Ta armastas väljamõeldisi. Gabrielle Chanel – väheste lähedaste ja sadade miljonite naiste jaoks Coco – tuli eikusagilt. Ta leiutas endale lapsepõlve, kirjeldas vastikuid tädisid, kes teda kõrvust kiskusid ja alandasid. Kui ta rikkaks sai, andis ta oma vendadele pistist, et võiks teeselda, nagu poleks neid olemaski.