Tooted

Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Teadupärast on XVII-XVIII sajandi laulud kujunenud bibliograafilisteks haruldusteks, sest enamasti on need säilinud ühes-kahes eksemplaris. Osa neist on olnud pikemat aega kaotsis ja mõned on seda praegugi. On õnnestunud avastada ka mõningaid uusi tekste.

Ülevaade bulgaaria tänapäeva huumorist ja satiirist. PINGE Luud rääkis pärast põrandapesemist kaltsule: "Ma olen naerust lõhki minemas. See roomaja, see tolmuimeja rääkis, et on armunud seinakontaktisse." "Ha-ha-haa!" itsitas põrandalapp. "Ka mina oleksin sinusse armunud, kui sa mulle kahesaja kahekümne voldist pinget pakuksid." VANA HEA AEG Üks tuhatoos ütles teisele: "Oi jah, see oli ilus aeg, vana hea aeg, kui inimesed endale tuhka pähe raputasid!"

Käesolev raamat käsitleb toaahjude, pliitide ja kaminate konstruktsioone, materjale, tüübi valiku aluseid ning ehitamist. Ühtlasi on selgitatud soojuse levikut ja mitmesuguste kütuste põlemist ning antud juhiseid ahjude ja pliitide kütmiseks. Põhiline osa raamatust käsitleb kütteseadmete konstruktsioone, nende kujundamist ja ehitamist. Veel kirjeldatakse korstnapühkimistöid, kütteseadmete remonti ja nende ehitusvigade kõrvaldamist. Määratud kõigile, kes tegelevad ahjude, pliitide ja kaminate kavandamise, ehitamise ning kasutamisega.

Raamatus käsitletakse juhitavate süsteemide kinemaatika põhialuseid, mudeli mõistet, diskreetsete automaatide teooriat ja elektronarvuteid. Inimaju intellektuaalseid funktsiooni modelleerivate tehissüsteemide konstrueerimise põhiideesid ja meetodeid on vaadeldud viimastes peatükkides. Sisu paremaks omandamiseks on igale peatükile lisatud harjutusi ja ülesandeid.

Jaan Kruusvall on sündinud 7. detsembril 1940. aastal Virumaal Palmse vallas Eru külas. Õppinud Võhma algkoolis, Loksa keskkoolis, Rakvere Töölisnoorte Keskkoolis ja Moskvas M. Gorki nim. Kirjandusinstituudis. Töötanud Tallinna filmistuudios. "Armastuse esimene pool" on Jaan Kruusvalli esimene raamat.

Sisukord:
* Aeg ja Päike
* Preestrid ja püramiidid
* Ratas ja kaalupommid
* Täht ja teekond
* Tarkus ja filosoofia
* Null ja geniaalsus
* Kera ja raskusjõud
* Jõud ja voolujooned

Põhijooni kõnekunsti ajaloost Avaliku kõne liigitelu Avaliku kõne ettevalmistamine ja kavastamine Avaliku kõne esitamine Hääleseade, kõnetehnika ja ortoeepia Avaliku kõne mõningatest liikidest

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Monograafia Eesti kirjakunstist aastatel 1940-1970. Teos käsitleb ilukirja ja kirjakunsti arengut Eestis.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

Sisu: Noorte omavahelised suhted endises külas, Kosjad, Ettevalmistused pulmadeks, Pulmad mõrsjakodus, Pulmad peiukodus, Pulmadest üldiselt.

Õpik koosneb 27 õppetunnist, mis sisaldavad esperanto keele grammatikat ja harjutusi õpitu kinnistamiseks. Lisatud on esperantokeelseid lugemispalu. Õpiku lõpus leiduv esperanto-eesti sõnastik võimaldab arendada igapäevast vestlust olustikulistel teemadel ning hõlbustab kirjanduse ja ajakirjanduse lugemist. Õpik on mõeldud iseõppijaile.

Gastroenteroloogia uurib seedeelundite ehitust, talitlust, uurimismetoodikat, haigusi ja teisi küsimusi. See on suhteliselt uus eriala, mis kätkeb anatoomia, füsioloogia, patoloogilise füsioloogia, sisemeditsiini, kirurgia jt. sugemeid.

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Meie metsade piibeleht, legendaarne ženšenn, harilik rukis ja nisu, päevalill, mis alati pöörab oma ereda kübara päikese poole, tavaline kapsas ja kultuurtakjas - neist ja veel paljudest põldude ja steppide, metsade ja aedade, aasade ja soode, merede ja jõgede huvitavatest taimedest jutustab see raamat. Imeliste ja muinasjutuliste Semiramise aedadena kerkib meie ette Maa ääretult rikas taimeriik, selle ajalugu ja tänapäev, legendid ja tõsilood. Kokku võttes - need on botaaniku jutustatud lood taimedest.

Tõlgitud raamatust: Összes költemenyei. Raamat sisaldab Sándor Petöfi luuletusi ja poeeme.

