Tooted

Taskuteamiku "A ja O" viies trükk.

Kiirem kui internet — selline on uus "A ja O 2004". 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2004, st. raamat sisaldab teavet ka 2003. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. Register ja sisujuht oluliste märksõnade ja teemade leidmiseks. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme rahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste koostööd. Rohkel pildimaterjalil võivad paljud iseend ja oma tuttavaid ära tunda ning neid mälestusväärseid sündmusi südamesoojusega meenutada.

Käesolevas raamatus on esitatud Eesti ajaloo ühe perioodi akademiline käsitlus Tartu Ülikoolis ajaloo-osakonnas loetava Eesti ajaloo põhikursuse tasemel. Teos võiks käsiraamatuna abiks olla kõigile, kelle töö või huvialad seonduvad Eesti ajalooga. Raamatu lõpus värvilised reproduktsioonid.

Esimene uurimus eesti erakondadest, milles vaadeldakse nende kujunemislugusid ja arengut terve 20. sajandi vältel - 1905. aastast tänase päevani.

Olulisel kohal raamatus on erakonndade teooria käsitlus, mis annab lugejale võimaluse võrrelda meie parteisid samalaadsete organisatsioonidega mujal maailmas.

Uue EMBL-i väljaandmise mõte sündis sajandivahetusel, kui 1990. aastal ilmunud EMBL oli muutumas harulduseks ja vajadus uue, täiendatud trüki järele oli ilmne. Entsüklopeediakirjastus oli vahepeal välja andnud mitme valdkonna biograafilisi leksikone ning kui muusikud uuesti ette võeti, seati ülesandeks talletada Eesti muusikamaastikku nii ajas kui ka ruumis võimalikult laiahaardeliselt. Sel põhjusel sai märksõnastiku aluseks mitte niivõrd eelmine EMBL oma 699 artikliga, kuivõrd selle kolleegiumi juhi Avo Hirvesoo 1989 koostatud “Eesti muusikute märksõnastik", milles oli u. 1500 nime. Lisatud on loomeliitude uusi liikmed ja professionaalsete muusikakollektiivide staažikaid töötajaid (solistid, orkestrandid, koorilauljad) ning mitmesuguste erialaühenduste (EKÜ, EMTS-i, EELK Kirikumuusika Liidu, Eesti Klaveriõpetajate ja Keelpilliõpetajate Ühingu, Eesti Jazziliidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, ERRS-i jt.) soovitatud muusikuid – kokku enam 3000 süva-, levi- ja rahvamuusikut, heliloojat, muusikateadlast, -pedagoogi ja -tegelast.

Mahukas teos sisaldab Johannes Aaviku nägemusi ja ideid eesti keele seisust, arendamisest, tulevikust ning avab uusi, seni vähe käsitletud tahke haridusest, sotsioloogiast, kirjandusest, tõlkimisest, stiilist jpm

Teatmik annab kinnisvaraomanikule teadmisi kinnisvara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest õigusaktidest, selgitab kinnisvara ostu-müügiga seotud toiminguid ning annab alõpetust kinnisvaraökonoomikast.

"Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu nüüdisaegne leiutis" Nii kirjutas 19. sajandi keskpaiku õigusteadlane sir Henry Maine. Ja on vähe, mis seda väidet kummutaks. Nii arheoloogiline ja antropoloogiline andmestik kui ka säilinud dokumendid kinnitavad, et sõda, s. t. organiseeritud poliitiliste gruppide vaheline relvastatud konflikt, kujutab endast terve inimkonna ajaloo jooksul selle teatavat normaalset seisundit.... rahu on võrratult keerukam nähtus kui sõda Positiivne rahu tähendab niisugust sotsiaalset ja poliitilist korda, mida üldiselt hinnatakse ka õiglaseks. Sellise olukorra loomine võib nõuda tervete põlvkondade pingutusi, samas kui muutuv ühiskond suudab selle purustada vaid mõne aastakümnega. Nagu ma näitan seda veidi hiljem, võib niisuguse rahu olemusse paradoksaalsel moel kuuluda ka ... sõda. Kuidas ka poleks, just nii on neid asju inimkonna ajaloo jooksul mõistetud. Rahu mõiste, nagu selle lõid valgustusaja mõtlejad, ehk rahvusvaheline kord, milles sõjal kohta lihtsalt pole, on tegelikult kujutanud endast visionääride unistust läbi ajaloo. Kuid alles viimase paarisaja aasta jooksul on poliitilised juhid käsitlenud seda kui teostatavat ja soovitavat eesmärki...

