Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

See mees oli tema sõprade vaenlane. Talle anti käsk mehega lähedaseks saada, tema usaldus võita, saada teada kõik mehe plaanidest. Selles ei olnud mitte midagi isiklikku. Kuid endalegi üllatuseks kiindus ta sellesse õnnest ilma jäänud mehesse ja tema väiksesse tütresse. Ta sisenes nende ellu lihtsalt ja loomulikult, muutus kiiresti nende jaoks asendamatuks. Ühel mitte eriti ilusal ööl ta aga kadus. Kuid mees oli juba jõudnud armuda sellesse impulsiivsesse ja veidi naiivsesse, kuid nii veetlevasse naisesse. Nii ei jäänudki tal muud üle, kui naist otsima hakata.

Elevandilaps Fanni läheb koos emaga külapeole põnevil ja uudishimulikuna. Kõik ei lähe aga nii, nagu plaanitud. Ebaõnnestunud palliviskemängu järel tabab Fannit äkitselt suur tundeklomp, millele ta ei leia selgitust. Ema lohutab Fannit ja suunab ta tegevusele, tänu millele Fanni mõistab, et erilaadseid tundeid on kõikjal. Kas Fanni suudab oma tundeklombi lahustada? Raamatu lugu aitab lapsel mõista, kuidas tunded sünnivad ja kui mitmepalgeline on tunnete kogemine. Raamatu sündmuste kaudu on kerge harjutada tunnete äratundmist ja neile nime andmist, mis loob eelduse teiste tundeoskuste õppimiseks. Autorid Julia Pöyhönen ja Heidi Livingston on laste tundeoskustele spetsialiseerunud hinnatud psühholoogid. Emotsioonide äratundmine ja neile nime andmine

Kui Samantha Ellioti isa suri, oli tema viimane soov, et tütar otsiks üles oma vanaema, kes lahkus ootamatult kodunt, kui Samantha oli alles imikueas. Ja nüüd on Samantha tohutu suures räpases New Yorgis, vanemad surnud, mehest lahku läinud, ihuüksi maailmas...
Michael Taggert, mees, kelle majas on Samantha isa ostetud korter, on tüdruku arvates võluv ja nägus – nägusaim, keda ta eales näinud. Mike’i nakatav elurõõm aitab tal oma hingehaavadest paraneda ning ta lööb õitsele nagu lill pärast vihma. Kuid Mike’i lähenemiskatsed tõrjub ta kindlalt tagasi. Mike on meelt heitmas, kuid ei anna alla, ja kui nad hakkavad ühiselt uurima Samantha vanaema minevikku, suudab ta tüdrukus äratada ammugi igaveseks maha maetud tunded. Samm-sammult jõuavad nad lähemale saladustele, mille tagajärjel 1928. aastal oli vallandunud metsik veresaun, saavad teada, mida kujutas endast hurmav bluusilaulja Maxie...

Käesolevas juhtumis tuleb austatud Perry Masonil mängida peitusemängu põikleva kliendi, tema kauni kaasa, libekeelse väljapressija ja Hamilton Burgeriga. Ning lisaks ka neljakümne seitsme tuhande dollariga sularahas, mis aina ilmub ja kaob, mida kõik taga otsivad ning millest keegi täpselt ei tea, kellele see kuulub ning mida see raha endast kujutab. Rahajaht viib lõpuks veretöödeni, millesse Mason ja tema klient näivad lootusetult sissemähituna...

Ameerika kirjaniku Helen McCloy (sünd. 1904) kriminaalromaan kirjandus- ja kirjastusringkondadest. Põnevalt ja ühtlasi peene irooniaga näitab ta kirjandusliku edu saavutamise telgitaguseid.

Oma aja inglise filosoofia suurkuju sir Bernard Arthur Owen Williamsi (1929–2003) 1985. a ilmunud peateos küsib, mille kohta eetiline mõte käib ja mida saab filosoofia selle heaks teha. Williams läheneb nendele küsimustele uudse rakursi alt, väites, et kuigi uusaeg on seadnud eetilisele mõttele enneolematuid ootusi, ei ole filosoofia nendele vastamisega toime tulnud. Raamat annab ülevaate peamistest teooriatest, mis on püüdnud vastata küsimusele, miks olla moraalne ja milline on moraalsuse proovikivi, keskendudes Aristotelese ja Kanti süsteemile, aga ka kontraktualismile ja utilitarismile. Kõne all on teemad nagu antiikmõtlejate erinevus uusaja mõtlejatest, õnn, kohus, relativism, objektiivsus, teadus ning eetilise teadmise võimalikkus. Williams püüab filosoofilist eetikat ümber orienteerida, nii et see ei üritaks formuleerida üldkehtivaid moraaliteooriaid ning loobuks keskendumast kohustustele ja tahtlusele. "Ratsionalistlike ratsionaalsuskontseptsioonide" järgimise asemel tuleks keskenduda karakterile ning inimelu "tõele, tõetruudusele ja üksikisiku elu mõttele". Raamatule on lisatud A. W. Moore'i teejuht, mis aitab Williamsi argumentatsioonis orienteeruda, ning tõlkija järelsõna "Moraali hauakaevaja". Tõlkinud Märt Väljataga

