Tooted

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab "Aruka investori taskuraamatu" autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid. 1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest. Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni. Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: "John Bogle'i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega." Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.

New York Timesi bestseller. Majandusteadlase ja Nobeli preemia laureaadi Robert J. Shilleri oluliselt täiendatud trükk "Arutu õhin" pakub hämmastavalt selgeid ja loogilisi vastuseid küsimusele, miks ei ole investorite arutu õhin peale viimast kriisi kuhugi kadunud. Võiks arvata, et elame pärast viimast kriisi sootuks teistsuguses, mullijärgses maailmas. Võiks arvata, et oleme õppust võtnud ega torma taas uisapäisa laienevatele turgudele. Kuid märgid mullidest on tagasi. Turud võivad muutuda ülikiiresti ja praegune hinnatase ei pruugi pikalt püsida. "Arutu õhina" põhiosa algab kolme sissejuhatava peatükiga, mis paigutavad kolme tähtsama investeerimisturu – aktsiaturu, võlakirjaturu ja kinnisvaraturu – tõusud ja mõõnad ajaloolisse konteksti. Selle teine peatükk on täiesti uus ning on lisatud vastuseks süvenevale murele võlakirjaturu võimaliku mulli pärast. Kui raamatu esimene osa käsitleb struktuurseid tegureid, mis viivad turumullide tekkeni, keskendub järgnev osa kultuurilistele teguritele, mis kindlustavad spekulatiivse mulli struktuuri veelgi. Kolmas osa uurib turukäitumist tingivaid psühholoogilisi tegureid ning neljas akadeemikute ja populaarteadlaste katseid turumulle ratsionaliseerida. Viienda osa 13. peatükk vaatleb aga spekulatiivsete mullide mõju üksikinvestoritele, institutsioonidele ja riikidele. Shiller pakub mitmeid praktilisi retsepte, kuidas vähendada investori riski ühel hetkel "lõhkenud" mulliga silmitsi seista. Juttu tuleb ka sellest, mida poliitikas muuta. Raamatu lisas on redigeeritud versioon autori Nobeli preemia loengust, mis seab mitmed tema väited laiemasse konteksti. Raamatu väljaandmist on toetanud LHV.

Indeksfondide isa ja The Vanguard Groupi juhist John C. Bogle’ist alguse saanud Bogleheadide kokkuhoidev investorkogukond on tegutsenud juba 90ndate lõpust saati. Siinse raamatu kaante vahele on nad koondanud põhilise raudvara, millest nad isiklikke rahaasju korraldades ja investeerides lähtuvad. Ise toovad nad välja kaks põhilist omadust, mis neid iseloomustavad: ratsionaalsus ja hoolivus. Üksikinvestoritena mõtlevad Bogleheadid alati kainelt, eelistavad fakte ega salli ebaloogilisust. Nad soovivad aidata kõiki investoreid, kellel on küsimusi mistahes investeerimisteema kohta: vanu ja uusi tulijaid, teadlikke ja naiivseid. Teemad ulatuvad fondide valikust pensioniplaanide ja maksuhalduseni välja – miski ei jää väljapoole selle investorite ühenduse ampluaast, kes hüvitiseta ja erapooletult kaasinvestoreid aidata püüavad. Raamatust leiad läbiproovitud strateegiad, mis on aidanud miljonitel investoritel oma finantseesmärkideni jõuda; selged ja konkreetsed selgitused, millega autorid keerukaid muidu teemasid avavad; rakendatavad nõuanded säästlikumaks elustiiliks ja investeerimisega kursil püsimiseks; vajalikud teadmised pikaajalisteks sihtideks, mis prioritiseerivad stabiilset kasvu ja maandavad ebavajalikud riskid; kogukonna kogemuste pinnalt kirja pandud kollektiivsed teadmised, õppimaks teiste vigadest ja edusammudest. „Bogleheads: investeerimise teejuht“ ei ole lihtsalt järjekordne investeerimisõpik, vaid esimene peatükk teel finantsvabaduseni. Pole vahet, kas plaanid pensionipõlve, säästad raha mõne suurema ostu tarbeks või soovid lihtsalt oma varalist seisu parandada, siit leiad kõik vajaliku, et oma finantstuleviku üle kontroll haarata.