Inglise ajaloolase ja sotsioloogi Samuel Lilley raamat on tehnika ajaloost, alates kiviaja kõige algelisematest tööriistadest nüüdisaja teaduse ja tehnika saavutusteni. Tehnika arengut XX sajandil vaatleb autor peamiselt Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Inglismaa baasil, kuid püüab objektiivselt hinnata ka teiste suurte ja väikeste riikide panust tehnika progressi.

Jevgeni Onegin, Muinasjutt papist ja tema sulasest Tölbist, Muinasjutt tsaar Saltaanist, tema pojast, kuulsusrikkast ja võimsast vägilasest vürst Gvidonist ning imekaunist luigest-tsaaritarist, Muinasjutt kalamehest ja kalakesest, Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest, Muinasjutt kuldkikkast, Boriss Godunov,Ihnus rüütel, Mozart ja Salieri, Kivist külaline, Pidu katku ajal, Näkineid, Stseene rüütliajastust

Käesoleva raamatu kohta võib öelda, et vanad teadmised ja oskused on läbi sõelutud ja uude vormi kootud.

Kaunis on kodujärv, suur veekogu kaskede ja pärnadega idapoolsel kõrgel kaldal. Ta on uhke ja salapärane biotoop ehk elupaik paljudele kaladele, putukatele, veelindudele ja taimedele. Kaldarohtu peidetud allikate ääres kasvavad konnarohud, õitsevad soovõhad ja lõhnavad kalmused. Järve sinine helk on värske ja nooruslik ning päike paistab siin hellusega. Järve sinine värvus tuleneb sinisavist, mis järve põhjas. Kuid see tuleb ka lasuursest kodutaevast, mis temas peegeldub, ja sinivetikatest, mis järvevees kasvavad, ja ka kaldapuude rohelus heidab sinna juurde oma toonid. Kustas Põldmaa sündis 4. veebruaril 1897. a. Läänemaal. Käinud mitmes koolis ja pedagoogilistel kursustel, hakkas ta juba 20-aastaselt õpetama teisi. Täiendades pidevalt oma teadmisi aianduse, põllumajanduse ja bioloogia vallas, kujunes ta tunnustatud loodusloo õpetajaks, kellel õpilasi kodumaa igas kandis. Osava sule ja haarava sõnaga on ta meie loodusele juurde võitnud palju sõpru ning enesele hulgaliselt austajaid.

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks.

Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888.

Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Valik August Sanga luuletõlkeid järgnevatelt autoritelt:

• Aleksandr Puškin
• Mihhail Lermontov
• Nikolai Nekrassov
• Maksim Gorki
• Aleksandr Blok
• Igor Severjanin
• Boriss Pasternak
• Vladimir Majakovski
• Sergei Jessenin
• Nikolai Tihhonov
• Jossif Utkin
• Leonid Martõnov
• Boriss Lihharev
• Olga Bergholz
• Aleksandr Tvardovski
• Jevgeni Vinokurov
• Jevgeni Jevtušenko
• Ilja Fonjakov
• Sergei Polikarpov
• Boriss Primerov

Raamatu autor, tuntud poola filatelist, kirjanik ja tõlkija Andrzej Piwowarczyk sündis 14. oktoobril 1919 ning debüteeris 1937. aastal poeemiga "Õhtune hetk", tuntuks aga sai eelkõige kriminaalromaanidega, millest populaarsemad on "Vana kell" (1956), "Kapten Gleb jutustab" (1958) ja paljudesse euroopa keeltesse tõlgitud "Lahtine aken" (1961). Avaldanud ka filateeliaalase teose "Poola markide laat" ja tõlkinud Tšehhi kirjandust.

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

EMALE

Ma mäletan sind oma voodi ees,
kui kesköötundi kukub seinal kägu.
Näen praegugi veel pruunis juustekees
su väsimusest kahvatanud nägu.

Ja vaipa kohendavad pehmed käed,
mu laubale sa surud kuivad huuled,
kompressi paistes laugudele säed,
mu sonimisi murelikult kuuled.

Kui idas ahetama hakkab koit,
jääd suigatama lausa püstijalu.
Nüüd taipan: hoolitsus on hinge toit,
usk sinu abisse mult võttis valu.

Ja kõigis möödund murepäevis, ema,
su vastupidavust pean imetlema.

Raamatus kirjeldatakse loodusnähtusi ja nende perioodilisi muutusi Nõukogude Liidu Euroopa-osa keskvööndis. Autor tutvustab lugejaid populaarsel kujul veekogude elu (vee-selgrootute, kalade ja kahepaiksete) sesoonsete nähtustega, samuti ka maismaa organismide (taimede, vähkide, ämblikkude, putukate, alamate ja kõrgemate selgroogsete) elu nähtustega aasta jooksul. Autor annab metoodilisi näpunäiteid vaatlusteks koolidele ja õpilasringidele, materjale vestlusteks klassis ja ringides, sesoonsete vaatluste programme ja vastava kirjanduse bibliograafia.

