Tooted

Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.

Sisukord:

• 1. Muusika me sees ja ümber : "Olgu puruvanadel ja lasteaialastel..." / T. Kõrvits ; sõn.: P. Aimla.
• 2. Hiirepoisi hirm : ""Kallis ema, armas ema..."" / muusika ja sõn.: M. Wunderlich.
• 3. Kaval kiitus : "Meie Joosep iial ei jorise..." / S. Aavik ; sõn.: K. Merilaas.
• 4. Koolitöö lõpeb / P. Simojoki ; tlk. R. Reinup.
• 5. Kord jalgsi läksid hiired / J. Turnjanski ; sõn.: V. Prihodko ; tlk. E. Ait.
• 6. Kui tuju on mõnus / sõn.: I. Polar ; tlk. L. Tungal
• 7. Kui äkki... / R. Kõrgemägi ; sõn.: N. Bakozoda
• 8. Laul oravatest : "Ma olen väike Tiku..." / T. Kärki ; sõn.: L. Helismaa.
• 9. Lõbus jänkulaps : "Päike tegi hommikul jänkule pai..." / A. Lõbin ; sõn.: E. Salm.
• 10. Mängib poodi väikene Liis.
• 11. Pontšiku laul : "Mulle meeldib karamell..." / muusika ja sõn.: E. Jõks.
• 12. Päkapikujutt : "Talve tulles, talve tulles sünnib muinasjutt..." / A. Kumpas ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: E. Viilup.
• 13. Tervisepolka : "Ära istu toas..." / muusika ja sõn.: M. Wunderlich.
• 14. Tige tikker : "Oi, sina tige tikrimari..." / R. Lätte ; sõn.: V. Sõelsepp.
• 15. Viimane nõid : "Elas ükskord nõid..." / E. Tamberg ; sõn.: H. Mänd.
• 16. Ees on meil nüüd teeleminek / K. Gärtner ; sõn.: M. Dutkiewicz ; tlk. H. Karmo.
• 17. Hümn päikesele : "Päikese võim on võrratu..." / T. Kõrvits ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: P. Aimla.
• 18. Igatsus : "Nüüd taas kõlab laul..." / F. Chopin ; sõn.: H. Karmo.
• 19. Kantrimees : "Igal hommikul, kui voodist ärkan ma..." / muusika ja sõn.: P. Vint.
• 20. Kui mõni tüdruk... / H. Hindpere ; sõn.: E. Raud.
• 21. Kui mind keegi ei sunniks / A. Mattiisen ; sdn. A. Saluveer.
• 22. Laul kaptenist : "Elas kapten tubli, hea..." / I. Dunajevski.
• 23. Lõpulaul : "Palju väikseid selle ilmas ringi käib..." / A. Vahisalu ; sõn.: K. Kuldjärv.
• 24. Lohe lennutamise laul : "Kahe penni eest paber ja niit..." / muusika ja sõn.: R. B. Sherman ; tlk. K. Kilvet.
• 25. Musta kassi tango : "Lal-lal-lal... kurrnäu! Mu kassike on väike..." / F. Sorkillo.
• 26. Nõidade laul : "Kui sa oled nõiamoor..." / muusika ja sõn.: M. Hunt.
• 27. On pühapäev tore päev / M. Valdes ; sõn.: E. Rybrant ; tlk. H. Karmo.
• 28. Pariisi tänavapoiss : "On tänavapoiss Pariisis nii armas..." / A. Mares ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: M. Michel ; tlk. E. Kumar.
• 29. Poisid, poisid, vaadake te ette : "Lasteaias näitas üks poiss mulle keelt..." / muusika ja sõn.: A. Röömel ; sdn. A. Saluveer.
• 30. Rõõmus lumememm : "Vaadake ainult seda lumememme seal!..." / muusika ja sõn.: S. Nelson, J. Rollins ; tlk. H. Jõgioja.
• 31. Sabalaul : "Igal loomal saba taga..." / muusika ja sõn.: M. Hunt.
• 32. Seenekasvatamise laul : "Pohlad ei paljune põrandal..." / K. Suss ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: A. Reinla.