Edukaks kauplemiseks läheb tarvis teadmisi, keskendumist ja distsipliini. Alexander Elderi käsiraamat aitab nii alustavat kui ka juba kogenud börsikauplejat kõrgemale tasemele tõusta, pakkudes klassikalist tarkust koos tänapäevaste kauplemistööriistadega. Raamat õpetab, kuidas läheneda kauplemisele rahulikult ja distsiplineeritult. Tähelepanu on suunatud nii riskikontrollile kui ka enesekontrollile ning mõlema tarvis on esitatud selged juhised. Autor annab juhtnöörid, kuidas hinnata aktsiate väärtust, teha kauplemisplaane ja mõõta ka investori enda kauplemisvalmidust. Tõhusa kauplemissüsteemi väljaarendamiseks leiab lugeja vajalikud teadmised, perspektiivi ja tööriistad. Elder annab vastused, kuidas: ületada takistused ja arendada välja tugevam enesekontroll ära tunda turu asümmeetrilised tsoonid, kus teenimisvõimalus on suurem ja risk väiksem hallata oma raha, määrates kindlaks sisenemiskohad, sihtmärgid ja tõkkepuud kasutada märkmearhiivi süsteemi, mis teeb igast kauplejast iseenda õpetaja Selge lähenemisega, praktiliste illustratsioonidega ja oluliste oskuste lahke jagamisega on see raamat saanud üheks oma valdkonna alustalaks. Nii professionaalid kui ka erainvestorid hindavad siin jagatud põhimõtteid ja selget süstemaatilist lähenemist. Autor Alexander Elder on Eesti juurtega Ameerikas tunnustatud professionaalne börsikaupleja, koolitaja, menuraamatute autor ja psühhiaater. Raamatu "Börsikauplemine kui elatusallikas" esimene trükk ilmus 1993. aastal ja on kujunenud kogu maailmas oma valdkonna klassikaks. Eesti keeles avaldatav väljaanne on selle raamatu 2014. aastal ilmunud põhjalikult täiendatud ja uuendatud versioon. Autor toob ajale vastu pidanud kontseptsioonid tänapäeva kiiresti muutuvate turgude konteksti ning käsitleb tänapäeva börsikauplejale vajalikke peamisi uusi uuringuid ja meetodeid.

J. G. Ballardi 1973. aastal ilmunud romaan "Crash" on postmodernistliku kirjanduse kultusteoseid ja seda peetakse autori düstoopilistest romaanidest üheks paremaks. Uue teadusulme esindajana ei vii Ballard lugejat avakosmosesse ega lase tal kohtuda tulnukatega, vaid pakub pöörast ja painajalikku retke inimese sisemaailma, väärastunud kujutelmade sürrealistlikku kuningriiki. Selles kummalises tsoonis, kus inimese sisekosmos ja teda ümbritsev maailm on oma piirid kaotanud ja segunenud, on tehnoloogia omandamas inimese nägu ja inimene üha enam kõigest masin. Teose peamine tegevuspaik ja kokkupõrgete teatrilava, kiirtee on ühtaegu nii katsepolügoon, paradiisi stardirada kui ka Elüüsium ja sellel seikleva minategelase autofetiš mõjub hoiatusena inimese ja tehnoloogia patoloogilise seotuse eest.

Kõrgema tootluse nimel tuleb võtta suurem risk – just nõnda on investoreid õpetatud. Mohnish Pabrai „Dhandho investor“ selgitab lihtsalt, arvukate näidete varal, kuidas madala riskiga kõrget tootlust teenida, laiendades Benjamin Grahami, Warren Buffetti ja Charlie Mungeri aegumatuid põhimõtteid. ¤ Keskendu olemasoleva äri ostmisele. See on palju kindlam kui idufirma. ¤ Osta lihtsaid ärisid valdkondades, kus muutused on ülimalt aeglased. „Me otsime lihtsaid tooteid, mida kõik vajavad,“ lisab Buffett selgituseks. ¤ Osta allasurutud hinnaga ettevõtteid allasurutud sektorites. Kui lähituleviku väljavaated on sünged ning ettevõte on kõikide viha ja põlu all, on parim aeg seda ettevõtet osta. Investoril on sellises olukorras üsnagi head šansid korjata üles fundamentaalväärtuse suhtes sügava allahindlusega vara. ¤ Osta vastupidava konkurentsieelisega ettevõtteid. „Ma ei taha sellist äri, mis on konkurendi jaoks lihtne. Ma tahan äri, mille ümber on vallikraav. Ma tahan keskele väga väärtuslikku lossi ja ma tahan, et hertsog, kes seda lossi juhib, oleks väga aus, töökas ja tubli. Ja siis ma tahan, et selle lossi ümber oleks vallikraav. See võib olla milline tahes: meie autokindlustusäri GEICO vallikraav on näiteks madalad kulud,“ avab Buffett vallikraavi kontseptsiooni tagamaad. ¤ Panusta suurelt, kui šansid on ülekaalukalt sinu kasuks. Munger tõdeb: „Investeerimine ongi panustamine valesti hinnatud objektidele. Ja sul on vaja palju teadmisi, et öelda, kas see on tõepoolest valesti hinnatud.“ ¤ Keskendu arbitraažile. Arbitraaži hinnaerinevused on väikesed ja vältavad vahel vaid mõne üürikese hetke, aga need on sisuliselt riskivabad ja annavad tasuta raha. ¤ Osta ärisid suure allahindlusega sisemiselt fundamentaalväärtuselt. Isegi kui tulevik kujuneb oodatust kehvemaks, on kapitali jäädava kaotuse tõenäosus väike. ¤ Otsi madala riski ja suure määramatusega ettevõtteid. See toob kaasa tugevalt allahinnatud ettevõtteid, eriti totalisaatori süsteemil põhineval aktsiaturul. Madal risk tähendab definitsiooni järgi minimaalset võimalikku kahjumit. ¤ Parem on olla matkija kui novaator. Innovatsioon on täringumäng, idee ülevõtmine ja skaleerimine kätkeb endas palju väiksemat riski ja rohkem võiduvõimalusi.

