Tooted

Sisu:
Lugejale
Rahva poolehoiu nimel
Edukas hooaeg
Esimene eksam
Preemiaks ringrada
Mis on traiel?
Kuldne ekipaaž
Ma ehitasin karti
Mitte ainult kiirus
Mäng elule
Õpi tundma kodumaad
Tagajärjed, rekordid, edetabelid

Algul mereröövel, hiljem kardinal ja siis juba paavst. Lugu Baldassare Cossast, esimesest Johannes XXIII-st, kelle kohta räägitakse, et ta liialt nautis elu. See on tõsi: too pontifex oli tõesti elunautija ja suur patune. Lugu, mida siin jutustatakse, on sedavõrd hämmastav, et enamikul lugejaist tekib õigustatult küsimus: kas tõesti võisid niisuguseid asju korda saata

Sisukord: Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid Uusi jooni rahvaluules Carl Robert Jakobson Lydia Koidula F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil Rahvaluule kogumine ja avaldamine Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder E. Bornhöhe ja teised ajalooliste jutustuste viljelejad Olevikuaineline jutukirjandus Luule sajandi lõpul Jakob Tamm Kriitika ja kirjandusteaduse areng

Sisukord: Kirjandus revolutsiooniaastal ja Suure Isamaasõja ajal (1940-1945) Kirjandus sõjajärgsel perioodil (1945-1953) Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raud ja teisi luuletajaid Friedebert Tuglas ja Johannes Semper August Jakobson Juhan Smuul Debora Vaarandi Ralf Parve, Minni Nurme, Aira Kaal, Paul Rummo ja teisi luuletajaid Eduard Männik, Osvald Tooming ja Hans Leberecht Aadu Hint Erni Krusten Rudolf Sirge Laste- ja noorsookirjandus aastail 1940-1985 Kirjanduslik publitsistika ja dokumentalistika Kriitika ja kirjandusteadus aastail 1940-1954

Mugasto ja Eesti akvarelliklassika Paul Burmanist Endel Kõksini. Näitusekataloogis on esmakordselt avaldatud ülevaade 1919-1943 perioodi Eesti akvarellist kõigi olulisemate kunstnike tööde läbi (56 tööd 16 kunstnikult), enamik töödest on reprodutseeritud esmakordselt.

Tuntud Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja elulugu.

Sisukord:
Teen ämmamooriga juttu
Ahvimajas
Lugu kahest teatrisõbrast
Annaks õige vanaisale orvietaani?
Igaüks ei tahagi tapetsiiriks saada
Ad maiorem dei gloriam
Vähe tõenäolised seiklused
Kuulus kamp
Rändkomejant
Lavale ilmub prints de Conti
Hoia end, Bourgogne, Molière tuleb!
Bruhahaa!!!
Petit-Bourbon
Äranarritud sinine salong
Kes külvab tuult
Salapärane härra Ratabon
Armukadeda printsi kurblik lugu
Pärast armukadeda printsi hingusele minekut
Kes ta on?
Näitekirjaniku kool
Egiptlane vaderiks
Et välk teda tabaks!
Sapine armunu
Võliklavessiin
Ta ärkab ellu ja sureb jälle
Amphitryon
Suur elluärkamine
Monsieur de Pourceaugnac
Egiptlasest saab Neptunus, Neptunusest apollon ja Apollonist Louis
Ühislooming
Stseenid pargis
Madeleine lahkub
Õnnetu reede
Mullast oled sa võetud
Hüvastijätt pronksi valatud komödiandiga

Mina-vormis kirjutatud romaan kahest noorest on õieti kaasaegse kapitalistliku ühiskonna kaine analüüs, milles autor selle ühiskonna variserlikkust naeruks pannes oma hukkamõistva otsuse annab.

XIX sajandil mängis Eesti kunstielus Tartu kõrval olulist osa ka Tallinn.
Käesolevas teoses on püütud käsitleda kõiki kunstnikke, kes üldse kuidagi olid seotud Tallinnaga. Kuna teenimisvõimalused olid Tallinnas piiratud ja kuna puudusid ka olulised ergutavad tegurid, pole siin pidevalt töötanud kunstnike arv kuigi suur. Valdav enamik maalijatest ja graafikutest tegutses siin lühemat aega, et siirduda siis mujale; on ka neid, kes siin veetsid oma elu viimased aastad.
Andmete puudumisel on nii mõnegi teoses käsitletud meistri eluloos lünki ja küsitavusi; kuna autoril polnud võimalik saada ka täielikku ülevaadet kõikide kunstnike produktsioonist, on nii mõnegi meistri loomingu käsitlus jäänud paratamatult pealiskaudseks.

Tartu on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud andnud hinnatava panuse meie maa kunstiajalukku, luues teoseid, mis tutvustavad Tartu elu-olu XIX sajandil, linna välisilmet ja selle ümbrust, siin elanud silmapaistvaid isikuid.

Käesolevas teoses käsitletakse ainult maali, graafikat ja joonistust, vähesel määral ka skulptuuri, oli ju selle viljelemine Tartus tähtsusetu. Autor vaatleb kõigi XIX sajandil Tartus tegutsenud kunstnike loomingut. Töö koostamisel on püütud tutvuda kõikide kättesaadavate teostega. Need moodustavad aga kahjuks ainult osa sellest, mis Tartus maalikunsti ja grafika alal on loodud. Mõningatest testest olid autoril kasutada ainult ülesvõtted. Seetõttu pole loomulikult võimalik anda lünkadeta ülevaadet kogu XIX sajandi Tartu kunstist.
Arhitektuuri käsitlus on välja jäetud, kuna selle kohta on olemas hea ülevaade - Helmi Üpruse ja Leo Gensi poolt koostatud peatükid "Eesti arhitektuuri ajaloos" (Tallinn, 1965).

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

Põhjalik käsiraamat tutvustab orkestripille, nende arengulugu ja mängutehnilisi üksikasju.

Sisukord:

* Orkestri nimetus ja mõiste
* Juhuslikest ansamblitest värvika sümfooniaorkestrini
* Sümfooniaorkester
* Sümfoniettorkester
* Keelpilliorkester
* Duost kammerorkestrini
* Puhkpilliorkester
* Kerge muusika orkestrid
* Eesti rahvapilliorkester
* Orkester koolis
* Mudlikasorkester
* Mõnda terminoloogiast ja muust orkestrimängus vajaminevast
* Raamatus esinevate oskussõnade seletusi
* Register
* Kasutatud kirjandus

Kogumikku on võetud neli näidendit: "Pulmad Abruka moodi", "Null kaheksa", "November mere ääres" ja "Luigetapjad", milles on kesksel kohal aususe, hingepuhtuse, tõeliste ja võltsväärtuste probleemid.

Penitsiliini avastaja A. Fleming'i elulugu.

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

Jutustused.

Pärjaks lauluisa Kreutzwaldile