• 33. Seitsme rätsepa laul : "Ma kuulen jooksumüdinat..." / A. Mattiisen ; sõn.: L. Tungal.
• 34. Teada on ammugi see : "Kell on üheksa... Aga teada on ammugi see..." / muusika ja sõn.: R. Kruup.
• 35. Üksik kitsekarjus : "Mäe kõrval veerul on üksik karjus..." / R. Rodgers ; sõn.: O. Hammerstein ; tlk. K. Süvalep.
• 36. Vallatu pillerpall : "Kord olin otsast lõpuni ma vallatusi täis..." / T. Voll ; sõn.: H. Voogel.
• 37. La bamba : "Para bailar la bamba..." / J.-E. Kohrs, C. Hlusmann [!], S. Toubbe, Jeopard.
• 38. Et oleks rahu : "Leheke viimne ma külmunud puul..." / R. Siegel ; sõn.: B. Meinunger ; tlk. H. Karmo.
• 39. Kui kõnnib mannekeen / A. Haug ; sõn.: H. Karmo.
• 40. Las sadada / muusika ja sõn.: M. Hunt.
• 41. Laul kollasest lillest : "Lal-lal-lal... Võilill ärkas hommikul..." / H. Hindpere ; sõn.: H. Muller.
• 42. Macavity : "Kus on see kass..." / A. Lloyd Webber ; sõn.: T. S. Eliot ; tlk. U. Uibo.
• 43. Moonika : "Põld ei kanna ainult leiba..." / A. Valkonen ; sõn.: L. Tungal.
• 44. Operator : "Operator, give me information..." / W. Spivery.
• 45. Pasadena : "Kaunis linn on Pasadena..." / Maywood ; tlk. R. Kilgas, M. Kivi.
• 46. Rahalaul : "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli..." / O. Ehala ; sõn.: J. Viiding.
• 47. Rockin' around the Christmas tree / trad.
• 48. Unemetsades : "Ununenud unistused elustuvad unes..." / R. Rannap ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: O. Arder.
• 49. Vikerkaar : "Taamal laiub, kus taevas, vikerkaar..." / H. Arlen ; sõn.: Y. Harburg ; tlk. H. Karmo.
• 50. Bridge over troubled water : "When you're weary, feelin' small..." / P. Simon. 
• 51. Keegi tulla võib / sõn.: J. Kõrgemaa
• 52. Kel on laulud laulda : "Luulet sinu süles..." / R. Rannap ; sõn.: H. Runnel.
• 53. Kohtume taas : "Minutid lähevad ruttu..." / muusika ja sõn.: R. Parker, H. Charles.
• 54. Montparnasse'i lapsed : "Hallid on seinad ja akende read..." / C. Bruhn ; sõn.: G. Buschor ; tlk. H. Karmo.
• 55. Näki laul [Näkilaul] : "Maa peal on paljugi põnevat..." / O. Ehala, sõn.: L. Tungal.
• 56. Olematu laul : "Ainult õhk on me vahel..." / V. Ojakäär ; sõn.: L. Tungal.
• 57. Pimedale muusikule : "Ei näe ma päikest loojumas..." / muusika ja sõn.: T. Mägi.
• 58. Suudlus läbi jäätunud klaasi : "Hetke vaid mõni mälestus kestab..." / R. Rannap ; sõn.: O. Arder.
• 59. Tütarlaps-lill : "Päike on mari madalal..." / H. Hindpere ; sõn.: H. Muller.
• 60. Vaiki kui võid / muusika ja sõn.: U. Alender.
• 61. Vaikuse laul : "On hetki hääletuid..." / muusika ja sõn.: T. Kurmet.
• 62. Uus mood : "Nägin sind kord me koolipeol..." / muusika ja sõn.: K. Kikerpuu

Lugu on kirjutatud "lõvipoiste" kasvamist ja sportlikku arengut jälgides, kusjuures rõhuasetus on pandud iga aasta kõige olulisemale sündmuseele. Ja niimoodi lapsepõlvest meheeani välja. Minu poolt kirjapandu on dokumentaaljutustus, milles kõik toetub tõsielule ja vahetult läbielatule ning seega olen ainuisikuliselt vastutav iga kirjapandud sõna eest.