New York Timesi bestseller. Finantsmaailm, eriti aktsiaturud, on paljudele heidutavad. Ometi mängivad investeerimisotsused olulist rolli selles, milline saab olema meie kindlustunne ja pensionipõlv ning kuidas suudame oma lähedaste eest hoolt kanda. "Eduka investori taskuraamat" selgitab, kuidas tema maagilise valemi abil turgu ületada ja seda veel liigseid riske võtmata. Greenblatt tunnistab, et raamat sündis suuresti soovist teha oma viiele lapsele tavapärasest sisukam kingitus. "Samuti mõtlesin, et kui ma oskan seletada, kuidas raha teenida, nii et isegi mu lapsed saavad sellest aru, siis oskan ma seda õpetada enam-vähem kõigile." Kuigi raamatu kontseptsioonid võivad tunduda lihtsad – rafineeritud investorile ehk liigagi –, on iga samm sel teekonnal asja pärast. Lugemisvaev saab kõigile tasutud, sest klaariks saab nii mõndagi. Muu hulgas ka see: Kuidas vaadelda aktsiaturgu? Miks ei ole valdav osa professionaale ja erainvestoreid edukad? Kuidas leida häid ettevõtteid soodsa hinnaga? Kuidas ületada turgu täiesti iseseisvalt? Raamatu lisad on neile, kelle rahandusalased teadmised küündivad keskmisest kõrgemale tasemele. Samas ei pea neid tingimata lugema, et mõista ja rakendada selles menukis kirjeldatud meetodeid. Greenblatt on kindel, et selleks pole vaja ärijuhtimise magistrikraadi, et turgu ületada: arvukate keeruliste valemite ja majandusterminite tundmine ei anna suurt midagi juurde. "Eduka investori taskuraamatu" lihtsatest kontseptsioonidest piisab täiesti, on enam kui 30 aastat professionaalse investorina ja 14 aastat Ivy League'i ärikoolis õppejõuna tegutsenud Greenblatt veendunud.

Sinu ees on finantsturgude teejuht, mille peamine investeerimisfilosoofia on siiani ajahambale ja muutuvale turule edukalt vastu pidanud. Finantsekspert Eric Tyson on üksikasjalikult lahti seletanud kõikvõimalikud moodused rikkuse kasvatamiseks, millest saab kasu nii täielik võhik kui ka juba aktiivne investor. Sealjuures rõhutab ta, et tema pakutud teavet tuleks rakendada igaühe isiklikke vahendeid ja eesmärke silmas pidades. Tihti tunduvad investeerimisotsused puhtalt teadmatusest keerulisemad ja riskantsemad, kui nad tegelikult on. Loodetavasti ärgitab raamat uudishimu, et uurida investeerimisvõimalusi lähemalt, osaleda isiklikes investeerimisotsustes aktiivsemalt ja oma portfelli järjest tugevamaks muuta. Õpik aitab ¤teha algust rahaasjade korrastamisega; ¤süveneda aktsia- ja võlakirjaturgudesse; ¤hinnata investeerimisvõimaluste riske ja tootlust; ¤orienteeruda kinnisvarainvesteeringutes alates objektide valimisest kuni laenu ¤refinantseerimiseni välja; ¤näha ettevõtte asutamise ja ostmise erinevaid tahkusid; ¤valida parimaid taskuhäälinguid ja investeerimisraamatuid ning suhtuda kriitiliselt ¤investeerimisalastesse teabeallikatesse. Peatükid on varustatud väärtuslike õppetundidega minevikust, strateegiliste sammudega, viidetega ohukohtadele ja ka lisalugemisega neile, kes soovivad teemasse veel rohkem süvitsi minna. Eric Tyson on rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimmüüdud isiklikke rahaasju käsitlevate raamatute autor, mitmete ajakirjandusväljaannete kolumnist ja kõneleja. Ta on töötanud mitmesuguste inimestega ja õpetanud neid erinevates finantsolukordades, seega tunneb ta hästi inimeste rahaasjadega seotud muresid ja küsimusi. Eric Tysonilt on eesti keeles ilmunud ka raamat "Isiklike rahaasjade korraldamine võhikutele".

