Tooted

Fanny de Siversi (ladinakeelsest Neo-Vulgatast tõlkija ja kommenteerija) saatesõna raamatule: "Pühakiri on üks neist vahendeist, mida Jumal kasutab kõneluses inimesega. Ammu kuuldud ja kirja pandud lugude all ootab Elav Sõna. See on kättesaadav kõigile. Lugeja, kes otsib Tõde, saab sealt alati vastuse oma küsimustele. Ta võib avastada tarkust, mida juba paljud enne teda on avastanud, kuid mõni kord ka täiesti uut, mida keegi siin maa peal veel ei tea. Nõnda tuleb meeles pidada, et Sõnast kiirgab alati uut valgust ja uusi ideid. Sellepärast ei saa ka ükski eksegees ega kommentaar olla lõplik. Püha Vaim on inspireerinud Piibli tekstide sõnastuse. Püha Vaim aitab ka -- kui Teda appi kutsuda -- loetud kirjakohta lahti mõtestada. Johannese evangeelium jutustab sündmusi minevikust ja näitab meile teed tulevikku, kuni märkame, et mõlemad kohtuvad Igaveses Olevikus."

Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu tegemistest, liikmetest, eesti kergejõustiklaste saavutustest võistlustel ja rekorditest 2002. aastal.

Irma Kalmet oli eestlanna, kes elas Petseris ja pärast II maailmasõda Kanadas. Esiteks on see lugu ühe naise saatusest ja mööda ilma rändamisest pärast viimast suurt sõda, teiseks kirjeldus võitlusest haruldase haigusega -- Irmal diagnoositi sclerosis multiplex. Hiljem sõitis käesoleva raamatu autor Marjorie Devine Eestisse ning avastas oma sõbranna mineviku kohta mitmeid üllatavaid fakte. Paljuski on see raamat kahe naise vahelisest sõprusest.

Napoleon, kel oli plaanis vallutada kogu Euraasia, hakkas 1812. aastal koondama Vene keisri riigi piiridele vägesid – Suurt armeed (pr la Grande Armée). Venemaa-vastasest sõjakäigust pidid osa võtma ka Prantsusmaast sõltuvad Belgia, Holland, Saksa riigikesed, Poola, Šveits, Itaalia, Portugal, Hispaania.
Kokku oli Napoleoni käsutuses ligi 530 000 meest.

Raamat on illustreeritud autori pisiplastikaga - kujukesed kujutavad vene ja prantsuse kaardiväelasi.

Käesolevas raamatus on antud võimalus teha retk aastatuhandete tagant pea tänapäeva välja, tutvuda prostituutide eluga lõbumajades, tänavail ja isegi templites. Oli aegu, mil oma ihu müüv naine oli haritum ja intelligentsem kui tuntuimad mehed riigis, lõbumaja aga auväärt asutus. Ent siis jõudsid kätte aastad, kus prostituuti ähvardasid timukakirves ning piinakamber. Seejärel muutus suhtumine taas inimlikumaks, tekkis abistamispüüd -- paraku sageli tagajärjetu. Selline arengukäik ilmnes kõikjal: Idamail, meie maailmajaos, Eestis...

Kahe inimese kooselu katkemine puudutab ka paljusid nende lähedasi, aga kõige tõsisemalt peres kasvavaid lapsi. Lahkuminek on raske otsus ja keeruline eluperiood. Vanemad võivad oma käitumisega selle olukorra lapse jaoks oluliselt kergemaks või raskemaks muuta. Kõige tähtsam on siin oskus omaenda haavatud tunded kõrvale heita ja lahendada probleemid eelkõige lapse heaolu silmas pidades. Laps peab saama oma vanemate peale loota ja oma mõlemat vanemat armastada. Soome pereterapeudid ja psühholoogid analüüsivad erinevaid peretüüpe ja lahutusele reageerimist ning jagavad nõuandeid, kuidas lahkuminek üle elada ja igapäevaelu mõistlikult ümber korraldada.

Esimene universaalne poliitikaleksikon eesti keeles, kus 4000 märksõna

Robin Brogan, tema sõber Dan ja Sun Dance Robinson jäävad paar nädalat enne jõule tuulerõugetesse. Mrs. Brogan aitab poistel päevi mööda saata, jutustades neile ühest suvest tükk aega tagasi "Kaerakojas", nende mereäärses kodus. Sun Dance, keda inspireerivad Robini ema imepärased lood mängudest tõusu- ja mõõnaveega, maetud aardest ning Harrietist, üritab tõusta Kuule, peidab oma taskuraha liiva alla ning kohtab üht ebatavalist tüdrukut, kes millegipärast tundub talle kummaliselt tuttav. See lugu on järg "Koer Reedele".

