Tooted

Mu kallis Brad,

sest peale kui Sa lennukile läksid olen ma pidevalt Sinule mõelnud ja Sinu eest palvetanud. Mu ainus suur soov on, et Su poeg saaks terveks. See on kõige tähtsam asi maailmas.

Temale mõeldes sain aru, kui väiklased ja rumalad me oleme olnud, kui isekad me mõlemad tegelikult olime. Meie, kes me olime valmis ohverdama kogu meie maailma hetkelise kire eest.

Tegelikult oli see ju ka kõik, mis meil teineteisele oli. Ma olen sellest aru saanud. Minu elu oli juba läbi ja ma püüdsin seda Sinu käest juurde laenata…

… Nii et palun ära mõtle, et ma olen Su armastuse reetnud. Ma pidasin Sind kallimaks kui ma öelda suudan. Palun mõtle minust hästi ja palveta mu eest…

Selles raamatus sõidab Armando klassiga Inglismaale. Kultuurireisi kavas pole kahjuks jalgpalli, aga ega sellest Inglismaal pääsu ei ole. Armando kohtub palliplatsil mitte ainult inglise noorte, aga ka enda õpetajatega. Raamat on jalkapoiss Armando seikluste neljas osa.

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Raamat kirjeldab Hiiumaa puisniitude, rannaniitude ja soontaimede taimestikku ja selle üldist iseloomu.

Avasta vene luule uusi tahke Sergei Timofejevi, Artur Punte, Semjon Hanini ja Vladimir Svetlovi teoses "Orbita. Eesti keeles sa lobise, tibuke". See raamat on kooslus nüüdisaegsest luulest, mis toob lugejateni neli erinevat häält ja stiili, kõik pärit Lätist, kuid kirjutatud vene keeles. Aare Pilve tõlgitud eestikeelses väljaandes avaneb lugejale võimalus sukelduda Orbita luuleprojekti sügavustesse, kus keel ja kultuur põimuvad ootamatul ja värskel moel.

Õpik koosneb 27 õppetunnist, mis sisaldavad esperanto keele grammatikat ja harjutusi õpitu kinnistamiseks. Lisatud on esperantokeelseid lugemispalu. Õpiku lõpus leiduv esperanto-eesti sõnastik võimaldab arendada igapäevast vestlust olustikulistel teemadel ning hõlbustab kirjanduse ja ajakirjanduse lugemist. Õpik on mõeldud iseõppijaile.

Lastekirjanduse klassiku jutte ja luuletusi nooremas koolieas lastele.

Armastatud eesti lastekirjaniku 80. sünnipäevaks ilmuv proosaraamat lastele, mille sisuks on üks pikem, muinasjutulaadne metsalugu, kus peategelasteks Suvelaul, Väike Nali, metsa pagenud koolipoiss Paul ja paha poole esindajana Käärimees Naksti. Vaimukas, tihti sõnamängulise teksti sees tuleb sageli ette ka värsse.

David Herbert Lawrence, inglise modernismi klassik, sündis 1885. aastal Nottinghami krahvkonna söekaevanduste piirkonnas Eastwoodis kaevuri ja kooliõpetajanna perekonnas. Lapsepõlves põetud kopsupõletik pani aluse hiljem teda piinanud tuberkuloosile, millesse ta 1930. aastal Prantsusmaal ka suri. Raskustega võideldes omandas Lawrence hariduse ja töötas lühikest aega kooliõpetajana Nottinghamis, kus kohtus sakslanna Frieda Weekleyga, kellest sai ta eluaegne kaaslane kõigil rahututel rännakutel Euroopas, Tseilonil, Austraalias, Mehhikos ja USA-s. Ta oli ülimalt viljakas kirjamees, 25 aasta vältel ilmus tema sulest hulgaliselt luulet, romaane, lühijutte, näidendeid, lisaks esseid ja kirjanduskriitikat.

Siinses valimikus on esindatud mitmed olulisemad Lawrence'i teemad, nagu kaevuriasula elu ja lämbumissurm ("Krüsanteemide aroom"), seoseid viimasega kohtame ka Saksamaal hargnevas armastusloos "Maine kütke". Suhteid iseenda ja maailmaga püüab klaarida tumemeelne "Mees, kes armastas saari". Kuid võime teha tutvust ka meil vähem tuntud humoristliku Lawrence'iga, kes ilmutab end juttudes "Asjad" ja "Sinised mokassiinid".

"Menuett" on iseäraliku ülesehitusega: kolmes peatükis ("Jääkelder", "Minu planeet", "Saar") jutustavad kolm eri isikut, üks mees ja kaks naist (abielupaar ja nende nooruke majateenija), üht ja sedasama, kuid ometi täiesti erinevat lugu - igaüks oma vaatenurgast ja oma stiilis, mille tulemuseks on kolm eriilmelist samateemalist lugu, kolm eri maailmavaadet. Loo tegelased oleksid justkui pihil, lugeja pihiisa rollis. Louis Paul Boon (1912-1979) on flaami kirjanduse suurim eksperimenteerija ja Madalmaade tähtsaim sõjajärgne proosauuendaja, skandaalne kirjanik ja flaami neorealismi eelkäija, kes ise peabki oma parimaks teoseks 1954. aastal kirjutatud lühiromaani "Menuett".

Tuntud nõukogude keeleteadlase, filoloogiadoktor Aleksei Leontjevi raamat annab populaarses vormis üldteadmisi keelest, keele vajalikkusest inimestele, keelte sugulusest ja jagunemisest eri keelkondadesse, keele ja mõtlemise suhetest, keelest ja ühiskonnast. Jutustatakse lingvistika minevikust, olevikust ja tulevikust. Raamat on mõeldud vanemate klassite õpilastele ja pakub huvitavat materjali fakultatiivseks tööks.

