Tooted

Ballaad pole just sagedane luuležanr, mida aga L. Hainsalu on varemgi viljelenud. Käesolev kogumik sisaldab tosinkond nimetust, mille valdavaks aineks on Aeg, sekka ka konkreetsemast sündmusest ajendatuid – "Vabaduse valvaja" (Rõuges asuva Vabadussõja monumendi varjamise lugu), "Pronksmehe teisaldamine" (J. Smuuli mälestussamba saatusest), "AD 1944" (kirjanikest paadipõgenikest). Kogumiku kaks pikemat ballaadi on "Priiuse pulmad ehk Vabaduse varrud" (Eesti taasiseseisvumise sündmustest) ja "Laul vaprast kanneldajast" (Vanemuise Seltsi ja teatri lugu).

Eesti kultuurilugu on rikas inimlikest kirgedest ja kannatustest, intriigidest ja armastusest. Ahelromaan "Kellakuuljad" süveneb rohkem kui pooldesajasse loojasaatusse kahe sajandi jooksul -- alates Võnnu Körberitest aastal 1800 kuni kõige värskemate luuletajateni aastal 2000. Dokumentaalne aines ja autori isiklik vaatepunkt segunevad omanäoliseks tervikuks. Eesti riigi mõtte arenemine on romaanis üheks allhoovuseks, samuti leiab jälgimist rahvustunde kasvamine, kirjakeele kujunemine, isamaaluule teisenemine, kirjameeste pereelu, armulood ja vastastikune sõprus, sallimatus ning tänamatus. Tegemist on oma ideelt nii huvitava romaaniga, et sellele ei leiagi eesti kirjanduses sarnast. 2000. aasta romaanivõistluse III auhind.

Autori tähelepanu on pälvinud laps, kes sattunud ebaharilikesse elu- ja kasvutingimustesse. Haaravalt ja emotsionaalselt kirjeldab ta lapse hingeelu, igatsust südamesoojuse, kodu ja armastuse järele.

Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelased on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat.

EMALE

Ma mäletan sind oma voodi ees,
kui kesköötundi kukub seinal kägu.
Näen praegugi veel pruunis juustekees
su väsimusest kahvatanud nägu.

Ja vaipa kohendavad pehmed käed,
mu laubale sa surud kuivad huuled,
kompressi paistes laugudele säed,
mu sonimisi murelikult kuuled.

Kui idas ahetama hakkab koit,
jääd suigatama lausa püstijalu.
Nüüd taipan: hoolitsus on hinge toit,
usk sinu abisse mult võttis valu.

Ja kõigis möödund murepäevis, ema,
su vastupidavust pean imetlema.

Tuntud luuletaja, prosaisti ning lastekirjaniku Lehte Hainsalu luuleraamat „Mineviku tulevik" koosneb seitsmest poeemist Vana Testamendi teemadel: „Paradiisiõun", „Noa laev", „Jehoova kiusamine", „Taavet ja Koljat", „Saalomoni palve", „Niinive" ning „Jehoova kõneleb Jesaja vastu". Kõik poeemid on kirjutatud hiljuti. Raamat pakub lugejatele võimalust jagada autori elutunnetust ning meisterlikku sõnaseadmisoskust.

100 luuletust 1991 rida

Luuleraamat sisaldab kümme ballaadilaadset lugulaulu Tartu linna vanemast ajaloost (Tartu mainimine ürikus, ristisõdalaste tulek, reformatsioon, Liivi sõja sündmused) ja ühe ballaadi.

Rait on väike hiiglane, oma perekonna pesamuna. Kui teised vennad juba kaugel maailma äärel tööl käima peavad, võib Rait veel mööda metsi ringi luusida ja igasugu huvitavaid olendeid kohata.

Romaan 92-aastase elutarga naise vanadekodupäevast, kus argielupildid vahelduvad mälupiltidega kogemusrikkast elust.

Teos pälvis 1997. aasta romaanivõistlusel II koha. 

Fiktsioonromaani sündmustik on seotud 1997. aastal romaanivõistlusel II koha pälvinud teosega "Viis minutit enne vihma". 

Romaani peategelane, 92-aastane Juuli veedab oma elu viimased päevad vanadekodus. Omavahel põimuvad kolm liini: peategelase varasem elu, tema mõtisklused elust ja inimestest ning tõetruu vanadekodu argipäeva kujutamine. Pärast surma vaatab Juuli veel kord tagasi oma elule, nüüd juba teisest vaatenurgast, leebe valgusvaimu naeratuse saatel. 

Hainsalu toob elu ilu ja valu lugejale väga lähedale. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta elu ilu märkab. Inimene on eatu ja vanadust kui niisugust pole olemas. Raamatu väärtuseks ongi see, et ta aitab meil kujundada positiivset mõtteviisi. Romaani kohta võib öelda, et see on rõõmsa suremise raamat, kuna lõpeb sõnadega: “Ja tema kerkib üles oma hiilgava tähe poole, kerge kui hommikutuul, rõõmus kui õunaõis, õnnelik kui armuohe, täiuslik kui unistus, andeks saanu ja andeks andnu.” – Hele-Kaja Mäesepp