Tooted

Isak Dinesen (1885-1962), s. Karen von Blixen-Finecke sündis Taanis Jüütimaal. Pärast abiellumist oma nõoga siirdus noorpaar Keeniasse, kuhu rajati kohviistandus. Aafrikas veetis Karen Blixen kokku seitseteist aastat (1914-1931) ja see ajajärk oli mitmeti saatuslik. Siin koges ta Euroopast erinevat mandrit oma elulaadiga ja rahvastega, siin võitles farmi püsimise eest, siin leidis armastuse ja sõpruse, ent kaotas tervise, farmi ja lõpuks ka armastuse.
Taani naasnud, pühendus Karen Blixen kirjandusele, millega oli tegelenud juba Kenyas ja varemgi. Esimesed jutud on kirjutatud 1907-1909.

Sisu:
Isak Dinesen
Kamante ja Lulu
Hüvasti, farm
Karen Blixen. Minu elu motod
Gerd Lütken. Põud Ngongis. Karen Blixeni loomingu lähtekohti

Taani kristliku aatleja Søren Kierkegaard elust ja loomingust.
Sisukord:
Lapse- ja koolipõlv
Üliõpilasaastate otsingud
Regine
Võitlusvälja vaimne pale
Esteetilis-filosoofiline looming
"Elustaadiumide filosoofia"
Võitlus "Corsariga"
Avastusretk kristlusse
Kirikuründaja
Elutee lõpp

2. trükk

Ajastule iseloomulikult torkab tema töödes silma veelahe ühelt poolt naiselikkuse ja kultuurilise rafineerituse ning teisalt enesekindla hoiaku, kujutlusliku küündimatuse ja visonaarse tuimuse vahel. 'Kuju keerde' kangelanna palavikulise kujutlusvõime ja Henry Jamesi soodumus siduda naiselikkus nii ehk teisiti haiglaslikkusega, toob meelde Susan Sontagi krestomaatilise essee 'Haigus kui metafoor'.

Iisraeli tuntuima kirjaniku Amos Oz'i kogumik "Kurja nõu mägi" koosneb kahest jutustusest: "Kurja nõu mägi" ja "Härra Leevi". Autor käsitleb üksikisiku eksistentsiaalseid probleeme; huvitavalt on kirjeldatud 20. saj. keskpaiga Jeruusalemma ja inimeste elu selles väikeses hubases maailmalinnas.

Ismail Kadare sündis 1936. aastal Gjirokastëris, Albaanias. Oma kõrgkooliõpinguid alustas ta Tirana ülikooli ajaloo ja filoloogia teaduskonnas ning hiljem jätkas Maksim Gorki nimelises kirjandusinstituudis Moskvas. Albaania kommunistliku režiimi perioodil kasutas Kadare oma loomingusse kätketud peent allegooriat ründamaks totalitarismi ja sotsialistliku realismi doktriine. 1990. aastal palus ta Prantsusmaalt poliitilist varjupaika, avaldades Albaania demokratiseerimist toetanud sõnavõtte. Kadare sõnade kohaselt on "diktatuur ja tõeline kirjandus omavahel kokkusobimatud. Kirjanik on diktatuuri loomulik vaenlane.

 Siiski keeldub Kadare nimetamast ennast dissidendiks, leides, et Enver Hoxha erakordselt paranoilise ja suletud režiimi puhul ei tulnud selline roll kõne alla. Kadare romaanid tuginevad paljuski Balkani ajalool ja legendidel. Vajadusest alluda poliitilisele tsensuurile on neis rohkelt peidetud irooniat ja allegooriat. Näiteks 1981. aastal avaldatud teoses asetas ta totalitaarses riigis toimuva tegevuse Osmanite riigi pealinna. Raamat keelustati Albaanias peaaegu kohe ilmumise järel.

Eesti keeles on Kadare loomingust ilmunud: "Loorikaravan", "Murtud aprill", "Kuri aasta". Kuigi Kadare kirjutab albaania keeles, eelistab ta, et tema teoseid tõlgitaks teistesse keeltesse prantsuse keele vahendusel. Kadare töid on avaldatud enam kui 40 riigis ja tõlgitud rohkem kui 30 keelde.

Tema loomingut on võrreldud Nikolai Gogoli, Franz Kafka ja George Orwelli loominguga.

Romaani "Maurice" (kirjutatud 1913-1914, ilmunud 1971) kirjutamise ajendiks oli kirjaniku külaskäik Edward Carpenteri juurde, kelles kirjanikku paelus "usk meestevahelisse armastusse". "Maurice" on lugu keskpärasest noormehest, kes avastab, et on homoseksuaal.

Müütide ja elu vahel tekkiv ebakõla ongi see, mis Manuel Puigi kui kirjanikku huvitab: ükski tegelane ei suuda end oma unistuste läikpilti sisse sobitada. Rääkimata unistustest - isegi kannatada ei oska nad! "Mingitud musikestes" ekspluateerib autor üht maailmakirjanduses kõige enam kasutatud "kannatuse klišeed", nimelt tuberkuloosihaigust koos kõige juurdekuuluvaga: piinav köha, higi otsaesisel, verised taskurätikud... Aga romantilist surmaga võitlejat ning kannatuste trotsijat Juan Carlosest ei saa, ta jääbki keskmiselt tahtejõuetuks tüübiks, kes iga haigusnähu peale paanikasse satub ning ei kõhkle ladumast oma murekoormat mõne järjekordse naissoost ohvri õlgadele. – Marin Mõttus

• Käib wiimase õukonna wiimane ball
• wappub wana & warisew riik
• me pea kohal taewas on lohutult hall
• & talwiste tuhmide pilwede all
• pexleb myyridel suupilliwiis

Bellow on korduvalt portreteerinud naist. Tavaliselt küll läbi mehe silmade. Nüüd astub ta sammu kõrvale ja üritab maailma vaadelda naise pilguga. Tulemuseks on "Varguse" peategelane Clara Velde, suur, kaunis, tarmukas blondiin neljandas abielus ja karjääriredeli tipus, ärplemas oma "naiselikke" ärplemisi New Yorgi moeloojate ärimaailmas ja edevuse laadal. Sentimentaalse (et mitte õelda eksistentsiaalse) väärtusega smaragdsõrmuse kahekordne salapärane kaotsiminek ja ülesleidmine hoiab lugu koos ja seletab pealkirja.

"See raamat on egotsentriline lühiülevaade viimasest viiekümnest aastast – elamusest, mida ma nende jooksul läbi elasin, ja sündmustest, mida ma kaasa elasin. Ta pole täielik. Valik on suurelt osalt juhuslik. /…/

Lahkudes 1944. aastal olin ma 15-aastane poiss. Nüüd – 50 aastat hiljem – olen ma pensioniealine vanur. Pealegi teatud tervisehäiretega. Tahaksin olla noor, elujõuline, terve; olla Eestis, aidata kaasa Eesti ülesehitamisele. Kuid ajaratas on teinud oma töö. Ta on kulutanud meid kõiki, ilma ise kulumata. Ta on kulutanud ka mind – vastu tahtmist. Seetõttu pean vähemalt esialgu jääma edasi välismaale – vastu tahtmist. Siin loodan korda saata veel üht-teist, millest on Eestile kasu. Ja Eesti kasuks töötamine ei ole vastu tahtmist."