Tooted

Ning oligi käes hetk, mil vana Euroopa selja taha jäi ning sõõrmeid täitis koduse Eestimaa, meie soode ja rabade, vägevate kuusikute ning hubaste lepikute lõhn. Uku Puukuningas sai taas ronida üles okstele ning murda, keda süda lustis, kuna hunt Tambet Tuulispask ajas rõõmust ulgudes mööda metsa taga noort isapõtra, tappis selle kena looma ja sõi kaks päeva tema liha. Karu Manivald aga läks koopasse, võttis käppadesse Euroopa-reisilt toodud Chopini sääreluud ja tagus oma trummi, ning tümin oli nii võimas, et öökullidki vakatasid. "Kuningas mängib!" ütles üks rebane. "Kuulake, kuningas lööb trummi!"

Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab.

"Ja Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest kütikuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta vaid und."