Tooted

Kui Sherlock Holmes oleks olnud murdvaras… Selle raamatu peategelane Raffles on osav, kuid mitte pahatahtlik varas, aristokraatliku elustiiliga mees, keda jahivad nii Scotland Yardi parimad jõud kui mitmed atraktiivsed naisterahvad. Rafflesi looja E. W. Hornung, kes oli abielus sir Arthur Conan Doyle'i õe Constance'iga, lõi vastukaaluks kuulsale detektiivile leidliku varga, kes oli tundunud nii Inglismaal kui mujal.

Kirjanik Ene Mihkelsoni luule ja proosa lähtub, johtub ja toitub just Eesti ajaloolisest mälust, tema kujundite üldistusjõulisus, stiili aforistlikkus ja poeetilisus, lühidalt kokku võttes ande sügavus on need kirjaniku väärtomadused, mis muudavad tema loomingu algolekud ajatuks, üldinimlikult kehtivaks.

See raamat räägib põhimõttelistest läbirääkimistest. Esimeses peatükis kirjeldatakse probleeme, mis tekivad tavalise positsioonilise (seisukohtade üle) kauplemise strateegia kasutamisel. Järgmistes peatükkides esitatakse meetodi neli printsiipi. Viimases kolmes peatükis on vastused küsimustele, mida tavaliselt antud juhul esitatakse: Mis siis, kui teine pool on tugevam? Mis siis, kui nad kaasa ei mängi? Mis siis, kui nad alatuid võtteid kasutavad? Meetod on rakendatav sõltumata sellest kas teine pool on vähem või rohkem kogenud - või on ta jäik või sõbralik kaupleja. Põhimõtteline läbirääkimine on strateegia igaks otstarbeks. Erinevalt kõikidest teistest strateegiatest ei muutu tema rakendamine raskemaks, kui ka vastaspool meetodi ära õpib - see teeb asja ainult kergemaks. Kui nad seda raamatut loevad - seda parem.

Kultuuriantopoloogia ja etnograafia resp etnoloogia on isekeskis haakuvad ja osalt kattuvadki teadused. Mõlemad tegelevad inimkultuuri ja kultuurilise käitumise uurimisega. Erinev on lähenemisnurk, millele selgesti osutavad nimetused. Kultuuriantropoloogia huvitub inimesest (kr anthropos) üldse ja püüab leida inimkultuuris kehtivaid üldisi seaduspärasusi. Etnograafia-etnoloogia huvikeskmes on rahvas (kr ethnos) nins selle kultuuris leiduvad iseärasused ja ühisjooned teiste rahvastega võrreldes. Nii võiks laias laastus iseloomustada nende teaduste olemust. Mõlema teaduse tihedat seost aitavad rõhutada muide ka alates 1934. aastast regulaarselt toimuvad suured rahuvsvahelised antropoloogiliste ja etnoloogiliste teaduste ühiskongressid.

Tuleb toonitada, et mõlemad teadused on sündinud ühest juurest ja huvist. Nende esimesed suured klassikud 19. sajandist, E. B. Tylor Inglismaal ja L. H. Morgan USAs üritasid selgitada inimkultuurile omaseid nähtusi ja selle arengu seaduspärasusi, tuginedes nn loodusrahvastelt kogutud ainesele. Edasi arenes Euroopa mandril esmajoones etnoloogiline uurimistöö, kuna anglosaksi maailmas (Suurbritannias ja Ameerikas) langes rõhuasetus etnoloogilisele suuunale. Nii kujuneski 20. sajandi jooksul välja kaks teadust, milles taotluste lähedusest hoolimata tekkis küllaltki olulisi teoreetilisi ja metoodilisi erinevusi. Inimkultuuri käsitlevate teoreetiliste seisukohtade loomisel tehti eriti tulemusrikast tööd kultuuriantroploogia sfääris, tuginedes peamiselt primitiivsete ühiskondade uurimisele, mille suhteliselt lihtne struktuur võimaldab hõlpsamini tungida sotsiaalsete nähtuste olemusse. Euroopa etnoloogia jälgis võrdlemisi tähelepanelikult seda teoreetilist arengut, rakendamata siiski paljusid kultuuriantropoloogia seisukohti oma praktilises uurimistöös. Nõukogude Liidus, kuhu ka Eesti poole sajandi vältel oli sunnitud kuuluma, langesid läänemaises kultuuriantroploogias 20. sajandil kujunenud seisukohad koguni ränga kriitika alla tüüpiliste “idealistliku kodanliku teaduse” saadustena. Absolutiseerides Marxi ja Engelsi ülimalt positiivset suhtumist L. H. Morgani uurimissuuna raamidesse, kuhu lisandus 20. sajandi algkümnendite difusionistlik käsitlusviis rahvalt kanduvate kultuurilaenude väärtustamisega.

