Tooted

Eesti kirjanik ja ajakirjanik Mihkel Aitsam (1877–1953) oli Läänemaa Vigala valla mees, kes noorena sattus 1905. aasta sündmuste keskmesse. Selle raamatu kirjutamiseks tegi Aitsam uurimistööd ligikaudu 30 aastat. Lisaks isiklike läbielamiste kirjapanekule intervjueeris ta sündmustes osalenuid ja kasutas kõiki toona kättesaadavaid arhiiviallikaid. Kõik algas sellest, et Aitsami isa läks vastuollu Vigala mõisahärra parun Bernhard von Uexkülliga ja 1906. aasta jaanuaris põletas karistussalk Aitsamite talu maha. Sellest ja kõigest järgnevast Aitsami raamat oma haaravas ja põnevas laadis jutustabki.

Ühe tavalise päeva hommikul teatab Anna abikaasa, et jätab naise tolle parima sõbranna pärast maha ja läheb nende kahte tütart kaasa võttes uue kallimaga reisile. Anna, kelle turvaline ja mugav maailm on kokku varisenud, leiab põgenemistee selles, mida on juba aastaid armastanud: temast veel halvemas olukorras olevate inimeste lugude kuulamises. Seda võimalust pakub tõsielukrimi taskuhääling. Istudes, klapid peas, keset oma senise elu varemeid, tunneb ta korraga ära ühe ohvri nime ja tema peas võtab võimust kinnisidee: Anna leiab, et on ainus inimene, kes teab, mis juhtus ta vana tuttavaga tegelikult. Naine, kellel pole midagi kaotada, pühendub loo uurimisele. Paraku ei oska ta aimatagi, et ta minevik ja olevik kihutavad kokkupõrkekursil, ja kogu maailm, mille üles ehitamise nimel ta on nii palju vaeva näinud, sööstab vabalangusesse. "Kinnisidee" on suurepärane valik kõigile telesarja "Killing Eve" fännidele.

Juudid hindavad head nalja ja on alati valmis naerma. Nende huumor on peenutsev, irooniline, torisev ja kindlasti tähtenäriv. Aabram ja Saara on juudi anekdootide lemmikpaar. Ikka ja taas satuvad nad kentsakatesse olukordadesse. Vaidlevad ja nääklevad, aga on väga inimlikud. Margit Prantsus on elanud Iisraelis, valdab ivriiti ja õpetab seda teistelegi. Tema kokkupuudetest juudiriigi ja selle värvikate elanikega võime lugeda raamatust „Minu Iisrael" (2017). Margiti terav pilk on valinud välja parimad anekdoodid, mida juudid ise enda kohta räägivad. Paljud anekdoodid ilmuvad Eesti trükisõnas teadaolevalt esimest korda.

Kogumik Kaja Sepa kirjutatud lühijutte, enamasti loodud aastatel 1993–1995. Need lood peegeldavad noore naise perspektiivist 90ndate Eesti ühiskonna väärtusi ja vastuolusid.

„Viirastuste päev“ viib meid 1930. aastate Jeruusalemma. Teose keskseteks tegelasteks on araablasest autojuht Daud ibn Mahmud ning saksa rikkuri perekonnast pärinev Lea Himmelsach. Marksismiusku pöördunud töösturitütar, kes unistab araabia talupoegade silmade avamisest „klassiteadvuse valgusele“, on ühtaegu vihaleajav, naeruväärne ja haletsust tekitav kuju. Tema monoloog, mis on segu revolutsioonilistest lööklausetest ja armastuseavaldustest Daudile ning mille käigus ta üritab aumehena käitunud araablast võrgutada, viib selleni, et Daud hülgab petliku Lääne tsivilisatsiooni, naaseb isade eluviisi juurde ning hukkub araablaste rahutuste ajal 1936. aastal. Nii on feministlik ideoloog osutunud õnnetusttoovaks jumalannaks, kes põhjustab mässu ja surma. Lisaks neile tõsistele teemadele on romaanis kohta ka David Šahari iseloomulikule huumorile, näiteks kirjelduses, kuidas suurilmadaam Lea Himmelsach lubab jahmunud fellahitele tuua pärast proletaarse revolutsiooni võitu nende kodudesse piimajõed ja pudrumäed. Romaanitsükli „Purunenud anumate palee“ pealkiri pärineb juudi müstikast. Algselt terved jumaliku valguse anumad on inimeste maailmas purunenud, killud on laiali paisatud; meie ülesanne on need kokku koguda, et maailm saaks uuesti terviklik olla. „Viirastuste päev“ on tsükli viies raamat. Eesti keeles on varem ilmunud esimene ja kolmas raamat: „Suvi Prohvetite tänaval“ (1994) ja „Krahvitari päev“ (2008). Mälestusliku ainese töötlemise poolest on Iisraeli kirjanikku David Šaharit (1926–1997) võrreldud Marcel Proustiga; teda võib kõrvutada ka Lawrence Durrelliga, kelle „Aleksandria kvartett“ oma vaatenurkade varieerumisega meenutab Šahari „Purunenud anumate paleed“. Oma romaanisarjas koob David Šahar ebatavalise meisterlikkusega iroonia, esteetika, erootika, ühiskonnakriitika ja müstika lõngadest muinasjutuliselt veikleva kanga. Tänaseks päevaks kuuluvad David Šahari teosed iisraeli kirjanduse aegumatusse raudvarasse; neid tõlgitakse ning nende kohta kirjutatakse uurimusi.