Tooted

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Rooma, a.D. 70 Marcus Didius Falco on erainformaator, kes tegutseb Vana-Roomas. Ühel päeval juhtub ta tolknema foorumil ja päästab jälitajate käest kuueteistaastase tüdruku Sosia Camillina. Sellest käivitub sündmusteahel, mis on seotud varastatud hõbeda ja suure poliitilise vandenõuga. Salapärased tegelased palkavad Falco juhtumit uurima ning töö käigus sattub ta muuhulgas Rooma impeeriumi äärealadele Britannia hõbedakaevandustesse ja kohtub senaatori võluva tütre Helena Justinaga.

"Hõbepõrsad" on esimene raamat Falco juhtumite seerias. Lindsey Davise raamatusari Vana-Roomas tegutsevast iroonilise mõtlemisega eradetektiivist on viimastel aastatel saanud väga populaarseks ja ilmub kümnetes keeltes.

Mis oli 11. septembri sündmuste eellugu? Mida arutasid terrorirünnakute ajal ja vahetult selle järel USA president ning administratsiooni kõrgeimad juhid? Kas USA võttis terroriohtu tõsiselt ja Iraagi ründamine oli põhjendatud? Neile küsimustele otsib käesolevas raamatus vastuseid endine tippametnik Richard Clarke. See on üks viimaste aastate kõmulisemaid poliitikaraamatuid, mille tempo ja sündmused mõjuvad kohati pigem põnevusromaanina.

Seda nappi romaani või pigem jutustust, 2011. aasta Man Bookeri auhinna võitjat, on paljud kriitikud nimetanud raamatuks mälust. Häiriv ja mõtlemapanev, autorile omases napis ja täpses, ent tähendustelt tihedas stiilis lugu viib peategelase Tony Websteri tagasi kooli- ja üliõpilaspõlve, toob talle meelde kunagised sõbrad ja armsamad. Sündmused käivitab ootamatu teade, et Tony ülikooliaegse armastatu ema on teda miskipärast oma testamendis meeles pidanud. Nõutu Tony püüab välja uurida, mis võis olla selle põhjuseks, ning tasapisi selgub, et vastuseid tuleks tal otsida eelkõige iseendast, kuigi need võivad olla üpris sügavale maetud. Nii mõnigi mälestus saab uue tähenduse ja sisu, mis aga omakorda püstitab uusi küsimusi. Tony otsingud näitavad, kuidas mälu aitab luua müüte, mis lubavad minna elus kergema vastupanu teed. Ent ometi aitab mälu neidsamu müüte purustada, olnust ja olevast ning kunagistest valikutest selgemat pilti saada, kuigi teekond minevikku võib kujuneda üpris valuliseks.

 

"Salakaval valu" on inglise kirjaniku Andrew Milleri esikromaan, mis kujunes kirjanduslikuks sensatsiooniks. Osavalt ülesehitatud jutustust geniaalsest arstist, kes ise ei tundnud valu, on arvustustes nimetatud tõeliseks triumfiks, inimsuse lätete lahkamiseks, kurvaks, naljakaks ja kauniks üheaegselt. Ning muidugi ka üheks tähtsaimaks kirjandussündmuseks 1997. aastal.

Tuntud näitekirjaniku ja biograafi Edvard Radzinski raamat püüab heita valgust kahekümnenda sajandi ühele kurikuulsamale diktaatorile, Jossif Stalinile. Tema raamat on ühtaegu tõsine ajalooline uurimus, põnevusromaan ja psühholoogiline analüüs. Radzinski ise on öelnud, et ta on mõelnud sellest raamatust terve oma elu ning tema isa unistas sellest surmatunnini. Oma isale, haritud ja demokraatiat hindavale inimesele, ongi ta pühendanud raamatu, mis püüab valgustada demokraatiast väga kaugel seisva verise türanni mõttemaailma.

New Yorgis veedab üks naine öö noore Tšiili poeediga. Enne, kui mees lahkub, jätab ta naisele päranduseks oma kirjutuslaua. Hiljem vahistab mehe Pinocheti salapolitsei. Põhja-Londonis avastab oma sureva naise eest hoolitsev mees juuksesalgu, mis harutab lahti kohutava saladuse. Jeruusalemmas taastab antiigikaupmees tükkhaaval oma isa kabinetti, mille natsid rüüstasid. Üks ese on endiselt puudu.
Hõlmates mitut mandrit ja aastakümmet ning punudes peene võrgu eripalgeliste tegelaste eludest, jutustab „Suur koda” haarava ja liigutava loo armastusest, kaotusest ja olude kiuste ellujäämisest.
Nicole Kraussi peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks USA kirjanikuks. Tema seni viimane romaan „Suur koda” valiti 2010. aastal Baileyse naiste kirjandusauhinna nominendiks.

Kogumik hõlmab kaalukama osa Eesti Vabariigi presidendi poolt aastail 2006-2011 peetud umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud ligi poolsada teksti annavad ülevaatliku pildi Eesti kodanikke ja kogu ühiskonda mõjutanud teemadest ja probleemidest viie aasta kestel.

"Talvesõja diplomaatia" esmatrükk ilmus Soomes 1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sensatsioon. Max Jakobsoni "Talvesõja diplomaatia" on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatuse pärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatust tehakse tänaseni kordustrükke. 

Max Jakobson (sündinud 1923 Viiburis) oli aastail 1948-1953 ajalehe Uusi Suomi korrespondent Londonis, hiljem Soome Washingtoni saatkonna pressinõunik, Soome välisministeeriumi pressiosakonna juhataja ja poliitilise osakonna juhataja, Soome esindaja ÜRO-s, suursaadik Stockholmis ning Soome Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse tegevdirektor. 

1999. aastast on Max Jakobson rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude uurimiskomisjoni eesistuja. Tal on paljude Soome ja teiste riikide aumärkide kõrval ka Maarjamaa Risti I klassi orden. 

Max Jakobson on avaldanud arvukalt poliitilise ajaloo alaseid teoseid ja 2002. aastal sai ta elutöö eest Soome riikliku preemia.

Värvika ja vastuolulise isiksusena etendas Lev Trotski (1879–1940) Venemaal Oktoobrirevolutsiooni juhtimisel, kodusõjas punaste väejuhina ja NSV Liidu rajamisel üht kõige olulisemat osa, aga sellegipoolest on ta võrreldes Lenini ja Staliniga rohkem varju jäänud. Pärast Lenini surma 1924. aastal kommunistide ladvikus alanud võimuvõitluses suure juhi järeltulija koha pärast jäi Trotski aga Stalinile alla ning kaotas ajapikku kõik kõrged kohad partei juhtkonnas ja heideti lõpuks parteist välja. Järgnes asumisele saatmine Kesk-Aasiasse ja seejärel pagendus välismaale.

Raamatu autor Robert Service on Briti Akadeemia liige ja Oxfordi ülikooli Venemaa ajaloo professor, kelle sulest on ilmunud muu hulgas ka Lenini ja Stalini elulooraamatud.