Tooted

Algul mereröövel, hiljem kardinal ja siis juba paavst. Lugu Baldassare Cossast, esimesest Johannes XXIII-st, kelle kohta räägitakse, et ta liialt nautis elu. See on tõsi: too pontifex oli tõesti elunautija ja suur patune. Lugu, mida siin jutustatakse, on sedavõrd hämmastav, et enamikul lugejaist tekib õigustatult küsimus: kas tõesti võisid niisuguseid asju korda saata

Sisukord: Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid Uusi jooni rahvaluules Carl Robert Jakobson Lydia Koidula F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil Rahvaluule kogumine ja avaldamine Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder E. Bornhöhe ja teised ajalooliste jutustuste viljelejad Olevikuaineline jutukirjandus Luule sajandi lõpul Jakob Tamm Kriitika ja kirjandusteaduse areng

Sisukord: Kirjandus revolutsiooniaastal ja Suure Isamaasõja ajal (1940-1945) Kirjandus sõjajärgsel perioodil (1945-1953) Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raud ja teisi luuletajaid Friedebert Tuglas ja Johannes Semper August Jakobson Juhan Smuul Debora Vaarandi Ralf Parve, Minni Nurme, Aira Kaal, Paul Rummo ja teisi luuletajaid Eduard Männik, Osvald Tooming ja Hans Leberecht Aadu Hint Erni Krusten Rudolf Sirge Laste- ja noorsookirjandus aastail 1940-1985 Kirjanduslik publitsistika ja dokumentalistika Kriitika ja kirjandusteadus aastail 1940-1954

Mugasto ja Eesti akvarelliklassika Paul Burmanist Endel Kõksini. Näitusekataloogis on esmakordselt avaldatud ülevaade 1919-1943 perioodi Eesti akvarellist kõigi olulisemate kunstnike tööde läbi (56 tööd 16 kunstnikult), enamik töödest on reprodutseeritud esmakordselt.

Mina-vormis kirjutatud romaan kahest noorest on õieti kaasaegse kapitalistliku ühiskonna kaine analüüs, milles autor selle ühiskonna variserlikkust naeruks pannes oma hukkamõistva otsuse annab.

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

Põhjalik käsiraamat tutvustab orkestripille, nende arengulugu ja mängutehnilisi üksikasju.

Sisukord:

* Orkestri nimetus ja mõiste
* Juhuslikest ansamblitest värvika sümfooniaorkestrini
* Sümfooniaorkester
* Sümfoniettorkester
* Keelpilliorkester
* Duost kammerorkestrini
* Puhkpilliorkester
* Kerge muusika orkestrid
* Eesti rahvapilliorkester
* Orkester koolis
* Mudlikasorkester
* Mõnda terminoloogiast ja muust orkestrimängus vajaminevast
* Raamatus esinevate oskussõnade seletusi
* Register
* Kasutatud kirjandus

Kogumikku on võetud neli näidendit: "Pulmad Abruka moodi", "Null kaheksa", "November mere ääres" ja "Luigetapjad", milles on kesksel kohal aususe, hingepuhtuse, tõeliste ja võltsväärtuste probleemid.

Penitsiliini avastaja A. Fleming'i elulugu.

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

Jutustused.

Pärjaks lauluisa Kreutzwaldile