Tooted

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud.

Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida alevimehed au sees pidasid, ühisjoomine, seisis raudselt jalul ega kavatsenudki roostetama hakata. Vellol oli palju sedalaadi traditsioonidega sõpru ja teda erruminek ei hirmutanud.

Ühel päeval tuli Vello töölt koju koos viiekuuse kaukaasia lambakoera kutsikaga. Sirelit koer ei huvitanud, aga kui Vello oli kaine, siis oli ta turvafirmas tööl, ja kui kodus, siis magas oma vindist pead välja. Nii polnudki Sirelil kellegi teisega rääkida kui koeraga ja loom mõistis teda suurepäraselt. Aja jooksul tekkis neil lahutamatu side nagu sõpradel tavaks.

Kui Gisela end üksildasena tunneb, sõidab ta väikese sinise järve äärde, mis on peitunud metsade rüppe. Gisela elu muutub samamoodi nagu järv oma värve muudab. Tema sees kasvab miski. Miski, kellest võib saada uus inimene. Kas Gisela laseb sel juhtuda?

Sellest raamatust leiate kõik neli Jukka Parkkineni Kaarna-romaani -- autorile omase mõnusa huumoriga kirjutatud loomalugu. Luulesoonega peategelane Kalevi Kaaren, vilets laulumees kuid võimas lind, elab koos oma sõpradega looduskaunis Soomes. Veetnud oma elu esimesed aastad vangipõlves inimese juures, on Kalevil hiljem raskusi enda kodu loomisega. Kalevi Kaaren unistab oma perest ning -- parema puudumisel -- võtab omaks kasupoja Oti, tsirkusest põgenenud karu. Kuid unistus Põlislaane Pärlist ei kao ka aastate möödudes.

Micki kõuts Prints Raudsüda on juba mitu päeva kadunud. Suur plakatite ülesriputamise aktsioon ei anna tulemusi. Kõigil pereliikmetel on oma probleemidega piisavalt tegemist, et Mickile sügavalt kaasa tunda. Ootamatult saab aga Jasminist osavõtlik liitlane...

Kolmeteistaastase Lara elu pöördub peapeale kui temast saab kuulsas tüdrukute seriaalis üks kaksikõdedest. Nüüd ihkavad koolis kõik temaga sõprust, eriti Linda, keda Lara on alati tüdruku suurepärase väljanägemise pärast kadestanud. Ka Lara ise tunneb, et ta on midagi erakordset ja tal ei sobi enam omaealistega suhelda. Ühel päeval lõpeb aga tema roll filmis, kuid Lara ei julge seda teistele tunnistada. Ta hakkab veetma oma aega ostukeskustes, osturallil on vaja raha ja seda tal enam ei ole. Jääb üle...

Raamatus "Maailmakuulsad ooperitähed" kõnelevad lauljad, kokku 25 sopranit ja metsosopranit, muusikast, dirigentidest, ooperite lavastajatest; analüüsivad nii vokaaltehnika kui draamakunsti aspektist oma tuntumaid rolle, arutlevad repertuaari ja laulmise kunsti üle, kirjeldavad iseenda vokaalset arengut, kommenteerivad ooperielu erinevaid aspekte, ning kus võimalik, annavad kasulikke nõuandeid noorte lauljate jaoks. Ka pole nad unustanud rääkida ooperidiivaks olemise tähendusest nende isiklikku elu silmas pidades. Väljaande kõik peatükid, intervjuud, mis autor on teinud umbes kümne aasta jooksul, on kirjutatud nii, et neid saaks lugeda iseseisvate tervikutena. Vaid aeg-ajalt korduvad tänapäeva ooperimaailma mõningad üldisemad seisukohad.

Kui Sebastian Locke'i surnukeha avastatakse, ei suuda tema lähedased uskuda, et tegemist võis olla enesetapuga. Tal oli olemas ju kõik -- armastus ja raha. Ehk oli see hoopis mõrv? Sebastiani kirjanikust eksabikaasa Vivienne otsustab tõe väljaselgitamiseks kirjutada oma endise mehe värvikast elust ja tegevusest ülevaatliku loo ajakirjale. Visa naine näeb vaeva suure perekonna keeruliste inimhingede avamisega, vaenu lepitamisega, kuid ikkagi jääb üks lüli puudu. Saladuse võtmeks saab perekonnale tundmatu krahvinna Zoe, kes jutustab Vivienne'ile Sebastian Locke'i uskumatu loo...

Jessica on otsustanud, et ta peab saama sügisesel tantsupeol kooli missiks. Kui ta võitjaks tuleb, on kooli kõige menukam poiss Bruce Patman tal sama hästi kui pihus. Nende plaanide elluviimisel jääb talle ette Enid Rollins. Kui Jessica saab Enidi ammuse kibeda saladuse jälile, on ta oma kroonis juba päris kindel. Ta ei hooli sellest, et Enid on tema kaksikõe Elizabethi parim sõbranna. Ta ei hooli sellestki, et Enidi saladuse avalikukstulek kahjustab Enidi mainet ja purustab tema suhte poisiga, keda ta armastab. Ainult Elizabeth võib Enidit aidata, aga kas suudab temagi õigel ajal oma klatšihimulist õde ohjeldada?