Raamat käsitleb Eestile saatusraskeid aastaid 1940-1944, aga ka pagulase esimesi muljeid Rootsist.

Sisukord:

• Kolm lambakest
• Rebane hanekarjas (viisiga)
• Rebane öömajal
• Kukk, kass ja kana (viisiga)
• Utekene ja hunt
• Jutt kitsest paari pojakesega
• Härja maja
• Vana koer
• Karu ja kolm õde
• Üheks venda ja üks õde
• Söepuder
• Marjakobar (viisiga)
• Kosilased sauna juures
• Hiir abimeheks
• Karu koduväiks (viisiga)
• Kuningatütre pastlad (viisiga)
• Kuu kukrus, päev otsa ees
• Kuningapoeg ja hall hunt
• Üle nurme pulmas
• Imelised pealuud
• Kullased oinakesed
• Mida ütleb see saab
• Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)
• Kass, leivalabidas ja niinekera
• Rikas vend ja vaene vend
• Oakene
• Tõrvane härg
• Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

On üks linnake, mille elu on korraldatud väga mõistlikult. Linnas on üks kirjanik, üks poetess, üks ekskavaatorijuht, ühtki ametmeest ei ole üleliia. Linna elu keskpunktiks on krematoorium, sest lõppude lõpuks saab meist kõigist põrm. Kirjanik, kes kirjutas romaani "Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda", otsustab üles otsida kõik kaheksa linnaelanikku, kes ostsid selle raamatu, et teada saada, kas tal on mõtet kirjanikuna jätkata ning kellele ja milleks tema loomingut vaja on.  Otsingut aitab läbi viia kirjaniku alter ego – ajakirjanik. Meeste teekond osutub ootamatult keerukaks, kuna kõik inimesed, kel romaaniga kokkupuude on olnud, hakkavad järjest surema või käest lipsama. Mälestused ja fantaasia lähevad sassi ja suhted muutuvad vägagi segaseks. Mis kõige hullem – kirjanik avastab, et ta ei pruugi enam ise eluski olla.

Kogu temaatiliselt tsüklitesse jaotatud meremotiivilistest ja mereteemalistest luuletustest eestu uuemailt luuletajailt Juhan Liivist alates.

Giacomo Leopardi on itaalia kirjandusloos niisama möödapääsmatu tegelane nagu Dante Alighieri või Francesco Petrarca.
1845. aastal ilmunud "Mõtted" on piisavalt mitmekesine sissejuhatus krahvi maailma. Loodetavasti naudib lugeja nii autori vaimukat sarkasmi kui ka jahedat halastamatust...

Kuidas koostada ettevõtte, piirkonna või riigi majandusmudelit? Kas on võimalik saada maksimaalset tulu minimaalsete kulutustega? Kuidas postitada korrektset optimeerimisülesannet? Kuidas määrata optimaalne varude tase? Kas on võimalik koostada konfliktsituatsiooni matemaatilist mudelit? Kas parimat lahendit võib otsida ka huupi valides? See raamat püüab vastata neile küsimustele ja tutvustada muidki majanduses tekkivaid optimeerimisülesandeid majanduspraktikutele, -üliõpilastele ja kraaditaotlejatele.