Sisukord:
Alfred Bernhard Nobel
Füüsika
Keemia
Füsioloogia ja meditsiin
Kirjandus
Rahu
Majandus
2004. aasta laureaadid.

Lugu väikesest lilleõietüdrukust, kes rohkem kui midagi muud igatseb päikesepaistet, linnulaulu ja lilli. Raamat ilmub Hans Christian Anderseni 200. sünnipäevaks.

Põlises tammikus uneles vana mahajäetud talu. Üks linnapere, kus kasvamas neli last, ostis selle endale suvekoduks. Ent uuele elule ei ärganud mitte ainult talu hooned ja umbekasvanud aed. Maaelu pakkus elevust, uudset tegevust ja põnevust tervele perele. Peagi märkasid lapsed, et nende suvekodu asub mitte päris tavalises kohas. Iidsete tammede läheduses juhtusid aeg-ajalt kummalised lood. Selgus, et tegemist on vana aja püha paiga – hiiega. See teadmine muutis kõik toimuva veelgi huvitavamaks. Ning kui siis ühel päeval metsas kohtas peretütar Marit omapäraselt riietatud poissi Reiot, kelle silmad pildusid sädemeid kui kalliskivid, läks tee tõelistele seiklustele valla...

Laste ja noorte seas levima hakanud üksilduse probleem puudutab nüüdseks juba liiga paljusid. Üksildust esineb kõikides vanuserühmades, kuid eriti laste ja noorte hulgas. Pea iga viies neist tunneb aeg-ajalt üksildust ja ahistust, et pole kellegagi rääkida ja aega veeta, pole kedagi, keda usaldada. Sellisel sotsiaalsel ja emotsionaalsel üksildusel on lastele ja noortele sügav ja pikaajaline mõju, millega võivad kaasneda pöördumatud tagajärjed. Raamat räägib üksildusest nii uuringute kui ka laste ja noorte endi kirjelduste valguses ja küsib, mida saaksime teha, et ükski laps ega noor ei oleks tõrjutud ja üksi.

Teos alapealkirjaga "Saladiplomaatia ja maailma salatalituste luuretegevuse ajalugu" annab populaarses, paeluvas vormis ülevaate salakuulamisest igal ajastul, antiikajast tänapäevani. Iidsest minevikust peale on spioonid mõjutanud ajaloo kulgu. Paraku teatakse vaid harvu juhtumeid, kus nende riski ja vaeva on ametlikult tunnustatud. Väejuhid ja riigitegelased oma mälestustes üldjuhul ei maini luurajatelt saadud abi. Käesoleva raamatu teevad eriti loetavaks põnevate salakuulamisafääride kirjeldused seal osalenud inimeste kaudu. Juttu tehakse egiptlaste ja assüürlaste, kreeklaste ja roomlaste, hiinlaste ja mongolite spionaažist, omaette kunstiliigiks kujunenud šifreerimisvõtetest renessansiaja saladiplomaatia pealinnas Veneetsias, Richelieu' ja Napoleoni luureteabe hankimise võtetest jne.

Kuigi enam-vähem pool teose mahust on pühendatud 20. sajandile, ei koormata lugejaid juba leierdatud lugudega, vaid tuuakse esile nende üpris vähetuntud, seni ühel või teisel põhjusel varju jäänud tahke.

Eduard Vilde oli esimene Eesti tõsine reisikirjanik. Reisikirjade saatmine Eesti ajalehtedele oli talle emotsionaalselt huvitav ja majanduslikult vajalik. Vilde elas 20 aastat oma elust väljaspool kodumaad. On mõeldamatu, et see aeg ja need kohad ei mõjutanud tema isikut ja tema loomingut. Vilde reisikirjadel on aga väga selge iseseisev väärtus. Need näitavad meile, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses avardus eestlaste maailmapilt. Vilde tundis nii Eestit kui maailma, ses mõttes on ülihuvitav vaadata, mida ja kuidas ta siinsele lugejale laiast maailmast serveerib.

Kairi Tilga on Eduard Vilde Muuseumi juhataja, kes on nende kaante vahele pannud esimese tervikliku ülevaate Vilde reisidest ja reisikirjadest.

"Üle sõnade serva" esitab lugejale väikese valiku poetessi lüürikast luuletaja viimast tahet väljendavas "Üle aegade Assamalla" redaktsioonis. Sellesse raamatusse ei ole mahtunud pikemad kompositsioonid, poeemid ja ballaadid. Ainsa erandina on kaasa võetud lüüriline lühipoeem "Leib". Loomisdaatumid võimaldavad lugejal selgemini näha luuletaja loomingu liikumist ajas.