Tooted
A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.
Mahukas teos sisaldab Johannes Aaviku nägemusi ja ideid eesti keele seisust, arendamisest, tulevikust ning avab uusi, seni vähe käsitletud tahke haridusest, sotsioloogiast, kirjandusest, tõlkimisest, stiilist jpm
Käesolev raamat ilmub Torino taliolümpiamängude künnisel, et lugejad saaksid tutvuda lume- ja jääalade reeglitega ja ühtlasi heita põgusa pilgu nende alade ajaloole.
Taliolümpial võisteldakse kuuel suusaalal – murdmaasõidus, suusahüpetes, mäesuusatamises, kahevõistluses, laskesuusatamises ja vigursuusatamises – ja neljal uisualal – kiiruisutamises, jäähokis, iluuisutamises ja lühirajauisutamises. Võisteldakse ka jääkeeglis, lumelauasõidus ning kolmel kelgualal: bobisõidus, skeletonis ja kelguspordis. Kõigi nende 15 spordiala kohta leiate teksti ja selgitavad illustratsioonid.
Raamatu lõpus on käsitletud ka selliseid alasid, mis on korduvalt üritanud olümpiamängudele pääseda, need on jääpurjetamine, suusaorienteerumine, suusabobil ja monosuusal sõit ning talvine triatlon. Lühidalt räägitakse ka sellistest aladest, mida võiks talviti Eestiski harrastada, need on broomball ehk luudpall, ringette, jäägolf, lumepolo ja joring. Tubing pakubki meil juba lõbu. Juttu on ka talvisest tehnikaspordist – nii jäärajasõidust (autoga ja mootorrattaga) kui ka maastikul mootorkelguga sõitmisest.
Ühtekokku kirjeldatakse raamatus 33 talispordiala ja -harrastust.
Alatud: 21/XI.1918 Lõpetatud: 31/XII.1919 Käesolev trükis kujutab endast Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu lihvitud kunstiteos, vaid argine tegevus, nähtuna staabiohvitseri pilgu läbi. Imetlusväärne on see rahu ja asisus, millega on kajastatud meie ajaloo ärevaid ning kriitilisi hetki. Tähelepanu väärib kirjutajate hea eesti keel, sest tegemist oli ju põlvkonnaga, kes oli kasvanud tõsivenestamise ajal, mil nii algkool kui ka sõjakool olid venekeelsed, ja kes oli osalenud Esimeses ilmasõjas tsaariarmee ridades. Paljud meie hulgast võivad kadestada meeste head käekirja, arvestades seda, et nii mõnigi kord tuli ülestähendusi teha kas vankripäral, kaevikurinnatisel või lihtsalt põlve otsas. Kes tahab teada, kuidas sõda tegelikult välja näeb, peaks lugema just seda raamatut.