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

Autor käsitleb oma teises kogus mitmesuguseid erutavaid sõlmküsimusi inimeste tunde- ja mõttemaailmas.

Kas läbimõeldud toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda südamehaigustesse, tõstes samal ajal aju aktiivsust? See väike raamat tõestab, et on küll. Pidage vaid silmas, et teie menüü sisaldaks piisavalt oomega-3-rasvhappeid.

Siia raamatusse on kogutud valik viimastel aastatel Eestisse jõudnud uusi toataimi, kes hakkasid silma lilleärides ja Tallinna botaanikaaia toataimenäitustel. Ilmunud eestikeelsetest toalilleraamatutest neist enamiku kohta infot ei leia või on see väga napp.

Sellest raamatust saate aga teada, kes on kes. Lisaks olulisemad nõuded taime kasvatamiseks. Samas kohtute ka juba vanade tuttavatega, näiteks paljude sõnajalgade ja orhideedega. Võtsime nad kampa sellepärast, et nad on saanud paljude lemmikuks ning nende kasvatamise kohta küsitakse väga palju nõu.

Raamatu vormistuses pole taotletud kindlat süsteemi (liik-sort): kord on kirjeldatud uut sorti, kord uut liiki ning kus otstarbekas, hoopis perekonda. Loodetavasti ei pahanda "süsteemitus" kedagi, sest tegu pole ju tõsiteadusliku käsiraamatu, vaid teatmikuga, kust leida infot uute taimede kohta.

See raamat räägib rohkem kui tuhandest eksiarvamusest ja väärarusaamast, mis rahva seas levinud on. Ka paljudel kaljukindlana tunduvatel uskumustel võib olla sootumaks kummaline tegelik tähendus. Raamat katab terve laia plejaadi teemasid loodusteadustest religiooni ja toitumiseni.

Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.

Roland Tokko raamat räägib lihtsas ja arusaadavas keeles, mida eduks ja õnnelikuks saamiseks teha tuleb. Raamat annab põhiteadmised ja kasulikud nipid 12 tähtsamast valdkonnast, mida koolis ei õpetata, aga milleta edu saavutamine on väga keeruline.

Roland on kokku pannud rahvusvaheliselt tunnustatud edukate inimeste teadmised ning oma kogemused, millest sina saad õppida ja alustada oma elu muutmist väikeste sammude abil.

Kas teadsid?

• Lilled päevituvad.
• Taani impordib vange.
• Mesilased suudavad lennata kõrgemale kui Mount Everest.

"Kummalised faktid, mis löövad pahviks ja kõditavad naljasoont." - Daily Mail

• Martin Luther King jr sai avalikus esinemises hindeks C+.
• Iirimaal ei kasutatud 2015. aastani postiindekseid.
• Suurbritannias ei sure keegi loomulikel põhjustel.
• Mussolini töötas kunagi MI5s.
• Pingviinid ei tunne kala maitset.
• Kilttursad flirdivad ümisedes.

Kas teadsid?

• Sigadel esineb anoreksiat
• Wagner kandis ainult roosat siidaluspesu
• Ragbikooli esimesse ametlikku spordivarustusse kuulus kikilips
• Lord Kitcheneril oli neli spanjelit nimega Shot (Lask), Bang (Pah), Miss (Mööda) ja Damn (Neetud)
• Kosmoseülikonnas on võimatu vilistada
• J. K. Rowlingul ei ole keskmist nime
• Vabadusesammas kannab kingi suuruses 879
• Esimene arvutihiir oli tehtud puust

Pärast sensatsioonilist edu raamatuga "1227 fakti, mis sind hämmastavad" naaseb meeskond uue jahmatava ja valgustava faktikogumiga.