Nelikümmend viis aastat on möödas raamatu "Juhuslik ekslemine Wall Streetil" esmatrükist. Selle sõnum oli lihtne – investoritel on märksa kasulikum osta ja hoida indeksifondi kui möllata väärtpaberite või aktiivselt juhitud fondide osakutega. Ligi pool sajandit hiljem usub raamatu autor Burton G. Malkiel oma algsesse teesi veelgi enam. Võib küsida, et kui põhisõnum on sama, milleks siis kaheteistkümnes väljaanne? Aga seda põhjusel, et aastate jooksul on aktsiaturu kohta esitatud sedavõrd palju segadust tekitavaid väiteid, et vaja on raamatut, mis asja klaariks. Aja jooksul on märkimisväärselt muutunud ka finantsinstrumendid, mida oleks suisa kuritegu lihtsalt maha salata. Värsket materjali on lisandunud nii palju, et ka need, kes on mõnd varasemat väljaannet lugenud, leiavad eest kuhjaga uut ning kasulikku. Autor pakub praktilisi investeerimisnäpunäiteid pensionäridele ning lahkab suure mõnu ja põhjalikkusega krüptoraha hingeelu. Lisaks annab ta selge ülevaate investeerimisteooria ja -praktika edusammudest akadeemilistes ringkondades, analüüsides muu hulgas nende kitsaskohtigi. Kuigi Malkiel toetab pikaajalisel investeerimisel indeksifondide strateegiat, ei keskendu ta oma raamatus üksnes passiivsele investeerimisele. Autor võtab lugeja käekõrvale, et tutvustada talle börsimaailma kõikvõimalikke nurgataguseid ja kangialuseid, kus võib nii mõnigi kord linna parima restorani otsa komistada. Malkielil on taas kord õnnestunud kokku panna ladusalt loetav teejuht erainvestorile, mis avab investeerimismaailma mitmeid seni suletud uksi. Kriititkud on veendunud, et raamatu näol on tegu parima investeerimisnõuga, mida raha eest saab osta. Uusi teadmisi ja ajalikke juhtnööre jagub igale investorile, seda sõltumata tasemest või riskivalmidusest.

Nagu paljud meist, ei alustanud Mark Minervini edukalt: ta tegi samu vigu, mida teeb iga uus investor. Ent aastatepikkuse praktika käigus on ta järk-järgult õppinud ja omandanud vajaliku oskusteabe, et saavutada supertootlus ja saada 34-aastaselt multimiljonäriks. Minervini ütleb ise: „Edu saavutamiseks on vaja võimalust. Aktsiaturg pakub iga päev uskumatuid võimalusi. Pidevalt kerkib uusi ettevõtteid turu­liidriks igas valdkonnas kõrgtehnoloogilistest meditsiiniseadme­test kuni jaekaupluste ja restoranideni otse su naabruses. Et neid märgata ja nende edu ära kasutada, peab sul olema oskusteave ja distsipliin, et rakendada õigeid investeerimisvõtteid.“ Võta Minervini õpetussõnad sammhaaval ette ja saa selgeks üliefektiivne SEPA (Specific Entry Point Analysis) kauplemismeetod. „Kauple nagu börsivõlur“ on kohustuslik kirjandus iga investori raamaturiiulis. Siin on lahti kirjeldatud kõige olulisemad tegurid, mille abil võid edaspidi supertootlusega aktsiaid leida. Kes ei tahaks olla järgmise Apple Computeri, Costco või Home Depot’ omanik? Õnneks pole siin midagi müstilist, kuna suurel osal supertootlusega aktsiatel on ühised äratuntavad omadused, ettevõtete kiire kasvu periood on omane kindla suurusega ettevõtetele ja nõnda edasi. Sinul endal tuleb vaid läheneda distsiplineeritult, jääda kindlaks ühele meetodile ning õppida kasutama õigeid tööriistu. Eraldi tasub peatuda ka riskijuhtimise peatükkidel, kus Minervini näitab, miks sellele üleüldse rõhku panna, ning arutleb psühholoogiliste tegurite üle, mis takistavad enamikul investoritel kahjumile piiri panemast.

95% futuurikauplejatest kaotab kogu oma raha esimese aastaga. Aktsiakauplejate tulemus on üldjoontes sama. Millega seda seletada? Määravaks on kaupleja psühholoogia, kinnitab kauplemiskoolitaja ja -psühholoogia lektor Mark Douglas. Tema raamat "Kauplemise voog" on tõsipsühholoogiline käsitlus sellest, kuidas kauplemises püsivat edu saavutada. Aastast 1978 kauplemisega tegelenud autor on veendunud, et meie mõistus töötab loomupäraselt nõnda, et see ei sobi hästi kokku turgude iseärasustega. Douglase sõnul toob edu õige mõttelaad: kaupleja peab õppima mõtlema tõenäosuste kategoorias ja unustama praktiliselt kõik muud oskused. Probleem seisneb aga selles, et enamik kauplejaid ei usu, et nende jamad on tingitud sellest, kuidas nad kauplemisest mõtlevad, või konkreetsemalt, kuidas nad kaubeldes mõtlevad. Seda raamatut kirjutades pidas Douglas silmas viit põhieesmärki. Tõestada kauplejale, et turgu rohkem või paremini analüüsides ei saa lahendada kauplemisraskusi ega ebajärjekindla tootluse probleemi. Veenda kauplejat, et tulemuse otsustab tema hoiak ja "meelelaad". Anda kauplejale usk ja hoiak, mis on vajalik võitja mõttelaadi saavutamiseks ning seisneb selles, et õpitakse mõtlema tõenäosuste kategoorias. Vaadelda arvukaid konflikte, vasturääkivusi ja mõtteparadokse, mis panevad tüüpilise kaupleja arvama, et ta juba mõtleb tõenäosuste kategoorias, kuigi tegelikult ta seda ei tee. Juhtida kauplejat läbi protsessi, mis ühendab funktsionaalsel tasandil tema mõtlemisstrateegia vaimusüsteemiga.