Sellesse raamatusse on koondatud andmed kõigi Eesti metsades elavate röövlindude kohta ja käsitletud nende käekäigu seotust metsade majandamisega. Antud on näpunäiteid, kuidas röövlinde kaitsta ja kuidas sellest johtuvalt metsi säästlikult majandada.

Raamat annab ülevaate Eesti Välisministeeriumi ja välisesinduste tegevusest sõjaeelsel perioodil ning tutvustab tollal välisteenistuses töötanud inimesi ja iseseisva riigi välispoliitilisi probleeme. Autori käsitlusviis on isikukeskne: on näidatud kuidas inimesed, nende isikuomadused, vaated, mõtted ja taotlused on mõjutanud Eesti välispoliitikat. Illustreeritud rohkete fotode ja arhiividokumentidega. Kokkuvõte inglise keeles.

2., täidendatud ja parandatud trükk

Omaette valdkonna moodustavad väljaanded, mis käsitlevad sõjanduse aluseid – teooriat ja põhimõtteid, samuti sõjapidamise valdkondi, sõjaliste operatsioonide läbiviimisest kuni nende logistilise toetuseni. Esimese teosena ilmub Jeruusalemma ülikooli professori ja tänapäeva ühe tunnustatuima sõjandusteadlase Martin van Creveldi raamat tänapäeva sõja olemusest ja selles toimuvatest muutustest klassikalise sõjapidamisega võrreldes. Raamatu lugemisel kahtlemata oluliseks abivahendiks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse kirjastatud sõjandusklassikasse kuuluvad Sun Zi "Sõja seadused" ja Carl von Clausewitzi "Sõjast". Just diskussioonile viimasega ongi paljuski üles ehitatud Martin van Creveldi raamat.

Alatud: 21/XI.1918 Lõpetatud: 31/XII.1919 Käesolev trükis kujutab endast Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu lihvitud kunstiteos, vaid argine tegevus, nähtuna staabiohvitseri pilgu läbi. Imetlusväärne on see rahu ja asisus, millega on kajastatud meie ajaloo ärevaid ning kriitilisi hetki. Tähelepanu väärib kirjutajate hea eesti keel, sest tegemist oli ju põlvkonnaga, kes oli kasvanud tõsivenestamise ajal, mil nii algkool kui ka sõjakool olid venekeelsed, ja kes oli osalenud Esimeses ilmasõjas tsaariarmee ridades. Paljud meie hulgast võivad kadestada meeste head käekirja, arvestades seda, et nii mõnigi kord tuli ülestähendusi teha kas vankripäral, kaevikurinnatisel või lihtsalt põlve otsas. Kes tahab teada, kuidas sõda tegelikult välja näeb, peaks lugema just seda raamatut.

"Soome marssal C. G. Mannerheim" on viies Veijo Meri raamat eesti keeles. Tõlkija Endel Mallene on nimetanud seda ajalooliseks esseeromaaniks, kus peategelase kujunemisloo ja elutöö kõrval jälgitakse mitmes seoses juba möödunud sajandi lõpust peale ka Soome, Venemaa ja Euroopa ajalugu üldisemastki vaatenurgast nähtuna.

VE on universaalne, kompaktne ja rikkalikult illustreeritud teatmeteos, mille artiklid annavad vastuse paljudele igapäevastele küsimustele. Siit leiab mõisteid ja nimesid, mida lugeja kohtab kirjanduses, ajakirjanduses ja kooli õppekavas kõige sagedamini. UUES VE-s on: rohkem märksõnu uusi andmeid uusi valdkondi – info- ja geenitehnoloogia, Euroopa Liit, NATO rohkem isikuartikleid umbkaudu 31 650 märksõna

Öisel taevavõlvil lõõmavad virmalised on imeline ja salapärane vaatemäng. Virmalisi on peetud taevaliste sõjasalgaks, tuliloheks või -maoks, on arvatud, et nende ilmumine ennustab näljaaega, sõda või muud häda. Alles 20. sajandil tegid teadlased kindlaks, kuidas virmalised tekivad. Ent teadmised ei ole kahandanud virmaliste veetlust. Öötaevas hõljuv kaunivärviline põhjavalgus lummab meid endiselt. Virmaliste uurija Jouni Jussila jutustab oma raamatus virmaliste tekkest, nende vormidest ja filmile jäädvustamisest. J. Jussila on virmalisi pildistanud 1997. aastast. Sellesse raamatusse on kogutud tema võrratud fotod, mis tutvustavad virmaliste lugematuid vorme ja värve. Raamatu lõpus on venekeelne kokkuvõte.