siia maailma sündisid, siis ole kes tahes – surmast pole sul pääsu. "Surmajuttudes" kujutatakse ühe Saaremaa suguvõsa meeste traagilist elukäiku XX sajandi pöördelistel aastatel 1905, 1919 ja 1941 ning nende vereliini järglaste sehkendusi juba XXI sajandi NATO ja Euroopa Liidu ajastul nii Eestis kui laias ilmas. Autor käsitleb ökoloogilist, spirituaalset, meditsiinilist, loomingulist, finantsinstrumentaalset, nägemuslikku, debiilset ja seksuaalset ainest, millest ikka kipub viirastuma surm. Vahest aitab tervemõistuslik naer vikatimeest eemal hoida, inimese elutarkus oma saatust sättida, aga hauast pole kellelgi pääsu. Seniks aga tuleb elada, sellest rõõmu tunda ja teha pulli, nii nagu kaasa antud.

Raamat jutustab keemia ajaloost ning Mendelejevi perioodilisusseaduse avastamisest.

Martin Alguse novellikogu koosneb kümnest loost, mille tegevus toimub peateedest kõrvale jääval tagamaal. See on üks omamoodi rännak läbi saja-aastase perioodi kuni tänapäevani, kus iga lugu leiab aset meile olulisel ajahetkel, aga seda kõike tagamaa varjulistes nurkades, kuhu suured ajaloosündmused ulatuvad vaid kauge kajana kusagil voorte taga.

Esiplaanil on inimene ja loodus. Suvepäikeses või pakases kükitavates majakestes, külades, põldudel ja metsadeski sünnib ootamatuid kohtumisi ja kokkupõrkeid, tundmusi ja äratundmisi. Tagamaa lopsakas rahus väreleb midagi ürgset ja salapärast, mille taustal joonistub välja inimloomus oma armetus või ülevas, koomilises või traagilises ebatäiuses – ja olgu see loomus lõpuks milline tahes, see paneb igal juhul kaasa elama.

Tagamaa lood viivad meid muuhulgas kolmekümne kuuenda aasta suvesse, Teise Maailmasõja keerisesse, stalinlike repressioonide keskele, kolhoosiaega, olümpiaaega, taasiseseisvumise metsikusse varakapitalismi ja mujalegi. Mõned motiivid ja tegevuskohad lasevad erinevate juttude taga aimata ühte suuremat ja sidusamat paika, milleks vast ongi meie maa ja meie aeg.