Suhtumine meid ümbritsevasse looduslikku keskkonda määrab inimkonna tänase ja homse. Sellepärast peab praegusaegse looduskaitse ülesannetega ja eesmärkidega tuttav olema iga kodanik. Tänapäeva looduskaitse on elukaitse ja keskkonnakaitse, inimese ja inimkonna kaitse. Eluvõõraste idealistide unistusest on looduskaitse saanud kaasaegse maailma üheks kõige põletavamaks rahvusvaheliseks probleemiks – mitte ainult bioloogiliseks, vaid ka sotsiaalseks ja majanduslikuks. Selle probleemi paljude aspektidega aitab meil tuttavaks saada käesolev teos, mis on valminud rohkearvulise kirjanduse läbitöötamise ja raamatu autorite kauaaegse isikliku uurimistöö viljana. Suure osa raamatust moodustab ülevaade maailma tähtsamatest kaitsealadest, mis ühtlasi annab ka küllaltki üksikasjaliku pildi looduskaitse olukorrast ja sõlmprobleemidest üksikutes riikides.

"Need kirjatükid on sündinud varastatud ajast – öötundidest. Isegi mitte vabast tahtest, vaid teiste pealekäimisel edasi anda oma muljeid. Muljed – need nad ongi. Nad on sündinud ettevalmistuseta nagu reisidki. Neil muljetel on siiski üks ühine nimetaja: need on teatrimehe muljed. Paljugi sellest, mis antud hetkel oli üllatuslik ning uus, on nüüd juba iganenud ja varsti lootusetult vana. Ma ei paranda neid lehti. Las nad olla nagu olid, need hetke impressioonid. Selles on nende piiratus, aga võib-olla ka võlu – neile, kes ei otsi siit tõsiandmeid kirjeldatud maade kohta, vaid keda huvitab, mida mõtles või tundis kunagi üks eesti teatrimees, kui ta viibis neil mail."

¤ Maigret' esimene juurdlus

¤ Maigret ja hulgus

¤ Maigret' piip

¤ Seitse ristikest politseiniku märkmikus

2. trükk

Määrajasse on võetud kõik meie tavalisemad ja suuremad mardikad. Erandjuhtudel ei ole loobutud ka mõningatest väga haruldastest liikidest, kui nende väheseid leide korvab mingi silmatorkav omapära (näiteks suurvõrajooksik, põderpõrnikas). Ligi 3000 Eestis esinevast liigist on käsitlemist leidnud üle 900 liigi.

Näidend 2 vaatuses.

Väljavõte näidendi retsensioonist:
"... potentsiaalselt parim sõjanäidend meie vahetust tänapäevast... Ükski teine praegune näidend ei vahendaks järgmise sajandi inimestele nii selget ettekujutust sellest, mida suur hulk ameeriklasi 1960-ndate aastate lõpul seoses sõjaga tundis."

Romaani ainestik on tinglik-fantastiline, mis pidi pärinema olematu ameerika proletaarse kirjaniku Jim Dollari sulest. Autor on kasutanud lääne-euroopa detektiivjuttude tavalisi stampe, suunates nende teraviku imperialismi ja fašismi hävitavate jõudude vastu. Teose positiivse romantika ja muinasjutusära on pühendatud kõigi maailma maade ja rahvaste töölisklassi loomisjõu ülistamisele. Eesrindlikust ameerika töölisest Michael Thingsmasterist - asjade loojast - sai muinasjutulise töölisühingu "Mess-mend" rajaja ...

Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude kabjad. Sküüdid ja sarmaanid, hunnid ja kasaarid, polovetsid ja mongolid on siit hord hordi järel aastasadade jooksul läbi käinud. Paljud neist jäid steppidesse kindlamalt pidama ja muutsid need kauaks ajaks oma rändlaagrite asupaigaks. Silmitsege stepiavarusi, ja te näete kõikjal kõrgumas kurgaane – ammu kadunud suguharude ja rahvaste hauakünkaid. Kõige vanemad neist tekkisid juba metalliaja koidikul (III aastatuhandel e.m.a.), viimased aga umbes 300 aastat tagasi. Ja nii nad seisavad, ümbritsetuna legendidest, andes tunnistust karmidest ja heroilistest aegadest, rahvaste rändamisest, veristest lahingutest ja inimestest – meie esivanematest.

Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.

LOOMAAED Revident käis loomaaias ja esitas järgmisel päeval oma ülemusele aruande. "Loomad elavad loomaaias lausa loomalikes tingimustes. Teerajad on pori täis ja janunevad kuivenduste järele. Aga see pole veel midagi. Rott oli haige, ta köhis. Abi ei saanud kusagilt, sest sanitaarpunktis oli sanitaarpäev. Aga see pole veel midagi. Loomaaia seinaleht "Elajas" kirjutab kurbusega, et puurid jäid pühadeks üle värvimata. Kõiki artikleid läbis punase joonena sinise värvi puudus. Aga see pole veel midagi. Papagoid püüdsid minuga vestelda ja see mulle meeldis, aga valdav enamus loomi ei valda keelt. Aga see pole veel midagi. Peaasi on see, et loomaliike on vähe. Tuuakse uus loom, liike ei tehta. Ja üleüldse, kus on direktori silmad? Mulle näis, et lõviosa loomadest moodustasid ahvid."

Ilmalillede elamist
eespool madalat ust
kaua tulin vaatama
kõikuvast hommikust