Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Lemberomaanid kergeks suviseks lugemiseks
Vaata veel"Läbi praokil ukse nägi Kier, kuidas Orieli näoilme tõrksaks muutus. Ta hingas pikalt ja kergendatult välja, taibates alles nüüd, kui pinevil ta oli olnud. Ta oli ühe inetu hetke vältel kartnud, kas Oriel mitte sellele survele järele ei anna, mida ema kindlasti tema suhtes kasutab, ning tundis nüüd piinlikkust, et oli tüdrukus kahtlema löönud"
Kas saatus liidab Orieli ja Kieri kokku või ajab nad lahku?
Autor Maxine Barry elab Oxfordshire krahvkonnas väikeses külas Cotswoldsi nõmmede lähedal koos invaliididest vanemate ja halli kassiga, kellel nimeks Keats.
Ta töötas viis aastat Oxfordis Somerville'i kolledži abisekretärina ning veetis enamasti oma vaba aega kolledži kuulsas laiaulatusliku valikuga raamatukogus, enne kui üksnes kirjutamisele pühendus.
Maxine on vilunud kalligraaf ning tema teisteks hobideks on lugemine, jalutamine, looduse vaatlemine ja mööda poode kolamise vältimine!
Hellitatud Amanda Winchester on nagu tüütu lööve, mida Jared James ei tohi kratsida. Aga nüüd on osad vahetunud – Jared on edukas ettevõtja, Amandal pole midagi, ja Jared on ta ülemus. Jared leiab, et on aeg tagasi teha, ning ahvatleva Amandaga magamine oleks väärikas tasu.
Amandale ei meeldi põrmugi, et endine paha poiss Jared on temast üle, kuigi mehe ihadele alistumine oleks magus piin. Kui Jared tõdeb, et on võtnud naise süütuse, muutub kõik. Ta ei lepi enam ühe õhtuga, vaid tahab Amandat ikka ja jälle...
Pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Aga oskab ka varjata oma autorit ja sünnilugu. 1967. aasta kuumal juulipäeval läheb Odelle Bastien Londonis Skeltoni galeriisse teadmisega, et kohe muutub tema elu täiesti teistsuguseks. Viis aastat tagasi saabus ta koos sõbrannaga Trinidadist Londonisse ja on püüdnud seal endale kohta leida. Nüüd on talle pakutud masinakirjutaja tööd suurilmaliku ja salapärase Marjorie Quicki juhendamisel. Ehkki Quick võtab Odelle’i oma tiiva alla ja julgustab teda kasutama võimeid, mida too õieti ei teadnud endas olevatki, jääb naine ise saladuseks – ka siis, kui galeriisse tuuakse mõistatusliku ajalooga tundmatu meistriteos.
Tõde maali kohta peitub 1936. aastas ja suures Hispaania maamajas, kus tuntud kunstikaupmehe tütar Olive Schloss hellitab omi lootusi. Sellesse haprasse paradiisi satub kunstnikust revolutsionäär Isaac Robles koos poolõe Teresaga, kes imbuvad Schlosside perekonda, tuues kaasa plahvatuslikud ja hävitavad tagajärjed.
Haarav ja pingeline „Muusa“ on unustamatu romaan püüdlustest, identiteedist, kinnisideedest ja armastusest, pettusest ja ehtsusest. Varem on eesti keeles ilmunud Jessie Burtoni menuromaan „Miniaturist“.
„Suveaja” kangelanna Gina Greenhillsi abielu on karile jooksnud, äri ohus ja isegi pikisilmi oodatud soojamaapuhkusest ei saa asja. Ootamatult pakutakse talle tööampsu tema sünnilinnas Southdownis, kus tuleks lahendada isepäise vanaproua Maudie häärberist kadunud väärtuslike antiikesemete mõistatus. Gina ja Eve pagesid sellest Inglismaa lõunaranniku kuurordist esimesel võimalusel, Ruth aga jäi. Nüüd on see kooliaegne sõpruskond uuesti koos ja üksteisel abiks. Vanu tuttavaid on teisigi, näiteks Gina omaaegne kohmakas tantsupartner Daniel Napier, kellest on saanud šikk mees. Suur suvi, sillerdav meri, päike, töö ja seltskond – ning endalegi ootamatult hakkab Ginale siin nii meeldima, et ta otsustab jääda ja vanas kohas uuesti alustada. Jätkub ka närvikõdi, sest elul on varuks nii mõndagi.
Oxfordi ülikooli juristidiplom taskus, töötas Maeve Haran ajakirjanduses ja televisioonis, kuni 2014. aastal ilmus tema esimene raamat, nüüdseks 26 keelde tõlgitud romantiline lugu „Kõik olemas” („Having It All”). Tänaseks on lisandunud kaksteist kaasaegset elu käsitlevat ja kaks ajaloolist romaani ning üks mitteilukirjanduslik teos. 2023. aastal ilmus eesti keeles Harani romaan „Puhkus Itaalias”.
Suurepärase abielu saavutamine on keeruline, vaid vähesed teavad selleni jõudmise saladust.
Nädalavahetuseks New Yorki sõitnud Dara Willcox tutvub kunstigaleriis Austin Clarke’iga. Nende kahe elavaloomulise ja ambitsioonika noore inimese eluteed on tegelikult erineval kursil: mees on inglane, ajutiselt New Yorki tööle suunatud, naine Põhja-Carolinast, alustamas juuraõpinguid. Kuid neile ei lähe see korda.