Kuigi Wall Streeti nimed, näod ja masinavärk on Fred Schwedi päevist saati palju muutunud, on mäng jäänud samaks. Jaeinvestor asetseb jätkuvalt toiduahela põhjas nagu kübeke planktonit röövkaladest pungil ookeanis. Õigupoolest on Wall Street muutunud nii vähe, et Schwedi toonased tähelepanekud on häirivalt tabavad ka täna. "Kui päevatöö on tehtud, korjavad nad kogu raha kokku ja viskavad õhku. Kõik, mis jääb lakke kinni, kuulub klientidele." Schwedi sõnades kõmiseb ajatu hoiatus jälgida fondivalitsejaid kullipilguga. Need, kelle kulmu ei tõstnud Enroni või WorldComi ning teiste analoogsete ettevõttete raamatupidamispõhimõtted, vaatasid mööda Schwedi hoiatusest, mis kuulutas: "Raamatupidamine pole isegi mitte kunst, vaid lihtsalt meeleseisund." Teisisõnu, kui te pole skeptik, pole te investor. Samuti pole te investor, kui aktsiahinnast on saanud teie kinnisidee, teadmata samas midagi selle ettevõtte väärtusest. Kes seda juhib? Mida see ettevõte toodab? Kas äri on kasumlik? Kui mõelda vaid kauplemissümbolites, jääb usin rahaliigutaja peagi kuivale. Sulaselged spekulandid nõuavad üha häälekamalt, et neid nimetataks investoriteks. Schwedi klassikaline kaksikdefinitsioon lööb pildi klaariks. Spekuleerimine on tõenäoliselt ebaedukas katse teha väikesest rahast suur raha. Investeerimine on eeldatavalt edukas katse hoida ära suure raha muutumine väikeseks rahaks. Schwed on oma raamatus võtnud tabavalt kokku investeerimisäri pöörase olemuse: laialdast vääruskumust, et kusagil on keegi, kes võib täpselt ette öelda, kuidas teha kärmelt suurt raha. Ometigi jagatakse süüdimatult investeerimisnõu ning veelgi rohkem on neid, kes seda ahnelt vastu võtavad. Schwedi põhieesmärk on uurida lähemalt jamajuttu, mis voolab nädalast nädalasse sama tuima järjekindlusega kui Mississippi tüüned veed. Raamatu teeb erakordseks veel seegi, et see paistab silma statistiliste tõendite skandaalse nappusega. Ei saa küll öelda, et arvud valetavad, kuid finantsargumentides paistab numbritel olevat halb komme väljendada vaid väikest osa tõest, jättes ülejäänud mugavalt kõrvale, on Schwed täheldanud. Mõnikord võib mõne investeerimisraamatu lugemine panna mõtlema. Aeg-ajalt võib isegi kasulikku kõrva taha panna. Kuid nalja ei saa nendes pea kunagi, kinnitab Jason Zweig raamatu sissejuhatuses: Sadadest finantsraamatutest, mida olen lugenud, on Schwedi teos ainus, mis ühtaegu provotseerib, õpetab ja naerutab. Schwedi tähelepanekud pole mitte üksnes naljakad, vaid tungivad otse raha ja inimloomuse kohta käivate igaveste tõdede tuuma. Lühidalt: pole olemas teist nii lõbusat investeerimisraamatut kui see.