Mälestusteraamat juuniküüditamisest 1941.

Sisukord:
Saateks
Instruktsioon operatsiooni "Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Leedust, Lätist ja Eestist" läbiviimise korra kohta
Mälestusi Siberisse sõidul
Lapsena külmal maal
Ühe naise mälestusi
Rein Vare päevik

Raamat "1227 fakti, mis sind hämmastavad" lõi sind pahviks. Raamatu "1339 fakti, et sind jahmatada" peale vajus su suu lahti. 

Selles raamatus toome sinuni järgmise portsu hämmastavaid teadmisi. Ole valmis uuteks rabavateks faktideks! Kas teadsid?:

• Valgusfoorid võeti kasutusele 18 aastat enne auto leiutamist.
• Maakeral on iga minut kaks maavärinat.
• Karl Lagerfeldi kassil on kaks teenijannat, kes kirjutavad spetsiaalsesse raamatusse üles kõik, mida kass teeb.
• Maakoores on rohkem vett kui kõigis ookeanides kokku.
• Orhideed kannatavad ajavahest tingitud väsimuse all.
• Sisalikud ei saa samaaegselt kõndida ja hingata.
• Lipsu sõlmimiseks on 177 147 võimalikku viisi.

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna "vene", märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust. Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach'i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

Me kõik vihkame neid muhklikke ja pundunud kumerusi ning igatseme sihvakamat ja saledamat figuuri lameda kõhu, pringi istmiku ning kauni puusajoonega. Ausalt öeldes on see täiesti saavutatav eesmärk ning üks meie neljanädalase programmi läbimise tulemusi. 28-päevane elujõuprogramm läheb aga palju kaugemale kui vaid kaalus allavõtmine. Tänu jääkainete organismist eemaldamisele paraneb naha ja juuste välimus ning sinu energiatase tõuseb märgatavalt. Võta enesele aega, et selle lihtsa 4-osalise programmi abil hoolitseda oma keha ja vaimu eest.

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake'i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

Ukraina on Eestist vaid päevase autosõidu kaugusel ja paljud meist on seal käinud. Seetõttu on kerge tekkima pettekujutelm millestki ootuspärasest, ette teadaolevast. Tegemist on aga väga suure ja eripalgelise maaga, kus elab enam kui 40-miljoniline, pika ning värvika aja- ja kultuurilooga rahvas. Maa ja rahvas, kes võivad igal sammul üllatada millegi uue ja ootamatuga -- ja ongi nüüd üllatanud ning vaimustanud pea kogu maailma.

Heinike Heinsoo on eestikeeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitdotsent. Alates 2019. aasta sügisest on ta Lvivi Ivan Franko nimelise Rahvusliku Ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor.

Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele.

Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel

Kogumik "39 raekoda" analüüsib ideid ja projekte, millega Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 3+1 arhitektide juhendamisel, ta räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis.

"Tallinn on nagu džungel, kus tõde justkui algab ja sama kiirelt ka lõpeb, kus üks teema muutub järsku teiseks ning enamik neist on jäänud lihtsalt pooleli. Kui sa oled harjunud džunglis töötama, siis võtad seda loomulikuna, siis on ka silmale nähtamatud rajad piisavalt laiad teed."
Markus Kaasik

Reisimuljete raamat on sündinud turismimatkadest kolmele üksteisest mitmeti erinevale maale. Isepalgelised on need maad nii geograafiliselt kui demograafiliselt ja see on tinginud iga reisikirja juures erinevat vormi ja lähenemist ainele. Kui lugejaisse on nii soome kui saksa rahva, nende maa, kultuuri, tavade, harjumuste jne. suhtes juurdunud ajapikku oma teatud ümar ettekujutus, siis Bulgaaria seevastu on enamusele eestlastest veel võrdlemisi avastamata maa. Seda arvestades on Soome ja Saksa puhul antud võimalikult vähem teatmelist materjali ning lähtutud enam vahetutest muljetest ja emotsioonidest. Bulgaariast kõneldes on aga autorite soov, et teatud ekskursid ühte või teise valdkonda võiksid seda maad tutvustada.

