Tooted

Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

 

Viimati kohtusime Uhhuduuri natuke hullumeelse ent alati edasi pürgiva jalgratturite seltskonnaga 2011. aastal, kui nad olid jõudnud Addis Abebasse Etioopias. Järgmine samm pidi olema teekond läbi Aafrika ning see teostus 2014. aastal, kui läbiti 5000 kilomeetrit Etioopiast Namiibiasse. Nagu ikka, siis päris ei kõik ei sujunud plaanide kohaselt, juhtus üsna uskumatuid lugusid, kohtuti veel uskumatumate inimestega, aga ikkagi jõuti kohale. Kõigest sellest see raamat räägibki.

Ralf Vessenberg on üks Eesti rikkamaid inimesi, kes ostab kokku erinevaid firmasid ja ajakirjanike meelehärmiks ei jaga kunagi intervjuusid. Vessenbergi eraelu on mõistatus ning tema asjaajajana töötab Martin Fuks, kes peab täitma ülemuse tahtmisi ja korraldusi. Nüüd tekib Vessenbergil eriti arusaamatu soov – ta soovib osta isikliku elevandi.

Aliide on võõrastemajapidaja ning Eesti kõige paksem naine. Kui Aliide loo avastavad kõmuajakirjanikud, saab temast üks kõige kuulsamaid inimesi 1930ndate Eestis. Konkureerivad laadakorraldajad hakkavad naise raha eest näitamise nimel võitlema ning tärkav kollane ajakirjandus kajastab tragikoomilist lugu naudinguga.

Tauno Vahter (snd 1978) on avaldanud kiidetud ning väheloetud novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine“ ning oluliselt rohkem loetud romaanid „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ ja „Hea venelane“. „Elevandi üksilduse“ sündmused põhinevad osaliselt tõsilool, mis kirjutatud arhiiviallikate ja meenutuste põhjal.

Harjumuspärast maailma ei ole enam, see on ahenenud lähima maja seinteni. Kes seal varjuvad – elusad või surnud, sõbrad või vaenlased? Kas inimene on inimesele päästja või hunt? Suletud ruum muudab helid läbilõikavamaks, värvid erksamaks ja tunded äärmuseni teravaks. Kadedus, hirm ja raev kasvavad üleelusuuruseks.

„Elusad inimesed“ on järg Jana Vagneri põnevikule „Vongozero“. Üksteist inimest – kaheksa täiskasvanut ja kolm last – peidavad end epideemia eest tillukesel Karjala saarel. Nad on elus, ent muust maailmast ära lõigatud. Neil tuleb üle elada talv, nälgida ja õppida tihedalt külg külje kõrval eksisteerima. Valik on lihtne: kohane või hukku.

Meil on veel alles pisut petrooleumi, aga hoiame seda eriti pidulikeks puhkudeks ja seepärast mööduvad kõik õhtud, eranditult kõik, ühesuguselt: me lihtsalt istume ruskes hämaruses ja ajame juttu. Küllap võiksime üksteisele rääkida mida tahes, aga me räägime alati lõpust. Sellest, millised muretud lollpead me olime. Sellest, kuidas me midagi ei taibanud. Sellest, kuidas hiljaks jäime ega jõudnud kedagi päästa ja hädavaevu pääsesime ise. Muidugi kui seda üldse saab pääsemiseks nimetada.

Esimene saladus räägib sinu – ja minu, ja kõigi teiste – loo alates eostumise hetkest kuni sünnini, kui lõplikult „küpseks" saanud inimhakatis end üheksa kuud hiljem läbi uskumatult kitsa avause välja võitleb. See teaduslikult täpne, geniaalselt lihtsas ja selges keeles suure soojusega kirjutatud raamat jutustab loote kasvamise loo läbi kõigi selle kohati jahmatavate muundumiste, unustamata kõrvalepõikeid ajalukku ja lisades värskete teadusuuringute poolt leitud põnevaid avastusi.