Investori arutule õhinale järgneb tihti põhjatu meeleheide, kirjutab matemaatikaprofessor John Allen Paulos raamatus "Matemaatik mängib börsil", lahates nii investeerimismaailmale omaseid paradokse ja mõistatusi kui ka totaalseks katastroofiks osutunud isiklikku armusuhet WorldComiga aktsiatega. Tänapäeval on WorldCom petuäri sünonüümiks, kuid õndsatel 1990ndate lõpuaastatel oli sel seljas eduka kõrgtehnoloogiliste sideettevõtete kugistaja pintsak. Erinevalt paljudest toonastest internetifirmadest küündis WorldComi käive 25 miljardi dollari kanti, klientide arv aga muljetavaldava 25 miljoni ligi. Kuigi praegu peetakse ettevõtte toonast tegevjuhti Bernie Ebbersit parajaks piraadiks, nähti siis temas vahvat mõõgakangelast. Tehnoloogiaguru George Gilder ise laulis kogu ettevõtmisele tulist kiidulaulu. "Olles juba aktsiad ostnud, hakkasin nagu muuseas mõtlema, et miks mitte osta veelgi rohkem," tunnustab Paulos oma toonast üsnagi arulagedat mõttekäiku. "Ma ei pea ennast õnnemänguriks, kuid sundisin end mõtlemisest loobuma, sundisin end lihtsalt tegutsema ja sundisin end ostma juurde WCOM-i aktsiaid, mis maksid märkimisväärselt rohkem kui need vähesed, mis mul juba olid. Kusjuures need ei jäänud ka minu viimaseks aktsiaostuks," kirjeldab Paulos aega, mil tema ratsionaalne meel ajutiselt areenilt lahkus. Lugejal ei tarvitse siiski peljata lääget kirjeldust sellest, kuidas Paulos püksata jäi. Selle asemel uurib ta nii enda kui ka teiste investorite kogemuse pinnalt investeerimismeetodeid ning probleeme nagu näiteks: kas turg on efektiivne või pigem juhuslik; kas tehnilise ja fundamentaalse analüüsi taga on midagi; kuidas mõõta riski;milline roll on kognitiivsel illusioonil;aga argiteadmisel;millised on kõige levinumad pettused;mida kujutavad endast optsioonid, portfelliteooria, lühikeseks müük ja efektiivse turu hüpotees;kas normaaljaotuse Gaussi kõver seletab turu kohatist äärmuslikku volatiilsust; aga fraktalid, kaos ja teised ebastandardsed tööriistad? Nii nagu tarkus ja rikkus on kaks iseasja, on vahe ka selles, kas teil on õigus või on teil õigus turu kohta, on Paulos veendunud. "Teil võib olla valedel põhjustel õigus ja te võite õige arutluskäiguga jõuda valele järeldusele. Võrrelge seda looga õpetajast, kes palub õpilastel öelda kaks asesõna. Kui keegi vabatahtlikult ei vasta, küsib õpetaja Tommylt, kes ütleb: "Kes, mina?" Börsi silmis on Tommyl õigus ja kuigi ta emakeeles ilmselt "viit" ei saa, teenib ta palju raha."

Faktidele tuginev raamat kõneleb ordu asutajatest ja eesmärkidest, seosest Saalomoni templi ja Jeesuse jüngritega, ristisõdadest ja konkureerivatest ordudest, templirüütlite tegevusest Euroopas, mõjust kaubandusele ja religioonile ning suhetest katoliku kirikuga, jätmata tähelepanuta ka Templiordu sümboolikat Euroopa katedraalides ja kirikutes.

Ühel külaskäigul hakkasid kooliealised pojapojad uurima, mis imeloom see börs õigupoolest on, kirjutab Seppo Saario "Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse. Teejuht noortele" sissejuhatuses. Saanud alusteadmised, kuidas aktsiatesse investeerida, vaimustusid nad mõttest, et igaüks võib jõukust kasvatada ning seeläbi oma unistused ellu viia. Noortele investeerimishuvilistele mõeldud raamatu moto on suuresti analoogne Saario menuteosega "Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse": esmatähtis on leida tasuvaid kasvuettevõtteid, osta nende aktsiaid ja anda aega. Omanikutulu toob märkimisväärse majandusliku kindlustunde, muudab rahaliselt sõltumatuks ja võimaldab järgida soovitud elustiili, innustab Saario noori juba varakult oma tulevase finantsvabaduse peale mõtlema. Ta kinnitab, et ka väikese sissetulekuga saab kapitali koguda, kui vaid targalt tegutseda ning pisikeste sammudega edasi liikuda. "Kui olin koolipoisina esimest korda suvel tööl endale raha teenimas, ütles mu pangaametnikust ema, et olgu sissetulek väike või suur, tuleb osa sellest alati kõrvale panna. Kui sa ei õpi distsiplineeritult elama, siis jääd ikka ja jälle rahahätta. Naudi elu nüüd ja kohe, aga niimoodi, et saaksid seda ka tulevikus nautida." Finantsvabadus ei taandu üksnes sissetuleku suurusele, küsimus on ka suhtumises, visaduses ja tahtejõus. Raamat aitab noorel lugejal välja töötada investeerimisstrateegia, mida rakendada kogu elu: suurendada oma parimat investeeringut kümnekordselt iga kümne aasta tagant. Lisaks pakub vanameister kakskümmend igihaljast börsivihjet, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.

Hiina on tõusmas maailma võimsama majandusega riikide hulka, kuid mis peitub 21. sajandi kiire arengu taga? Millised on selle suure tsivilisatsiooni juured ja eripära? Autoriteetne ja kaasahaarav raamat käsitleb põhjalikult Hiina loodusimesid, ajalugu, kunsti, suuri ehitisi ja kõike Hiinaga seonduvat, aga ka tänapäeval toimuvaid muutusi.

