.jpg)
Tooted
Oma kolmeteistkümnendas raamatus jälgib autor ühe maakooli igapäevast elu, mille kujutamise kaudu on toodud tähelepanu keskpunkti meie koolielu aktuaalseid, lahendamist ootavaid probleeme. Pearõhk on õpetajate isiksuste vaatlusel – oleneb ju noorsoo eetiline ja vaimne kujunemine suurel määral just õpetajast.
Romaanis on keskseteks probleemideks tänapäeva tsivilisatsiooni hüved ja mured.
Ajaloolise romaani materjal on ammutatud saksa kangelaseepose "Nibelungide laul" saagadest. Raamatu peategelaseks on Burgundia kuninga relvameister Hagen Tronjest, kelle saatuse taustal toimub kogu romaani haarav tegevustik. See on raamat rüütli aust, sõprusest ja vaprusest, salakavalusest ning armastusest. Tuntud saksa kirjaniku ajalooromaan on mõnus lugemispala vastava kirjanduse sõpradele ja ärgitab uurima eepost ehedal kujul või proosavormis...
"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.
Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.
Ameerika kirjaniku E. L. Doctorow' (sünd. 1931) romaan annab ülevaate Ameerika Ühendriikide eluolust sajandi alguses. Teos pakub koloriitse rea väljamõeldud ja tegelikult elanud inimesi. Fakti ja fiktsiooni originaalne põimimine ja huvitavalt fabuleeritud jutustus teevad raamatust kaasaelamisega loetava teose.
Kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez (s. 1928) saavutas maailmakuulsuse romaaniga "Sada aastat üksildust" (1967), millest kujunes ühtlasi Ladina-Ameerika maagilise realismi tähtteos. Romaan esitab Buendiade suguvõsa loo. Ja Macondo küla või väikelinna tekkimise ning hävimise loo. Geograafiliselt kaardilt puuduv, kirjanikufantaasias loodud Macondo mahutab endasse kogu Kolumbia, -- aga võib-olla kogu Ladina-Ameerika -- tema müüdid, eksootika ja ebausu, üle kõige aga üksilduse, mille juured asuvad vägivallas ja vihkamises, eneseuhkes isemeelsuses, võimuihas ning enesearmastuses. Sellest vabanemise võimalusi näeb kirjanik ülluses ning armastuses. 1982. a. omistati kirjanikule Nobeli kirjanduspreemia eeskätt just nimetatud üldinimlike joonte kujundajana.
Ameerika kirjaniku F. Scott Fitzgeraldi (1896–1940) meistriteos „Sume on öö” (1934, eesti keelest esimest korda 1976) räägib ameeriklasest psühhiaatri Dick Diveri ja tema kaasmaalaste pillerkaaritavast elust 1920. aastate Euroopas. Lugejale avaneb pilt mitmekülgse seltskonna kirevatesse päevadesse ja öödesse, aga ka särava fassaadi taga peituvasse tühjusesse, kus hõljuvad nii mõnedki täitumata soovid. „Sume on öö” on mitmeplaaniline lugu täis vastandeid ja konflikte; teos, kus põrkuvad kõrged sisemised ideaalid ja välise maailma hiilgus.
Fitzgerald oli kolme romaani ja umbes viiekümne pikema-lühema jutustuse autor, kui ta asus oma neljandat romaani kirjutama. Varasematest oli „Teiselpool paradiisi” toonud talle uue, sõjajärgse mäsleva ning elunautiva põlvkonna eestvõitleja ja populaarse kirjaniku kuulsuse, „Ilus ja neetu” kinnitanud tema mainet džässiajastu noorte satiirilise portreteerijana ja „Suur Gatsby” tõstnud ta selle sajandi ameerika suurkirjanike hulka. „Sume on öö” lõimetusaeg oli enneolematult pikk ja vaevaline, vaheaegadega kokku üheksa aastat. Kui romaan 1934. aastal ilmus, sai see väga leige vastuvõtu osaliseks. Loomulikult ei ole „Sume on öö” ei esimene ega viimane teos maailmakirjanduse ajaloos, millele hinnangu andmisega on eksitud. Üks esimesi seda mõistma oli Ernest Hemingway. Juba 1935. aastal kirjutas ta oma ja Fitzgeraldi toimetajale Maxwell Perkinsile: „Kummaline on see, et tema „Sume on öö” muutub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks.”
Esimene köide kaheköitelisena kavandatud väljaandest, mis kujutab endast Hans Christian Anderseni lühiproosa esimest nii ulatuslikku kogu eesti keeles. Raamat on mõeldud täiskasvanud lugejale. Teine köide H.C. Anderseni loomingust "Lumikelluke" ilmus 1996. a.
Näidendid, kuuldemängud, monoloogid.
Sisukord:
NÄIDENDID
- Pulmad Abruka moodi
- Hübriidgloobus
- Anderson
KUULDEMÄNGUD
- Kahekesi kulliga
- Luigetapja
- Viimased kotkad
- Hirvesarvetuba
- Kolm päeva Kreekas
- Margit ja Maria
- Sajandi lõpp
- Oktoober, kastanid kukuvad katusele
- Hõbepaju
- Tuulepealsel rannikualal
- Linnusita
MONOLOOGID
- Tisainer
- Õhtu suurmeestega
- Vastu lõugu
- Kui otsast alata
- Benjamin Üleaiakargaja, tüürimees
- Sõber Jaagup! Tervitus!
- Kena keik!
- Patsiilius
- Timmu Lakaluuk, tüürmeister