Tooted

Kui Sherlock Holmes oleks olnud murdvaras. Selle raamatu peategelane Raffles on osav, kuid mitte pahatahtlik varas, aristokraatliku elustiiliga mees, keda jahivad nii Scotland Yardi parimad jõud kui mitmed atraktiivsed naisterahvad.

Rafflesi looja E. W. Hornung, kes oli abielus sir Arthur Conan Doyle'i õe Constance'iga, lõi vastukaaluks kuulsale detektiivile leidliku varga, kes oli tundunud nii Inglismaal kui mujal.

See raamat räägib põhimõttelistest läbirääkimistest. Esimeses peatükis kirjeldatakse probleeme, mis tekivad tavalise positsioonilise (seisukohtade üle) kauplemise strateegia kasutamisel. Järgmistes peatükkides esitatakse meetodi neli printsiipi. Viimases kolmes peatükis on vastused küsimustele, mida tavaliselt antud juhul esitatakse: Mis siis, kui teine pool on tugevam? Mis siis, kui nad kaasa ei mängi? Mis siis, kui nad alatuid võtteid kasutavad? Meetod on rakendatav sõltumata sellest kas teine pool on vähem või rohkem kogenud - või on ta jäik või sõbralik kaupleja. Põhimõtteline läbirääkimine on strateegia igaks otstarbeks. Erinevalt kõikidest teistest strateegiatest ei muutu tema rakendamine raskemaks, kui ka vastaspool meetodi ära õpib - see teeb asja ainult kergemaks. Kui nad seda raamatut loevad - seda parem.

Kõik noored mehed peavad ise ära õppima võrgutamiskunsti. Mõnel tuleb see lihtsalt, mõnel läbi raskuste.

Salme oli noor mees, kes pages Venemaale, et saada lahti oma enesehävituslikust elust. Seal tekkis tal uus sõltuvus, kirglik ja metsik vene naine. Raamatus on viisteist õppetundi, mida autor sellelt teekonnalt õppis.

Noor, üsna kogenematu mees võttis kaunitare ette isuga, kaotades peaaegu mõistuse. Nagu iga mängu puhul, ei saa jääda igavesti võitjaks. Pärast brünette ja blonde, Viktoriat ja Juliat, jäi ta üksikuks ja haigeks.

Rahutus leiab alati uue sõltuvuse – hullumise. See on teekond läbi teiste enese juurde.

 

Sisukord:

• Kolm lambakest
• Rebane hanekarjas (viisiga)
• Rebane öömajal
• Kukk, kass ja kana (viisiga)
• Utekene ja hunt
• Jutt kitsest paari pojakesega
• Härja maja
• Vana koer
• Karu ja kolm õde
• Üheks venda ja üks õde
• Söepuder
• Marjakobar (viisiga)
• Kosilased sauna juures
• Hiir abimeheks
• Karu koduväiks (viisiga)
• Kuningatütre pastlad (viisiga)
• Kuu kukrus, päev otsa ees
• Kuningapoeg ja hall hunt
• Üle nurme pulmas
• Imelised pealuud
• Kullased oinakesed
• Mida ütleb see saab
• Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)
• Kass, leivalabidas ja niinekera
• Rikas vend ja vaene vend
• Oakene
• Tõrvane härg
• Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

On üks linnake, mille elu on korraldatud väga mõistlikult. Linnas on üks kirjanik, üks poetess, üks ekskavaatorijuht, ühtki ametmeest ei ole üleliia. Linna elu keskpunktiks on krematoorium, sest lõppude lõpuks saab meist kõigist põrm. Kirjanik, kes kirjutas romaani "Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda", otsustab üles otsida kõik kaheksa linnaelanikku, kes ostsid selle raamatu, et teada saada, kas tal on mõtet kirjanikuna jätkata ning kellele ja milleks tema loomingut vaja on.  Otsingut aitab läbi viia kirjaniku alter ego – ajakirjanik. Meeste teekond osutub ootamatult keerukaks, kuna kõik inimesed, kel romaaniga kokkupuude on olnud, hakkavad järjest surema või käest lipsama. Mälestused ja fantaasia lähevad sassi ja suhted muutuvad vägagi segaseks. Mis kõige hullem – kirjanik avastab, et ta ei pruugi enam ise eluski olla.

Giacomo Leopardi on itaalia kirjandusloos niisama möödapääsmatu tegelane nagu Dante Alighieri või Francesco Petrarca.
1845. aastal ilmunud "Mõtted" on piisavalt mitmekesine sissejuhatus krahvi maailma. Loodetavasti naudib lugeja nii autori vaimukat sarkasmi kui ka jahedat halastamatust...