New York Timesi bestseller. Dave Ramsey, vaieldamatult üks tuntumaid säästmise eestkõnelejaid USAs, on veendunud, et isiklikud rahaasjad sõltuvad 20% teadmistest, ülejäänud taandub aga käitumisele. "Sinu raha täielik muutumine" keskendub just viimasele, lähenedes teemale veidi teise nurga alt: et oma rahaasju muuta, tuleb muuta iseennast, väidab Ramsey. Ramsey on akrediteeritud kinnisvaramaakler, kindlustusagent ja investeerimisspetsialist. Kuid kõige paremini kvalifitseerib teda rahast rääkima asjaolu, et ta on teinud mitmekohaliste summadega suuri lollusi. Nagu ta ise ütleb, on tal "nüüd lolluste alal doktorikraad". Ta teab, mis tunne on olla hirmul ja räsitud. Ta teab, mis tunne on, kui rahaprobleemide tõttu ripub sinu abielu juuksekarva otsas. Selle mehe turjal on kahtlemata kirev pagas, mis annab talle ka voli raskustes siplejaid juhatada. Kusjuures oma priske varanduse kogus ta just nende põhimõtete järgi, mis siin raamatus kirjas. Kui otsid investeerimismaailma üksikasjalikku teejuhti, siis see raamat pole sulle, lubab Ramsey. Kui otsid igavat akadeemilist kädistamist, tuleb taas pettuda. Selles raamatus on vähe midagi sellist, millest pole varem räägitud. Ramsey jagab sedasama finantsnõu, mida kuuleksid oma vanaemalt, lihtsalt ilma näägutamiseta. Ta kinnitab, et pole olemas maagilist arvu, intressimäära ega tootlusprotsenti, mis elu ümber pööraks. Just sel põhjusel õpetab Ramsey põhimõtteid, mitte matemaatilisi valemeid. Majandusnäitajad, keskmised ja protsendid võivad aastatega muutuda, põhimõtted mitte – mõned kõige murrangulisemad ja põhjapanevamad printsiibid on tegelikult lihtsamast lihtsamad. Ramsey on suutnud need kenasti kokku pakendada ja seeläbi miljoneid aidata.

"Talvesõja diplomaatia" esmatrükk ilmus Soomes 1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sensatsioon. Max Jakobsoni "Talvesõja diplomaatia" on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatuse pärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatust tehakse tänaseni kordustrükke. Max Jakobson (sündinud 1923 Viiburis) oli aastail 1948-1953 ajalehe Uusi Suomi korrespondent Londonis, hiljem Soome Washingtoni saatkonna pressinõunik, Soome välisministeeriumi pressiosakonna juhataja ja poliitilise osakonna juhataja, Soome esindaja ÜRO-s, suursaadik Stockholmis ning Soome Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse tegevdirektor. 1999. aastast on Max Jakobson rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude uurimiskomisjoni eesistuja. Tal on paljude Soome ja teiste riikide aumärkide kõrval ka Maarjamaa Risti I klassi orden. Max Jakobson on avaldanud arvukalt poliitilise ajaloo alaseid teoseid ja 2002. aastal sai ta elutöö eest Soome riikliku preemia.

Raamat "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on läbi aegade üks suurimaid investeerimismenukeid, mida on enamus edukaid investoreid vähemalt korra lehitsenud. Aastaid on see olnud piibliks ka neile õnnelikele, kes on läbi trüginud Stanfordi ärikooli tihedast sõelast, et sealses magistriõppes investeerimismaailma peensusi tudeerida. Raamat toetub viisteistkümnele fundamentaalsele näitajale, mille abil oma investeerimisotsuseid langetada. Need töötavad nii kasvu- kui ka väärtusaktsiate, nii suurettevõtete kui ka väikese turukapitalisatsiooniga firmade puhul. Võtmekohaks on keskenduda infole, mida kliendid, konkurendid ja tarnijad jagavad, sest ühelgi neist pole vähimatki põhjust sellele ettevõttele läbi roosade prillide otsa vaadata. Eksperdid on veendunud, et kui investorid oleksid Fisheri põhimõtteid järginud, poleks 2000.–2002. aasta karuturu skandaalseid aktsiatehinguid toimunud. Investorid oleksid siis ülehinnatud ja ilma reaalse sisuta nn 95% klubi lihtsalt läbi näinud. Enamikel tehnoloogiaaktsiatel polnud mingit tegelikku müügijõudu, kasumimarginaali, isegi mitte plaani, kuidas kasumini jõuda, rääkimata selle kasvatamisest. Valdaval osal puudus ka fundamentaalne teadus- ja arendustegevus, samuti võimekus ilma lõputute kapitalisüstideta pinnal püsida. Nende ettevõtete jaoks olid enam kui pooled Fisheri viieteistkümnest punktist ületamatud, ent ometi ei pidurdanud see investoreid. Mida rohkem Fisheri põhimõtteid ning õppetunde analüüsida, seda rohkem need investori elu rikastavad. "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on raamat, mida tasub ilma igasuguse häbita korduvalt ette võtta.