„Frida ja Lonni üksinda kodus" räägib kahest õest, kelle ema töötab haiglas pikkades vahetustes ja isa rassib Soomes. Peaaegu kogu raamatu tegevus toimub nende kahe tüdruku fantaasiamaailmas. Nad kohtuvad kummitusepeletisega, Jubejussiga, tont Tupsuga, perekond Ahjualustega ja lasteröövel Adolfoga, samuti Supermehe, Kostja ja teiste naljakate ning enamalt jaolt südamlike tegelastega. Ühes loos kehastuvad nad Frida Holmesiks ja Lonni Watsoniks ning lahendavad nende kortermajast kaduma läinud kasside mõistatuse. Veel korraldavad nad moedemonstratsiooni, kus osalevad Ahjualused ja maailma kõige pikem mees, ning saavad väga müstilise paki, mis viib nad kokku unistustetäitjatega.

Leelo Tungla koostatud lasteluule kogumik erineb teistest varasematest selle poolest, et siin ei ole alustatud meie lastekirjanduse ja luule algusaegadest. Praeguse kogumiku peamine eesmärk on tutvustada uuemat lasteluulet selle kogu rikkuses, mis aitaks ka viimaste aastakümnete luuleparemiku teha lihtsamini kättesaadavaks nii lastele, õpetajatele kui teistele lugejatele.

Nagu arheoloogid ja botaanikud, haruldaste raamatute kogujad ja teised kollektsionäärid, teavad ka logofiilid hästi, et põnevaimate eksemplaride otsa komistab sageli juhuslikult, otsides midagi muud või otsimata üldse mitte midagi. Sõna puhul on vaja tingimata välja uurida, kust ta tuleb, mida tähendab ja millised on tema seosed teiste sõnadega. Raamat sisaldab enam kui sadat sõnalugu, mis illustreeritud silmapaistvate sõnaloojate portreedega, koopiatega vanadest arhivaalidest ning värvikate näidetega proosast, luulest ja omaaegsest ajakirjandusest.

Ae, hea!

Ma olen psühholoog ja maailma parandaja. Luuletusi olen kirjutanud ajast, kui end mäletan. Tolles hullumeelses maailmas, kust ma pärit olen, oli see ainus viis olla endale lähedal, olla endaga aus. Minu jaoks on sõna püha, erutav ja lohutav ühteaegu. Nähtusi sõnastades saan endast ja maailmast paremini aru. Siin raamatus on luuletused aastatest 2007–2024. Läbiv niit on inimeseks olemise kohati absurdse ja pöörase kogemuse vaatlemine läbi olustike, suhete, krahhide ja unistamise. Kui naudid armastavat irooniat ja soovid teada, kuidas absoluutselt igast kõrgusest on võimalik käppadele kukkuda, siis on see raamat sulle.

Mahedate kohtumisteni ridade vahel

Tiina

Stephen Fry Kreeka müütide sarja teine raamat.

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks.

Sarja esimeses raamatus saime lähemalt tuttavaks uhkete jumalatega, nüüd aga näeme, milleks on suutelised võimas Herakles, vapper Iason, kaval Theseus ja teised, kes püüavad täita võimatuid ülesandeid ja viia ellu unistusi, pälvivad ühtede jumalate soosingu ja langevad teiste raevu alla, püüdlevad kõrgele ja langevad kõrgelt, kuid ei ole kaugeltki lihtsalt jumalate mängukannid. Kätte on jõudnud surelike kangelaste aeg.

Triinu Merese romaani "Lihtsad valikud" tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad. Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem? Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare'i aegadest peale.

Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta.

Algsele „Meremaa juttude“ köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng „Parandatud Meremaa“.

 

Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest. Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.

Pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Aga oskab ka varjata oma autorit ja sünnilugu. 1967. aasta kuumal juulipäeval läheb Odelle Bastien Londonis Skeltoni galeriisse teadmisega, et kohe muutub tema elu täiesti teistsuguseks. Viis aastat tagasi saabus ta koos sõbrannaga Trinidadist Londonisse ja on püüdnud seal endale kohta leida. Nüüd on talle pakutud masinakirjutaja tööd suurilmaliku ja salapärase Marjorie Quicki juhendamisel. Ehkki Quick võtab Odelle’i oma tiiva alla ja julgustab teda kasutama võimeid, mida too õieti ei teadnud endas olevatki, jääb naine ise saladuseks – ka siis, kui galeriisse tuuakse mõistatusliku ajalooga tundmatu meistriteos.

Tõde maali kohta peitub 1936. aastas ja suures Hispaania maamajas, kus tuntud kunstikaupmehe tütar Olive Schloss hellitab omi lootusi. Sellesse haprasse paradiisi satub kunstnikust revolutsionäär Isaac Robles koos poolõe Teresaga, kes imbuvad Schlosside perekonda, tuues kaasa plahvatuslikud ja hävitavad tagajärjed.