Kevad, suvi, sügis, talv - lilleseade pakub kõigiks aastaaegadeks imeilusaid võimalusi oma kodu kaunistamiseks. Paljude lilleseade-alaste kirjutistega tuntuks saanud Sieglinde Holl on selles raamatus toetunud looduse muutumise värvidele, vormidele ja materjalidele. Kevadel domineerivad kollased toonid, kombinatsioonis suure hulga rohelisega, suvi torkab silma oma õite- ja värviküllusega. Sügisel on tähelepanu keskpunktis vilja- ja puuviljakaunistused ning talvel dekoreeritakse väga palju küünalde ja roheliste okstega. Laske neil dekoratsioonidel end võluda ja ärgitagu need ka teid oma tuppa erinevaid aastaaegu tooma.

Tubli koduperenaine Allegra Boyd on toetanud ja abistanud oma kaht tütart ning televisioonis töötavat meest Matthew'd. Lapsed on aga suureks kasvanud ja Matthew karjäär näib edenevat hästi ka ilma Allegrata, kes on hakanud end juba moekatel pidudel kohatuna tundma. Allegral tekib üha tugevam tunne, et teda ei ole kellelegi vaja. Siis aga teeb teine telekanal talle pakkumise tulla nõuandesaadet juhtima ning hargnema hakkavad ootamatud sündmused.

Raamatusse on koondatud oma ala parimate asjatundjate esseed, mis peaksid heitma valgust Vana-Kreeka ühiskonnale selle kõige erinevamatest aspektidest. Kogumiku väärtus seisneb eelkõige selles, et siin ei ole piirdutud traditsioonilise ajaloofaktide üleslugemisega, vaid püütud rekonstrueerida tollast eluolu ja ühiskonnakorraldust nii, nagu seda võis kogeda ja mõtestada tollane inimene.

Raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, ent sobib lisamaterjaliks ka gümnaasiumile.

 

Tuntud lastepsühholoogi ja pedagoogi Haim G. Ginotti lahedas, igaühele mõistetavas stiilis kirjutatud raamatus esitletakse paljude aastate pikkust praktilise töö kogemust vanemate ja laste omavaheliste suhetega seotud probleemide lahendamisel.

 

Rahutukstegev ja kaasahaarav „Inimesed puude võras“ on traagiline nägemus sellest, mis võib juhtuda kultuuride kokkupõrkel. Loo aluseks on reaalselt aset leidnud sündmused viroloog Daniel Carleton Gajduseki elust.

Noor arst Norton Perina sõidab kaugele Mikroneesia saarele otsima kadunud suguharu. Ta ei leia mitte ainult suguharu, vaid ka sellest eraldunud kummalise väga pikaealise metsahõimu. Perina oletuste kohaselt peitub saladus haruldase kilpkonna liha söömises. Oletused osutuvad tõeks ning Perina teenib oma tööga ära ülemaailmse tuntuse ja Nobeli preemia. Kuid edul on ka süngem pool ja üsna varsti ilmneb, et kättevõidetu eest tuleb maksta hirmsat hinda.

Hawaii päritolu Hanya Yanagihara on üks Ameerika märkimisväärsemaid noori kirjanikke, kelle on hästi vastu võtnud nii kriitikud kui ka lugejad.

 

Eestikeelne väljaanne sisaldab 45 artiklit koos täiendustega. Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire'i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on «Filosoofiline sõnaraamat» (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire'ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks.

Mika Waltari üks tuntumaid romaane „Sinuhe“, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390–1335 enne Kristust, on tegelikult eesti keeles juba ilmunud – 1954. aastal Kanadas, väliseesti kirjastuses Orto, tõlke autoriks eesti lingvist ja keeleuuendaja Johannes Aavik. Tänaseks on Aaviku tõlge vananenud, ka on seal kasutatud mitmeid keeleuuendusi, mis kunagi käiku ei läinudki. Samuti on Aavik tekstiga üsna loominguliselt ringi käinud, seda kohati muutes ja kohati lõike vahele jättes. 1954. aasta väljaanne ja sellest 1991. aastal tehtud kordustrükk on Eestis ka haruldusteks muutunud ega ole laiemale lugejaskonnale enam kättesaadavad, seega on Piret Saluri uus tõlge sellest Waltari parimaks peetud romaanist tänaseks enam kui asjakohane.

 

Ülevaatlik valik austria ekspressionistliku poeedi Georg Trakli (1887–1914) luuleloomingust. Luuletuste originaaltekst on toodud paralleelselt tõlkega.

 

Romantismiperiood ei olnud enam aristokraatlik, ent mitte ka veel kodanlik. Traditsioonilised hierarhiad ja endised väärtushinnangud hakkavad kaduma, uued ühiskondlikud normid pääsevad mõjule pikkamööda ja väga suurte kõhklustega. Seitsme portree varal, mis kujutavad romantismiajale iseloomulikke inimtüüpe, kirjeldatakse selles raamatus ühiskonda 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist 1948. aasta revolutsioonideni.