Amazoni 2016. aasta parima äri- ja juhtimisraamatu nominent. Tegu on ülipraktilise käsiraamatuga, mis annab iga juhtimistasandi jaoks vajalikke näpunäiteid. Raamatu autor on maailmas enim kuulatud äritaskuhäälingu ja koolitusettevõtte Manger Tools juht, kes on selle raamatu tarvis destilleerinud oma 25aastase ärikoolitaja kogemuse selgeteks ja tõhusateks sammudeks. Tõhus juht on see, kes saavutab häid tulemusi ja hoiab oma inimesi. Juht ei tohi juhirolli võtmist vältida, ta ei saa olla oma alluvatele sõber ega meeskonnas teistega võrdne liige. Aga kuidas jõuda selleni, et teie meeskond annaks oma maksimumi ja oleks seejuures rahul? Palju on räägitud, et hea juht annab alluvatele rohkesti tagasisidet ja oskab tööd delegeerida. Kuidas aga anda tagasisidet nii, et see ei nörritaks, vaid õhutaks paremini tegutsema? Mida teha, kui tahate tööd delegeerida, aga alluv ütleb, et tal pole aega lisatööd võtta? Kõigile neile küsimustele annab Mark Horstmani raamat konkreetsed ja praktikas palju kordi läbi proovitud lahendused. Tema neli peamist soovitust on: õppige oma inimesi tundma, rääkige töö tulemuslikkusest, nõudke rohkem ja suunake tööd allapoole. Juhtnöörid, kuidas seda täpselt teha, leiab raamatust. Enamik juhtimisraamatuid on kirjutatud pigem suurte firmade kõrgema tasandi juhtidele, kuid see on nimelt suunatud iga tasandi juhtidele – selles antakse kätte juhi käitumise kondikava, mida saab kujundada iga meeskonna vajadustele vastavaks.

Leidub kuhjaga tõendeid, et just väärtusinvesteerimine toob pika perioodi jooksul turu keskmisest parema tootluse. Ometi tunnistavad väärtusinvesteerimise põhimõtteid vähesed investorid ja professionaalid. Mõnedel hinnangutel kõigest 5–10%. Väärtusinvesteerimine nõuab arusaamist üksnes mõningatest põhimõtetest, mis on mõistetavad igale keskmiselt intelligentsele inimesele. Asja tuum seisneb selles, et väärtpabereid tuleb osta nende seesmisest väärtusest odavamalt. Teisisõnu, ostetakse ettevõtte fundamentaalse väärtuse, mitte aktsiaturul toimuva möllu järgi. Miks on siis väärtuspõhine investeerimine nõnda ebatavaline? Browne kahtlustab, et küsimus on temperamendis. Turu kapriise arvestades ei saa kunagi ette näha, kas aktsia väärtust hakatakse tunnistama nädala, kuu või aastate pärast. Paljudel pole aga sellist kannatust. Ihatakse kiiret meelehead või teiste heakskiitu. Kuid just enamuse kõhklus loob vähemusele võimaluse. Neile, kellele piisab heakskiidu asemel kasumist, on Browne veendunud. "Väärtusinvestori taskuraamat" on suurepärane teejuht, mis teeb väärtusinvesteerimise põhimõtted puust ja punaseks. Oma ala tõelise praktiku poolt kirja pandud ajatu klassika selgitab, kuidas aktsiate väärtust hinnata ning selle põhjal oma lopsakat portfelli üles ehitada.

Kui küsida investorilt, kas ta soovib oma portfelli juhtida sama edukalt kui Warren Buffett, kõlab vastus pea alati: "Jah, kindlasti!" Ometi sipleb nii mõnigi neist tõsistes raskustes. Edukalt investeerida ei aita mitte teiste õpetussõnad, vaid õige mõtteviis, mida juhib sinu isiklik rahavaim, ütleb Robert G. Hagstrom. Mida see endast õigupoolest kujutab? Millised on rahavaimu komponendid? Kas seda saab õppida? Kui saab, siis kuidas? Kes võiks rahavaimu tähendust paremini avada kui mitte Buffett ise, võrratu õpetaja, kes on viimased 65 aastat investeerimismaastikul nõnda edukalt navigeerinud? Hagstrom ütleb, et ta kuulis Buffetti suust sõna "rahavaim" esimest korda aastal 2017, Berkshire Hathaway aktsionäride iga-aastasel üldkoosoleku: "Aga ma tean ka väga taibukaid inimesi, kellel rahavaimu pole ja kes seetõttu võivad teha väga ebaarukaid otsuseid. Nende mõistus ei tööta selle oskuse [kapitali paigutamise] vaimus." Rahavaim – see hõlpsasti mällu sööbiv sõnapaar võtab ühelt poolt kokku selle, kuidas läheneda suurtele finantsküsimustele, näiteks kapitali paigutamisele, teisalt aga moodsa ärimaailma üldise mõtteviisi. See kirjeldab inimest, kes on pühendunud õppimisele ja edenemisele ning asjakohatu müra tõrjumisele. Tõenäoliselt on rahavaimu omav inimene edukas paljudel elualadel, sealhulgas ka investeerimises. Hagstrom uurib oma raamatus "Warren Buffett. Ülim Rahavaim", kuidas ühildada Buffetti rahavaimu elemente oma mõttelaadiga, hoiatades siiski, et tegemist pole metodoloogilise, vaid mõtlemise teejuhiga, mille eesmärk on mõista, mida kujutab endast täisväärtuslik elu. Kui võtta aega, et analüüsida Buffetti rahalise mõttelaadi arhitektuuri, on ainuüksi see väärt aega, mis kulub Hagstromi raamatu lugemisele.