Tooted
Mäng on üks osa laste kasvatamisest, täpselt samuti nagu söögitegemine, riieteostmine ja raamatute ettelugemine. Mäng on tõsine ja tähtis töö nii lapsele kui ka lapsevanemale. Mänguraamatust on lastele kasu. Miks? Sest vanemad saavad siit julgustust, mõtlemisainet ja valikuvõimalusi. Suur inimene jookseb tihti oma mõtetega kinni ja kaotab kontakti loovusega. Mänguraamat aitab täiskasvanul loovust uuesti usaldama õppida. Lapsepõlvest tuttavad armsad mängud teevad „100 mängu lapsega“ kergesti mõistetavaks ja kütkestavaks.
Siia raamatusse on kogutud valik viimastel aastatel Eestisse jõudnud uusi toataimi, kes hakkasid silma lilleärides ja Tallinna botaanikaaia toataimenäitustel. Ilmunud eestikeelsetest toalilleraamatutest neist enamiku kohta infot ei leia või on see väga napp.
Sellest raamatust saate aga teada, kes on kes. Lisaks olulisemad nõuded taime kasvatamiseks. Samas kohtute ka juba vanade tuttavatega, näiteks paljude sõnajalgade ja orhideedega. Võtsime nad kampa sellepärast, et nad on saanud paljude lemmikuks ning nende kasvatamise kohta küsitakse väga palju nõu.
Raamatu vormistuses pole taotletud kindlat süsteemi (liik-sort): kord on kirjeldatud uut sorti, kord uut liiki ning kus otstarbekas, hoopis perekonda. Loodetavasti ei pahanda „süsteemitus“ kedagi, sest tegu pole ju tõsiteadusliku käsiraamatu, vaid teatmikuga, kust leida infot uute taimede kohta.
Kas meie eelmise raamatu piduroad olid teie meelest liigagi harjumuspärased ja palju kordi proovitud? Kui nii, siis nende kaante vahelt leiate kindlasti üht-teist uudset ja moekat. Läänemaailma söögitrendid on viimasel ajal liikunud lihtsuse suunas, ammutades ideid Mehhiko, Vahemeremaade, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia söögikultuuridest. Teiegi võite õppida valmistama fondüüsid, vardaroogi, Jaapani sushit ning kõikvõimalikke rulle ja vrappe. Lisaks Vahemeremaade lihtsaid, kuid ääretult maitsvaid suupisteid. Pidulaua katmiseks moekate roogadega kulub vähe aega ja vaeva; nii mõnigi roog võib aga sündida seltskonna ühisel jõul ja nõul, mis aitab toreda meeleolu loomisele veelgi kaasa.
„II maailmasõja faktid ja legendid" on esimene eesti autori kirjutatud kompleksne ülevaade II maailmasõjast, mille lõpust möödus äsja 70 aastat. Selle sõja käsitlus ja faktid olid meid okupeerinud Nõukogude Liidus pea peale pööratud, mistõttu oli kallutatud ka sel teemal ilmunud eestikeelne kirjandus. Viimase 20 aasta jooksul on aga Venemaa arhiividest selle sõja kohta tulnud välja palju erakordselt huvitavaid andmeid, mida lääne sõjakirjandusse on jõudnud harva. Käesolev raamat võtabki kokku nii lääne kui ka venemaise tähtsama ja huvitavama teabe II maailmasõjast, vaadeldes selle tähtsündmusi, juhtivisikuid ja raskerelvastust, ka Eesti vaatevinklist.
Kooliastuja vanematele kirjutatud südamlik raamat on autorite sõnul sündinud vajadusest tutvustada vanematele tänapäevase kooli argipäeva, leevendamaks ahistust, mida paljude esimese klassi õpilaste vanemad tunnevad. Raamat jutustab, kuidas paistab üks tavaline koolipäev lapse ja õpetaja silmade läbi, mida lapsed koolis läbi elavad, millised suhted seal valitsevad, kuidas koolis õpitakse ja kuidas saab vanem last toetada.
Timo Parvela on soome lastekirjanik ja endine õpetaja, Jari Sinkkonen töötab lastepsühhiaatrina ja on olnud ka kooliarst.
Ajakirja Eesti Naine endise ajakirjaniku Evelin Kivimaa teos "Kuidas Tom Tomat läks Viktoria juurde". 22 armastuslugu koosneb lühivormis tekstidest, mis käsitlevad armastuse teemat erinevatest vaatenurkadest. Kogumikus esinevad lood varieeruvad tonaalsuselt ja ülesehituselt, hõlmates nii poeetilisi fragmente, realistlikke miniatuure kui ka mängulisi kujundeid. Armastus ei ole kujutatud idealiseeritult, vaid seostatuna igapäevaste olukordade, kõhkluste, ootuste ja läbikukkumistega.
Pealkirjatekst, mille tegelased on Tom Tomat ja Viktoria, viitab stiliseeritud või sümbolistlikule võttele, mida leidub ka mitmes teises loos. Tegelased ei ole alati nimelised ega selgelt määratletavad, rõhk on pigem emotsionaalsel seisundil ja inimsuhete dünaamikal. Autor kasutab vahelduva pikkusega lõike, lühikesi dialooge ja sisemonolooge, millega luuakse kiire vahetus olukorra ja tunde vahel. Kogumik ei paku armastuse tervikpilti, vaid mitmekesist vaatluspinda, kus iga lugu toimib iseseisva peegelduse või hetkelise peatusena. Tekstid ei püüdle kokkuvõtlikkuse ega õpetlikkuse poole, vaid jäävad avatuks mitmetimõistmisele.
Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud
Ajakirja Eesti Naine jutulisasse on Hille Karmi lood olnud alati väga oodatud. Lood räägivad elust enesest ja autor oskab nähtut-kuuldut edasi anda talle omase meisterlikkuse ja kaasahaaravusega. Kui loo kangelasel on raske, püüab ta saatusega leppimise asemel leida lahendusi, avastada olukorras midagi head. Raamat sisaldab 25 juttu. Meeleolu annab juurde Eestis õppinud Soome kunstniku Piia Lahti graafika.
"Raamat" on nii huvitav lugemine kui hariv seltskonnamäng kõigile suurtele raamatusõpradele. Nende kaante vahel on 800 valikvastuste ja selgitustega küsimust Eesti ja kogu maailma kirjanduse kohta. Kui on soov oma kirjanduslikud teadmised mitmekesi proovile panna, tuleb liikuda läbi raamatu täringut visates, järjehoidjatega järge pidades ja kordamööda küsimustele vastates. Et rohkem põnevust oleks, tuleb täita ka lisaülesandeid. Kes esimesena õnneliku lõpuni jõuab, on võitja. "Raamat" on mõeldud kõigile kirjandushuvilistele, küsimusi on nii kergemaid kui raskemaid, kuid osad kirjandusteaduse ja muude huvitavate kirjandusega seotud faktide kohta käivad küsimused on maiuspalaks tõelisele kirjandusgurmaanile. Raamatuga käivad kaasas ka mängujuhis, järjehoidjad ja täring. Põnevat lugemist ja elamusterohket mängimist!
Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert. Kõigest sellest ja kõigist neist räägib raamat REET LINNA - PALJUGI VÕIKS ÖELDA VEEL....
Müütiline, vaieldamatult Eesti poliitika üks kõige karismaatilisem mees Edgar Savisaar on suutnud luua enese ümber aura, mis teeb ta ühelt poolt nii meie kõigi omaks ja teisalt äärmiselt tabamatuks, mõistetamatuks. Mis on Savisaar nõrkus? Võim või sellest ilma jäämine või hoopis mõttetruudusetud naised? Juba 90ndate algusest lisaks riigi võimutäiusele oma enese isiklikku võimuriik looma asunud Savisaare elu on olnud täis kirge – pidevad luuremängud Eesti poliitikas ja inimhingedes on ta tänaseks viinud seisu, kus Hundisilmal ei paku toitu Vilja Savisaar, vaid valitud külalistele serveerib keegi nõunikest.
Tema ümbert on kadunud vanad võitluskaaslased ja jäänud on vaid mälestus hiilgeaegadest. Savisaar on keerukalt lihtne: pelgab arste, solvub altvedamise järel, saadab riukalikke sms-e, vajab armastust ja hoolt. Ta on truu ja abivalmis nende vastu, kes talle oma töö ja olemisega abiks olnud. Aga kui palju neid on alles jäänud? Sest võimumäng on julm. See on raamat Edgar Savisaarest kui inimestest, mitte lihtsalt poliitikust. Kuigi poliitika ja võim ongi tema elu. Mees, kes hullutas naisi oma sümpaatse oleku, lokkis pea ja erudeeritusega juba noorpõlves, tõdes juba plaanikomitee aegu "Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi".
Täiesti eriline naistejutt, mille sarnast pole Eestis varem tehtud. Neli naiskirjanikku leppisid omavahel kokku jututeemad ja lõid neli karakterit, kelle kaudu lugusid jutustada. Algselt ajakirjas Naised järjejutuna ilmunud lugu pole mitte tavapärane novellikogu, vaid nelja autori koostöös valminud romaan. Unikaalne idee, põnevad lood ja naiselik teostus – mida ühelt healt naistekalt veel tahta!
Eriliseks teeb jutu see, et kirjutajad leppisid omavahel kokku jututeemad, mille siis igaüks oma vanuse ja kogemuse kohaselt novelliks vormistas, samas eeldades, et jutud ka hiljem tervikuna loetavad peavad olema.
Walter Isaacson, endine CNN-i uudistekanali esimees ja ajakirja Time tegevtoimetaja, on pannud paberile haarava jutustuse loova ettevõtja Steve Jobsi käänulisest eluteest; kõrvetavalt eredast isiksusest, kelle täiuseiha ja raevukas tegutsemistung tekitasid pöörde kuues tööstusharus: personaal- ja tahvelarvutite, animatsiooni, muusika, telefonide ning e-kirjastamise vallas. Ajal, mil Ameerika otsib võimalusi püsida uuenduste esirinnas, kõrgub Jobs leidlikkuse ja kujutluste elluviimise ülima võrdkujuna. Ta teadis, et parim viis luua 21. sajandil väärtust on ühendada loovus ja tehnoloogia. Tema rajatud ettevõttes põimus fantaasialend insenertehnika tippsaavutustega. Ehkki Jobs aitas raamatu koostamisel kaasa, ei taotlenud ta kontrolli kirjapandu üle ega isegi õigust jutt enne avaldamist läbi lugeda. Tabuks ei kuulutanud ta ühtegi teemat. Vastupidi, tuttavaidki kehutas ta kõik ausalt ära rääkima. Jobs ise kõneleb otsekoheselt – vahel jõhkragi otsekohesusega – inimestest, kellega ta koos töötas või kellega konkureeris. Sõbrad, vihamehed ja kolleegid maalivad ilustamata pildi kirgedest, perfektsionismist, kinnisideedest, kunstimeisterlikkusest, hulljulgusest ning ohjade külge klammerdumisest – kõigest, mis kujundas peategelase tööstiili ja sellest võrsunud uuenduslikke tooteid. Steve Jobsi elulugu põhineb enam kui neljakümnel intervjuul, mis tehtud temaga kahe aasta jooksul – lisaks üle saja usutluse pereliikmete, sõprade, vaenlaste, võistlejate ja töökaaslastega.