Kogumik lühijutte koos piltidega väga erinevate inimeste eludest. 

Noore saksa autori Silke Scheuermanni novellikogu "Rikkad tüdrukud" ilmus 2005. aastal ning saavutas kiiresti tunnustuse nii lugejate kui kriitikute poolt. Iga lugu selles raamatus on ühe inimese illusioonidest, ootustest, armastusest, pettumistest. Nõelterava pilguga tungib autor tegelaste hingeellu, paljastades kahtlusi, võitlusi ja traagikat, inimeste püüdu olla õnnelik ja teha oma elust midagi rohkemat, kui see seni oli. Tegelaste illusioonid satuvad tihti konflikti tegelikkusega, millele järgneb kas enesepettus või reaalsuse, inimeste, ka enda ebatäielikkuse, valulik aktsepteerimine. See raamat on täis üllatusi. Mitte ainult pööretega, mille lood võtavad, vaid ka sügavusega, millega autor tegelasi lahkab. Silke Scheuermann ei imetle oma lugude kangelasi, vaid vaatleb neid distantsilt, irooniaga, tema pilk on range ja reaalne, tuues välja üksikasju ja vigu ning selle, mis nende taga peitub. Ta oskab suurepäraselt püüda kinni tänapäeva ühiskonna meeleolusid ja need ka teistele nähtavaks ja arudaadavaks teha. Scheuermanni stiil on lüüriline, amüsantne, irooniline, lihtne. Väheste sõnade ja väljenditega ning tabavate olukordadega jutustab ta oma lugusid mõjuvalt ja tõepäraselt.

Lennundusinseneri Ants Künnapuu raamat annab ülevaate Eesti lennundusest alates esimeste lennumasinate demonstreerimisest ja lõpetades XX sajandi tsiviillennunduse ning lennuspordi edusammudega. Tuuakse huvitavaid andmeid eesti lenduritest Suures Isamaasõjas, jutustatakse Nõukogude Liidu kangelasest Endel Puusepast jt. Eesti lennunduse tähtsamaid sündmusi vaadeldakse Nõukogude Liidu ja kogu maailma lennunduse arengu taustal. Raamat on mõeldud lugejaile, kes on huvitatud lennundusest ja selle srengust Eestis.

Raamat räägib sellest, kuidas ettevõtted võivad organiseerimises uuele tasemele jõuda.

Sündisin Tallinnas, kuid kasvasin üles Tallinnalähedases Harku (nüüd Saue) vallas Alliku külas Uuetoa talus. Siin käisin ka algkoolis (Sauel ja Hüürus). 1945. aastal astusin Tallinna II Keskkooli (praegune Reaalkool), kuid olude sunnil lõpetasin venekeelse keskkooli Vilniuse sõjakoolis Leedus. Pärast sõjaväest naasmist ning tööle asumist Eesti NSV Kultuuriministeeriumi süsteemis lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kaugõppe teel. Alates 1955. aastast ongi mu töömeheelu kulgenud selle süsteemi piires, isegi ühes ja samas hoones – Pärnu mnt. 10, muuhulgas Eesti Riiklikus Kirjastuses ja kirjastuses “Valgus” toimetajana ja toimetusjuhatajana, aastail 1973-1982 ka neli korda aastas ilmunud erialaajakirja “Polügrafist” toimetajana. Sama ajal oli mul võimalus tegutseda tõlkijana ning teha kaastööd ka Eesti Raadio kirjandussaadete toimetusele. Viimastel aastatel olen kirjutanud pisut lühiproosat, mida on avaldanud ajaleht “Videvik”, ning luulet, mis on ilmunud kahes kogumikus: “Luuletusi ja uitmõtteid” (2005) ja “Elu, ma räägin ju sinuga” (2005). R. Järve

"Mil iganes me räägime religioossest ainesest, räägime piltidest, mis osutavad millelegi sõnades väljendamatule... Hakates nüüd järgnevalt tegelema "metafüüsiliste" objektidega, olen ma täiesti teadlik, et liigun piltide maailmas ja mitte ükski mu arutluskäik ei puuduta mõistusele kättesaamatut... Kui aga keegi mu lugejatest peaks tundma kiusatust lisada vaadeldavate jumalapiltide ette sõna "kõigest", satuks ta sedamaid vastuollu kogemusega, mis demonstreerib vähimagi kahtluse varjuta nende piltide erakordset numinoossust. Nende piltide erakordne vägi ei tekita meis mitte üksnes tunnet, et nad tähistavad ens realissimus't (reaalseimat olevat), vaid veenab meid ka selles, et nad tõepoolest väljendavad ja n-ö manifesteerivad teda. See muudab meie arutelu ebatavaliselt keeruliseks, kui mitte võimatuks," ütleb C. G. Jung. Ja ometi on ta selle teekonna ette võtnud, lootes olla hääleks paljudele, kellega on juhtunud sama, mis temaga.

John Galsworthy noorepõlveromaan, mis avaldati aastal 1900 ja milles on nähtud tugevaid mõjutusi Turgenevilt ja Maupassantilt. Seda peetakse Galsworthy hilisema loomingu ettekuulutajaks, romaaniks, milles autor leidis oma "hääle".

Viljaka soome kriminaalromaanide autori Paul-Erik Haataja teravasüžeeline teos kolmikmõrvast Helsingis ja selle lähiümbruses. Ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima komissar Tammelin ja tema meeskond. Jäljed viivad Helsingi allmaailma suuremate ja väiksemate sulide kirevasse seltskonda, kuid sealgi ei selgu midagi, mis võimaldaks mõrtsukale näpuga näidata. Alles Vurrkanniks kutsutav tüdruk juhib viimaks uurimise õigetele jälgedele.