Haarav ja pingeline „Muusa“ on unustamatu romaan püüdlustest, identiteedist, kinnisideedest ja armastusest, pettusest ja ehtsusest. Varem on eesti keeles ilmunud Jessie Burtoni menuromaan „Miniaturist“.

Üle 3500 tsitaadi, mõttetera ja remargi ajaloo, moe, ilu, naiste ja meeste, suhete, teaduse, perekonna, kunsti, kultuuri, laste, kirjanduse, pesu, juuste, töö, motivatsiooni, inspiratsiooni, naiste õiguste, toidu, tantsu, tervise, võrduse ja veel palju-palju muu kohta. See hiiglaslik naiste tsitaadikogu tõestab lõplikult ja ümberlükkamatult, et naised teavad tõepoolest kõike! Raamat on tulvil tarkust, huumorit ja inspiratsiooni ning võimaluse samastuda paljude Eesti ja muu maailma rohkem või vähem tuntud naistega.

Stephen Fry Kreeka müütide sarja neljas raamat.

Lõppenud on Trooja sõda, senise ajaloo kõige suurem ja verisem konflikt. Paljud kangelased on võitnud igavese kuulsuse, paljud langenud, võimas ja uhke linn on kavalusega vallutatud, linnaelanikud tapetud või orjastatud. Kuid jumalad, kes osalesid sõjas ja püüdsid selle käiku suunata, ei ole rahul – kas tõesti võivad kreeklased, kes ennast linna rüüstamisega häbistasid, nüüd lihtsalt rahulikult koju purjetada? Või peaksid nad saama karistatud oma julmuse ja ahnuse eest …

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad ühed maailma vanimad lood veelgi enam värve ja muutuvad veelgi haaravamaks.

Olle on varateismeline poiss, kelle perekond kolib linnast väikesesse külakesse metsade vahel, lootes siin rahus ja vaikuses vabaneda neid linnas kummitanud probleemidest, muuhulgas koolikiusust tekkinud traumast. Oodatud lahendusi aga ei saabu, perekond saab uue raputuse hoopis ema ränga haiguse kujul.

Peale Olle on selles loos teinegi minategelane – noor naine, kes astub poisi isaga salasuhtesse. Lihtsa armukolmnurga taga peitub Olle jaoks müütiline ja unenäoline võrgustik, mis viib hapra psüühikaga poisi mõistmiseni, et millegi saamiseks tuleb alati midagi ohverdada. Nõutav ohver võib olla aga teinekord ebaproportsionaalselt suur.

Ühtlasi vaetakse teoses igipõlist küsimust: mis vallandab inimeses pesitseva kurjuse? Kas seda teeb ümbritsev keskkond või pakub kurjusele vaba voli andmine inimesele endale teatavat naudingut? Milliseid tegusid on valmis sooritama meeleheitele viidud inimene? Kas teda juhib vaba tahe või temast väljaspool asetsev jõud?

Kui keegi ülepea millestki midagi teab, siis on see Öökull, ütleb karupoeg Puhh. Aga kui targad öökullid tegelikult on? Mis toimub nende kummaliste lindude ajus ja kui hea on nende mälu? Kuidas nad suhtlevad, jahti peavad, paare moodustavad, järglasi kasvatavad ja rändavad? Mida tähendavad nende keerukad häälitsused? Kuidas toimuvad kohastumused, mis teevad neist laialt levinud, kuid märkamatud superkiskjad – suurepärane varjevärvus, ülitundlik kuulmine, pimedas nägemise võime ja peaaegu hääletu lend? Ja kuidas saavad nad hakkama inimeste põhjustatud muutustega oma elupaikades? Viimastel kümnenditel on uurijad valgust heitnud paljudele selle salapärase linnuseltsiga seotud müsteeriumidele. Lisaks nendele uutele teadmistele on selles imeliste fotodega faktirohkes raamatus juttu öökullidest kui lemmikloomadest (öökull oli nii Florence Nightingale'il kui ka Pablo Picassol), nende võluvate lindude kujutamisest kunstis ning neile läbi ajaloo omistatud headest ja halbadest tähendustest, samuti inimestest, kes neid ebatavalisi olevusi pühendunult uurivad ja kaitsevad – südamekirurgist zoomusikoloogini.

