Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?
Uued tooted
Vaata veelCat Delaney on teletäht, kelle elu päästab arstikunsti ime – paraku ainult selleks, et ta satuks üha koomale tõmbuvasse ohtude võrku. Selle servadel hiilivad pahaendelised varjud ja õelad valed. Keskel aga ootab tundmatu jälitaja, et sirutada tema poole oma mõrvarikäed. Kõik saab alguse Cati uuest südamest. Cat on üks mitmest patsiendist, kes saavad südame ühel ja samal päeval. Oma doonorist ei tea Cat midagi, tunneb vaid kohustust senise särava karjääri juurde tagasipöördumise asemel oma elu muuta. Lahkudes Hollywoodist San Antoniosse juhtima laste adopteerimisele suunatud telesaadet, tutvub Cat politseinikutöö kirjanikuameti vastu vahetanud Alex Pierce’iga, kes suhtub temasse kui naisesse, mitte kui siiratud südamega haigesse. Kui algavad probleemid, võib Alexist saada tema tähtsaim liitlane. Või kes teab? Cat ei kahtlusta veel, et uus elu viib ta hämarasse armastuse, reetmise ja hirmu labürinti. Või et inimesed tema ümber pole päris need, kellena nad näivad. Veel hirmutavamad on saatuslikud õnnetused teiste siiratud südame saanud patsientidega ning salapärane jälitaja, kes näib kõikjal luuravat.
Tema nimi oli Alex Wolff. Tema koodnimi oli Sfinks. Tema ülesandeks oli saata teateid Rommeli üha edasitungivale armeele – teateid, mis avaksid Kairo väravad ja aitaksid saavutada võidu kogu sõjas. Kogu Kairos oli vaid kaks inimest, kes võinuksid peatada selle andeka, nägusa, julge ja julma natsist meisterspiooni tegevuse. Üks neist oli inglise ohvitser, kellel ei olnud viimasel ajal just eriti vedanud ning keda keegi ei suvatsenud tõsiselt kuulata. Teine oli ilus noor juuditar, keda ohvitser veenis saama seksuaalseks lõksuks spioonile ... See oli aga lõks, millesse ta ka ise hõlpsasti võis sattuda ...
