Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Kõrgeauline Rayburn Lyle, uue liberaalide valitsuse asevälisminister, jõuab oma parlamendihoone läheduses asuvasse koju oodatust varem ja leiab oma jahmatuseks enda kabineti kaminavaibalt pommi ja selle kõrval põlvitava naise. Ta tõmbab naise eemale, kuid pomm ei plahvata. Selgub, et ootamatu külaline on Viola Brandon, tuntud naisõiguslase leedi Brandoni kasutütar ja sufražettide liikumise toetaja.

Album annab ülevaate maalikunstniku Toomas Vindi elust ja loomingust. Üle poole albumi mahust moodustavad reprod.

"Viis piletit Suurde kanjonisse ja tagasi" on 1996. aastal Egmont Estonia poolt välja antud 48-leheküljeline Walt Disney koomiksiajakiri, kus pardionu Robert koos kolme üleannetu vennapojaga otsib suurt varandust.

Refleks Seedimise füsioloogia Veri Vereringe Hingamise füsioloogia Aine- ja energiavahetus Termoregulatsioon Uriini eritumise füsioloogia Veevahetus organismis Sisesekretsioon Lihaskoe füsioloogia Närvi füsioloogia Kesknärvisüsteemi üldine füsioloogia Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia Lihaste toonus ja asendirefleksid Vegetatiivne närvisüsteem Väikeaju Suuraju koore füsioloogia Peaaju ainevahetus ja verevarustus Analüsaatorite üldine füsioloogia Nägemise füsioloogia Kuulmise füsioloogia Nahatundlikkus Maitsmine ja haistmine

„Perekonnaleksikon“ on autobiograafiline romaan, milles Natalia Ginzburg (1916–1991) elustab oma erakordselt värvika perekonna tema argipäevastes tegemistes ja jäädvustab neid ühendava salakeele kõigi selle isevärki sõnade, väljendite, salmikeste ja perepärimusega. „Lugeja tõmmatakse kiiresti kaasa ning endalegi ootamatult tunneb ta ennast selle väga erilise perekonna keskel koduselt,“ ütleb Kristiina Rebane autori elu ja loomingut tutvustavas põhjalikus saatesõnas. Ginzburgide pere- ja lähikonda kuulus hulgaliselt mõjukaid kultuuri- ja ühiskonnategelasi, teadlasi ja ettevõtjaid, koos perelooga saab seega räägitud ka peatükk Itaalia ajaloost 1920.–1950. aastatel: fašismi tõus, teisitimõtlejate ja juutide tagakiusamine, sõjajärgsed toibumisaastad. Jutustaja ise jääb seejuures pigem vaatlejaks ja tunnistajaks, orkestreerides osavalt väga erinevate häälte ühendkoori. Raamatu lõpus on saatesõna ka autori pojalt, ajaloolaselt Carlo Ginzburgilt, kes pani eesti lugeja jaoks kirja oma isiklikud „Perekonnaleksikoni“ lugemiselamused. Natalia Ginzburgilt on Loomingu Raamatukogus varem ilmunud „See oli nii. Ambur“ (LR, 1981, nr 31–32, tlk Merike Pau ja Anne Kalling).

Raamatus käsitletakse masinaehitusjooniste koostamise ja vormistamise aluseid. On esitatud masinaehituses sageli esinevate detailide jooniseid ja skeeme (kinnitusdetailid, profiilterased), samuti mitmesuguseid joonistel kasutatavaid tingtähiseid ja teisi andmeid. Käsiraamatus esitatu vastab täielikult uutele ÜS/KD standarditele.Käsiraamat on ette nähtud konstrueerimisjoonestamisega tegelevatele insener-tehnilistele töötajatele, kuid sobib kasutada ka üliõpilastele ja tehnikumiõpilastele.

Liv Ullmanni (snd 1938) mälestusteraamat „Muutumine“ ilmus norra keeles 1976. aastal, eesti keeles esimest korda Loomingu Raamatukogus 1986. aastal ja nüüd, nelikümmend aastat hiljem veidi värskendust saanud kujul uuesti „Loomingu Raamatukogu kuldsarjas“. Eesti keelde on tõlgitud ka koostöös Ketil Bjørnstad’ga valminud intervjuuraamat „Liv Ullmann – elujooned“. Nende kahe raamatu peale kokku saab eesti lugeja pildi erakordsest norra näitlejannast, Ingmar Bergmani väljavalitust („Stseenid ühest abielust“, „Persona“, „Sosinad ja karjed“) ja paljude teiste maailmakuulsate filmide unustamatust peaosatäitjast, aga ka lavastajast ja kirjanikust, naisest ja emast.

Suure aususega räägib Ullmann oma raskustest tööelu ja emarolli ühendamisel, ootustest talle kui naisele, edust, aga ka kahtlustest ja hirmudest. Elu seadus on muutumine: unistused ja rõõm, pettumused ja valu sunnivad meidki muutuma, ja see on üksiti möödapääsmatu inimesena kasvamise teel.

Jaanuaris 2026 pälvis Liv Ullmann Euroopa Filmiakadeemia elutööauhinna, millega tunnustati tema erakordset loomingulist panust maailma filmikunsti. 2018. aastal sai Liv Ullmann PÖFF-i elutööauhinna. Sel puhul Postimehele antud intervjuus (16. XI 2018) võttis ta kogu oma maailmamaine, nomaadielu ning New Yorgi ja Hollywoodi-aastad kokku häbeliku tunnistusega, et eraisikuna on ta endiselt Liv Norrast, Trondheimist.

Tõlkele on lisatud ka Anu Saluääre saatesõna, milles ta räägib lähemalt Liv Ullmannist ja ka raamatu tõlkeloost.

Kõrgemate geodeetiliste õppeasutuste üliõpilastele ja tehnikumide õpilastele. Põhirõhk on pandud suurtes mõõtkavades valmistatavatele topograafilistele kaartidele.