"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."

• SISUKORD:
  Nõukogudemaa kultuurielu suursündmus
  Venemaa polügraafiatehnika arenguloost
  Slaavi ja vene kiri
  300 aastat Tallinna esimese paberiveski rajamisest
  Lühiülevaade vabariigi polügraafiatööstuse arengust
  Kirjastustegevus Nõukogude Eestis
  Parimatest parimate hulka
  1963. aasta kaunimad raamatud
  Ilmub raamat "400 aastat vene trükikunsti"
  Trükikodade vahelise sotsialistliku võistluse tulemused
  Vabariigi parimad trükitöölised
  Kuidas valmib raamat tänapäeval
  Raamatukaupluste sotsialistliku võistluse tulemused
  Arve ja fakte raamatute levikust vabariigis

"5+5 novelli" on Rait Milistveri teos, mis pakub lugejatele külluslikku emotsionaalset ja intellektuaalset kogemust. Raamatu kümme lugu viivad sind läbi tänase Eesti elu, kus argipäev põimub fantaasiaga, luues kordumatuid hetki ja sügavaid mõtisklusi.

Raamatus on valik hea huumori ja absurditunnetusega kirjutatud lühijutte, kust ei puudu ka ilu ja lootus armastusele, hoolimata kõikidest paradoksidest. “5+5” pälvis kirjanduskonkursil “Bestseller 2015” ilukirjanduse žanris eripreemia. 

Autor on ise kirjeldanud end nii: “Ma olen üsna tavaline inimene. Libahundiks ei käi, selle asemel käin tööl. Väikeste laste söömisele eelistan pastaroogi. Duši all ei laula, kuid kallim väidab, et vahel räägin vannitoas kõva häälega. Tervisekontrollis ütles kena doktor, et mu süda lööb väga tugevasti.”

Raamatu kirjutamisviis on rahulik ja realistlik, vaadeldes maailma kõrvaltvaataja pilguga, vältides enesekeskset narratiivi, mis on tänapäeva kirjanduses nii levinud. See on kultuurne proosa neile, kes hindavad kvaliteetset kirjandust ja eelistavad postmodernistlikest nihetest ja segadustest hoiduda. Lood liiguvad kindlalt, kuid see ei tähenda, et teekonnal ei võiks ette tulla ootamatusi.

Raamat "50 parimat (ja halvimat) tehingut läbi aegade“ analüüsib kuidas ja miks kujunesid need 50 tehingut soodsateks või läbikukkumisteks (või mõlemat). Michael Craig kirjeldab tehinguid alates Manhattani saare ostust 1624 kuni AOLi ja Time Warneri ühinemiseni 2000. aastal, tuues näiteid kuidas tehingu tulemus võib sõltuda selgest mõtlemisest ja lihtsate juhendite järgimisest. Võttes aluseks need 50 äritehingut, koostas Craig 10 reeglit. Neid reegleid järgides peaks õnnestuma iga äritehing.

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Käesoleva raamatu üldosas (100 õpetust) antakse praktilise töö jaoks nõu ning vajalikke näpunäiteid (aiatööriistade kasutamise otstarve ja käsitsemine, muldade sobivus ja mullaharimine, viljavahelduse rakendamine, külvi- ja istutusmaterjali kasutamine, hooldustööd, kasvutarimite ehitus ja otstarve, samuti taimekaitse üldpõhimõtted ja köögiviljade säilitamine).

