Henry Jamesi ühe tuntuma romaani "Daami portree" (1881) peategelane on Isabel Archer, noor, kaunis ja avameelne, ehk pisut naiivne Uuest Maailmast pärit naine. Kui Isabel oma rikka tädi saatel Euroopasse kolib, loodab too näha oma noort sugulast peagi pruutkleidis. Isabelil on palju kosilasi, kelle hulgast ta valib pealtnäha just kõige õigema. See on lugu armastusest ja reetmisest, kus hoolimata kõigist püüdlustest jäävad alati võitjaks saatuse eripalgelised käigud.

Ajastule iseloomulikult torkab tema töödes silma veelahe ühelt poolt naiselikkuse ja kultuurilise rafineerituse ning teisalt enesekindla hoiaku, kujutlusliku küündimatuse ja visonaarse tuimuse vahel. 'Kuju keerde' kangelanna palavikulise kujutlusvõime ja Henry Jamesi soodumus siduda naiselikkus nii ehk teisiti haiglaslikkusega, toob meelde Susan Sontagi krestomaatilise essee 'Haigus kui metafoor'.