"Pärandiaabits lastele ja suurtele" on täitnud ühe suure tühiku Eesti kultuuri vallas – pannud kirja põhilised kultuuripärandiga seotud mõisted ja nähtused. Paljud veel äsja meie elus olulist rolli täitnud asjad on hakanud meil meelest kaduma või siis saanud hoopis uued tähendused … aga kust need pärit on? "Pärandiaabits" täidab selle tühimiku mõnusalt ja lustlikul kujul ja kenas koduses eesti keeles. Kaks ühes: lust ja tarkus korraga! Raamatus on ligi 150 märksõna, mis on jaotatud kaheksasse suuremasse alajaotusesse: taluelu, rahvariided ja ehted, toidud, pühad ja tähtpäevad, muusika ja laul, usund, meie inimesed ja uuema aja asjad. Teoses on ohtralt originaalillustratsioone ja fotosid, mis pärinevad nii muuseumide arhiividest kui ka tänapäevast.

Rasedus olevat üks kaunis aeg. Eks ta omajagu olegi, kuid ometi on ka nende nn elu õite valmistamine teinekord üsna raske. Jalakrambid, vihahood, pidev pissimine, seljavalud, hirmud lapse saamise ees – kas pole? Kui sina seisad alles selle raja alguses, heida pilk minu teekonnale. Asja huumoriga võttes elad ka sina need üheksa kuud üle ja saad endale päris oma väikese beebi.

Eesti televaatajaid saatesarjas "Appi tuleb selgeltnägija" oma võimetega imestama ja imetlema pannud Ilona Kaldre on nüüdseks juba kauaaegne tuttav miljonitele televaatajatele Ukrainas, Lätis ja Venemaal. Skeptikutele, kes selgeltnägemist kohe kuidagi ei usu ja arvavad ekraanil nähtu hookuspookuseks, on Ilona Kaldre lugematuid kordi öelnud: "Olen alati austanud ja austan edaspidigi iga inimese õigust vaadata või mitte vaadata, uskuda või mitte. Skeptikuid jätkub alati ja kõikjal, minu asi ei ole neid ümber veenda." Käesolevas raamatus räägib selgeltnägija Ilona Kaldre oma lapsepõlvest, kooliajast ning sellest, kuidas kõik alguse sai. Ilona Kaldre mõtisklused ja soovitused aitavad leida lahendusi nii mõnelegi murele ja probleemile.

Psühholoog Tiina Saar-Veelmaa miniatuurikogu „Sirelilillad stilettod“ koondab kimbu lugusid, mis võiksid vabalt olla väljamõeldised, aga võivad olla ka päriselt juhtunud. Absurdi piirimail aset leidvad kohtumised inimeste, sündmuste või nähtustega öises kultuurimajas, Vilniuse magalarajoonis, kartulipõllul või haiglas liigutavad, võivad vihastada või hoopis naerutada, kuid kindlasti ei jäta need ükskõikseks. Lugude reaalsuse ja unenäolisuse õhustikku toetavad kunstnik Liis Karu fotod, viies lugeja rännakule iseendasse.

„Usun, et olen pärinud lugude jutustamise võime oma emalt, kes oli näitleja ja lavastaja. Ema oskus lugusid rääkida ja elu absurdseid juhtumeid naljaks pöörata nii, et pildid veel aastaid hiljem elavalt silme ees püsivad. Ma usun, et lood on need, mis meid inimestena ühendavad ja hingeuureteni puudutavad,” ütleb Tiina Saar-Veelmaa.

Tiina Saar-Veelmaa on varem kirjutanud kaheksa raamatut, neist viimastena on ilmunud „Tööga õnnelikuks” (2022) ja luulekogu „Kas ma ütlesin moonid” (2024).

Stephen Fry Kreeka müütide sarja kolmas raamat.

Jumalad on sündinud ja võimsaks saanud, maailma on ilmunud ka surelikud kangelased, kelle vägiteod ei jää jumalate omadele palju alla. Kuid tulevikus terendab midagi sünget: ahnus, armastus ja verejanu tõukavad maailma selle seni kõige suurema konflikti poole. Juba on sündinud naine, kelle pale saadab Trooja poole teele tuhat laeva, ja juba ootab kusagil üks üsna süütu väljanägemisega õun …

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi haaravamaks.