Kihluse tähistamine toob Dara vanematekoju kokku pere ja lähemad sõbrad. Dara isa Rich ütleb toosti. Järsku ajab Lee ümber veiniklaasi, erkpunane vein valgub laudlinale ja Austini riietele. On see märk tulevastest raskustest?
Mõne aja pärast saab Austin Londonist vapustava teate, mis nurjab kõik ta plaanid. Pikemalt mõtlemata otsustab Dara pulmad ära jätta, varjates tegelikku põhjust oma lähedaste eest, mis on vastuolus nende peret seni iseloomustanud usaldusliku avameelsuse õhkkonnaga. Lee ja Richi enda abielu peavad kõik lausa suurepäraseks ja Dara vanaema Charlotte’i abielu kadunud senaator Manniga oli isegi veel täiuslikum. Ekstsentriline psühholoogiametit pidav Charlotte on sel teemal raamatuidki avaldanud, tema menukid õpetavad, kuidas saavutada hea või – mis veel parem – suurepärane abielu. Samal ajal, kui Dara pageb probleemide eest Californiasse, seisab Londonisse naasnud Austin silmitsi kohutava tragöödiaga. Siiski on see Dara ema Lee, kelle impulsiivne otsus nende saatusele uue suuna annab.
Talle omase soojuse, huumori ja sügavuti mineva stiiliga pakub Eesti lugejatelegi tuttavate teoste „Toscana päikese all” ja „Üks paik laias ilmas” autor Frances Mayes põlvkondi ületavat lähivaadet armastuse mitmetahulisusse. „Suurepärane abielu” maalib lummava pildi kahest perekonnast ja saladusest, mille ilmsikstulek nende tuleviku täiesti uueks loob.
Leah pani Shyka kee endale kaela ning mulle tundu, et tema kael ja õlad olid niisama kaunid nagu ta emal.
Olin juba tähele pannud esimesi märke häbelikkusest, mida toob kaasa naiseks küpsemise protsess, ja see oli minu jaoks ühekorraga liigutav ja hirmu tekitav. Palusin taevast, et Leah'l oleks õnne ja ta abielluks mehega, kes oleks hoopis teistsugune kui mina, mehega, kes oleks minust vähem kannatanud ja kelle tallis oleks vähem deemoneid, mehega, kes armastaks naerda ja ilusasti rääkida ning oskaks olla särav ja rõõmus.
"Hakkan seda kandma iga päev, kogu elu, paps," lubas Leah.
"Su ema armastas seda väga," ütlesin. "Aga nüüd on vist kõige õigem, kui me hakkame kodu poole astuma, lapsuke. Sa pead täna ju veel aitama mul abielluda."
soodukaga
Vaata veelInglise klassiku üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrval ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.
Uued tooted
Vaata veelДано краткое описание конструкции автомобилей ВАЗ-2103, -2106 и их модификаций ВА3-21033, -21035, - 21061, -21063, -21065 в объеме, необходимом для освоения ремонта. Ремонт автомобилей описан на базе готовых запасных частей с применением специального инструмента и приспособлений.
I-е издание вышло в 1986 г. Во 2-м издании учтены изменения конструкции. Книга предназначена для автолюбителей, работников станций технического обслуживания и автомастерских.
Ilu
Su pilk on ahvatlevalt-ahnelt pilukil,
Koketseid põski raamib soeng rikas, lühike.
Sa oled tõesti kuratlikult ilus nii.
Ja sama kuratlikult – mitte tühine.
Nii – miskit keelates ja miskit pakkudes,
ei mängi sa, vaid töötad iidses rollis:
uus mees on järjekordseks igaveseks lakmuseks,
kus naine oma võluvust kontrollib …
Näed, juba hämmeldus … Kuid kainus käisest sakutab,
mind üles äratab su mõjusast hüpnoosist.
Kui käsi plikatirts, sa oma ripsmeid plaksuta –
mu mällu püsima sa kauaks jääd ses poosis.
Ja ma ei taha, et sa lõhnaks sibulast
ning tuulaks toas, käsivarrel mähkmed,
sest paljud mehed ilu näevad libuna,
kui noorusarm neil losakil kui lähker.
Sa minu mälu, tüdruk, jäägi nõnda – nimetult.
On ilu – tühigi – mu mõistes eluterve.
Ei ole elu kerge naistel inetuil,
kuid ilusail ei ole sellest kergem.
Nii meeste ilmas, kus ei tunta vabandust,
kus naised liigitatud üksnes kahte leeri,
sa hoia naeratades oma uhket vabadust,
tee silma, naera, ela, koketeeri!
"Päikesepillaja" on hetkel mahukaim raamat Artur Alliksaare (1923-1966) luulet, millele põhimõtteliselt võiksid kunagi järgneda täielikult kogutud ja nii-ütelda akadeemiliselt editeeritud luuletused. Viidates oma "subjektiivsusele", tunnistab koostaja, et jättis "Päikesepillajast" välja ligikaudu 60 "teksti". Akadeemiline täielikkus nõudnuks mitmeaastast keskendunud tööd, milleks koostajal puudusid aeg ja võimalused. Käesolev raamat ei taha mingil juhul öelda viimast ja kaalukat sõna, vaid soovib olla ainult järjekordseks etapiks Alliksaare loomingu publitseerimisel ja kättesaadavaks muutmisel.
Raamat sisaldab ka "Meie, Alliksaar, ehk, Õhtute tolm on tõepoolest kollane: metafoorne metakeele mäng" / Arne Merilai
8. trükk