Eriosas (400 õpetust) leiavad tähestikulises järjekorras käsitlemist üksikute köögiviljakultuuride ja mönede enamlevinud maitsetaimede (kokku 62 kultuuri), samuti varajase kartuli kasvatamisega seotud küsimused. Iga kultuuri juures tuuakse lühidalt ära ka selle tähtsus ja kasutamisvõimalused. Teave paremaks edasiandmiseks ja meeldejätmiseks on raamatus rohkesti illustratsioone. Ka lisades antakse tabelite kujul mitmesugust aiapidajale vajalikku teavet. Raamat on varustatud üksikasjaliku aineregistriga, mis peaks hõlbustama vajaliku info leidmist, samuti kirjanduse loeteluga, kust aiapidaja võiks saada täiendavat teavet.

Lisas 6 toodud tabeli pritsimisvedelikest taimekahjustajate tõrjeks on koostanud põllumajanduskandidaat IImatar Tammaru.

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

"Miljonärist eduõpetaja Jim Rohn alustas oma karjääri tavalise palgatöölisena. Raamatus tutvustab ta lihtsaid põhimõtteid, mida tõusuteel ellu rakendas. Ta kinnitab, et keegi ei pea valima õnne ja rikkuse vahel, sest need tärkavad samast külluseallikast.Teos sisaldab seitset kava, mis aitavad saavutada edu, olenemata erialast ja sotsiaalsest staatusest. Võtmesõnadeks on distsipliin, motivatsioon, eesmärgistatus, õppimine, tulude kontrollimine ja õige ajakasutus.

Luulekogu 8+8 II osa on järg samanimelisele kogule, mis ilmus aastal 2013 ning selle ilmumise ajendiks on olnud jätkuvalt soov rikastada ja nähtavamaks teha Eesti-Soome ühist kultuuri- ja keeleruumi.

Luulekogus on esindatud 8 poeeti Eestist ja 8 Soomest: Maarja Kangro, Andrus Kasemaa, Mathura, Liisi Ojamaa, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Birgitta Boucht, Anja Erämaja, J.K.Ihalainen, Hannu Kankaanpää, Sanna Karlström, Tomi Kontio, Henriikka Tavi, Ilpo Tiihonen. Luulekogu on kakskeelne – eesti autorid soome keeles ja soome autorid eesti keeles.

Taskuformaadis teatmeteose 2. trükk pakub tabelite kujul miniinfot maailmaruumist, elust Maakeral, riikidest, ajaloost, arvuvallast. Värvitahvlid hõlbustavad orienteerumist lippudes, vööndiajas jms. Väikeraamat, millest igaüks peaks leidma endale midagi vajalikku.

Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Taskuteamiku "A ja O" viies trükk.

Kiirem kui internet — selline on uus "A ja O 2004". 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2004, st. raamat sisaldab teavet ka 2003. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. Register ja sisujuht oluliste märksõnade ja teemade leidmiseks. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Taskuteatmik kirjeldab filosoofia ajalugu selle valdkonna kõige tähtsamate arendajate loomingu najal. Lugejale tutvustatakse filosoofia põhiprobleeme ja viise, kuidas neile on vastuseid leitud, samuti meetodeid ja mõisteid. Igale peatükile eelnev ülevaade kirjeldab ajaloolist tausta, mille põhjal on võimalik filosoofide loomingut hinnata. Taskuteatmik vaatleb konspektiivselt, kuid täpsel viisil Lääne-Euroopa mõttelugu Vana-Kreeka Mileetose koolkonna mõtlejatest kuni 20. sajandi lõpu filosoofideni.

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

A collection of texts by Maria Kapajeva that she wrote in Russian and English. She started writing the book on February 24, 2022 – the day the full-scale war in Ukraine began. The book is written in a personal style and deals with themes of identity, collective and individual responsibility and guilt, language and belonging, feminism, and the stories of some of the Ukrainian refugees that the author encountered during the year.