Sigge kirjutab teaduslikku tööd Eyvind Johnsonist. Ulla korjab Rumeeniasse saatmiseks prille. Kajan seisab korjanduskarbiga Bosnia naiste ja laste jaoks Norrmalmstorgil. Blenda istub Rinebys ja lapib kokku ajaloolist, kuid peaaegu lagunenud siidikangast ja Sylvia otsib ühe vanalinna keldri mudakihist kultuuripärandit. Vana Oda kutsub neid kõiki kogunemisele. Varem olid nad moodustanud õmblusklubi. Nüüd kogunevad nad, et vestelda rasketest aegadest. Kuid kas see jutt aitab? Sigge arvab, et see kõlab nagu naissopranite jõululaulu harjutus. Või nagu Eyvind Johnsoni romaanid. Ilus, kuid ei muuda midagi. Euroopas käib sõda. Julmus surub end peale. Pimedus on nagu terav lõhn akende taga, tungimas ka inimestesse. Ruth on juba vestlusgrupiga kohtumised katkestanud. Tema tahab korda. Eriti suurte majade rajoonis. Vestlused on hädavajalikud, väidab Oda. Kogu Kerstin Ekmani romaan on vestlus, tähtis ja mänglev koos Eyvind Johnsoni raamatu keskkonnaga Krilonist, kes kirjutab nagu vasturomaani ajast, milles on sarnasusi ja erinevusi meie ajast. Kriloni grupi mehed tundsid muret oma maailma pärast, iiveldama ajav tülgastus, mille vastu nad peavad võitlema. Tülgastust ei põhjusta nimed nagu Omarska ja Dretelj, vaid Dachau, Ravenbrück ja Birkenau. Siis oli vaenlane täiesti eristatav. Kas ka tänapäeval? Seitsme naise mõtetel ja kogemustel on tume taust, kuid see on täis elu, sõprust ja igapäevasust nii veidrates kui hirmuäratavates juhtumistes. Kumeda häälena jookseb lugu Mariellast, väikesest tüdrukust, kes otsib oma kadunud õde Rosemariet. Kas need vestlevad daamid oleks pidanud midagi teadma Rosemariest? Kas nad oleksid saanud takistada seda ebameeldivat lahendust? Või on maailmade vahel läbipääsmatud teed

Esimene osa, kus ajakirjanik Tapver oli sunnitud põgenema Ameerikasse, lõppes. Teine osa kirjeldab mehe keerulist elu Ameerikas, uusi tutvusi, mis lõpevad pea alati sellega, et Tapver peab otsima uue peavarju, politsei eest põgenedes. Ühel päeval helistab Catrin talle ja kutsub mehe Eestisse tagasi. Tapver tulebki. Advokaat soovitab mehel sõita nõndanimetatud pikale puhusele, Eestist kaugemale. Nii nad reisivadki koos Catriniga Kreekasse, kus peale mõningast romantilist perioodi satuvad nad jälle ebatavaliselt keerukasse olukorda – lõbusõidujaht põrkab Türgi vetes kokku kalapaadiga ja veepinnale lekivad laevakerest narkoootikumi pakikesed. Politsei avastab Türgi vetes seilavalt jahilt narkolasti ja relvi, kuid kes on kauba omanik ja kus on kauba vastuvõtja.

Heike on sakslanna, kes abiellus Saksamaal meditsiini õppiva kena Egiptuse noormehe Ahmediga. Peeti loomulikuks, et pere hakkab elama mehe vanemate maal Egiptuses. Lahkudes oma väikese pojaga Euroopast, ei teadnud naine, mis teda uues riigis ees ootab -- alates erilistest söögiharjumustest ja kodu sisustamisest kuni suhtumiseni mõtlemisvõimelisse naisesse -- igivanade traditsioonidega maa. Eriliselt soe side tekkis Heikel oma äiaga, kes mõistis tema euroopalikku kasvatust ja pidas Heiket "meheliku mõistusega" naiseks. Heike armastas seda maad omamoodi, kuid ta ei saanud loobuda oma vabadusest...

8-aastane Ruut satub peale ema surma laste varjupaika, sest nagu Ruudu vanaema ütleb, mis lapsekasvatajat minust enam on. Iga hetk võib Mulla Madis mind enda juurde kutsuda. Elu varjupaigas toob talle uued väljakutsed ja võimaluse leida perekond, kus ta tunneb end oodatuna. Nii satub Ruut peresse, kus on lisaks ema Anule veel seitse last, kaks temast nooremat ja teised poisid kõik vanemad. Kohe alguses teevad suuremad poisid Ruudule "reeglid" selgeks, kuid suurte "vendadega" saab ta hakkama hästi. 

Elise tõusis ning noormees tuli otsejoones tema suunas. Eliset nähes jäi ta seisma ja vaatas tüdrukut. Viha tema silmis lahtus täielikult ning asendus üllatusega. "Sina siin?" Elise naeratas irooniliselt. "Sa näed viirastust. Mind tegelikult pole siin." Raul raputas pahaselt pead ning läks ära.Ta teeb seda meelega. Miks ta ikkagi minu vastu nii külm on? Igal juhul on ta huvitav isiksus. Minu põlgab ära, aga selle Oliveriga läheb koos koju...