Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

„Aga kust te võtate viissada tuhat?“ küsis Balaganov üsna vaikselt. „Ükspuha kust,“ vastas Ostap. „Ainult näidake mulle rikast inimest ja ma võtan talt raha ära.“ 
„Kuidas? Kas kavatsete tappa?“ küsis Balaganov veelgi vaiksema häälega ja heitis pilgu naaberlaudadele, kus arbaatovlased tervituseks veiniklaase tõstsid. 
„Teate mis,“ ütles Ostap, „teil poleks tarvis olnud alla kirjutada niinimetatud Suhharevo konventsioonile. See vaimne pingutus on teie närvid nähtavasti segi ajanud. Te lähete otse silme all järjest rumalamaks. Pidage meeles, Ostap Bender ei ole kunagi kedagi tapnud. Teda tapeti – see leidis aset. Kuid ise on ta seaduse ees puhas. Ma ei ole muidugi ingel. Mul ei ole tiibu, kuid ma austan Kriminaalkoodeksit. See on minu nõrkus.“

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach'i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

Olen neil lehekülgedel võtnud eesmärgiks ajakohastada, kokku võtta ja selgitada oma mitmeti põimuvaid vaateid kognitiivsele tähendusele, objektiivsele osutusele ning teadmise alustele. Osa edasiminekust on seletav ja osa sisuline. See sisu on esile kerkinud hooti viimase kümne aasta jooksul, osalt loengutel, vabas arutelus ja juhuartiklites. Neid mõtteid omavahel seostades olen vahetevahel leidnud vigaseid ühenduspunkte ning olen nüüd andnud neile kuju, mis mind rahuldab. Adresseerin selle raamatukese niihästi oma vanadele kui uutele lugejatele ning seetõttu esitan lühemalt neid teemasid, mida olen teistes raamatutes juba käsitlenud. Siiski kordan tuttavat mõttekäiku kohtades, kus näen idees või tema esitusviisis edasiminekut, ja ka seal, kus uus lugeja vajab kaasatulekuks lühikest eelkokkuvõtet.

Tänapäeval Lääne-Euroopas ja Ameerikas suure populaarsuse võitnud, praegu Pariisis elav tšehhi kirjanik Milan Kundera (s 1929) etendas tähtsat osa Tšehhoslovakkia 1968. aasta sündmustes. Sattunud oma kodumaal põlu alla, oli ta sunnitud sealt lahkuma, tema 1965. a. kirjutatud romaan "Nali" aga kanti seal keelatud kirjanduse nimistusse.

"Nali" on mitmekihiline, probleemiderohke teos. Selles kujutatakse elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Ka peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhetele vastassooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha.

Huvitavas minavormis esinevate tegelaste kaudu on näidatud "reaalse sotsialismi" inimvaenulikkuse ja moraalse allakäigu põhjusi. Selles mõttes on "Nali" eesti lugejale lähedane ja arusaadav, teos nagu meie endi elust. Romaan on senini ilmunud kahekümne neljas keeles.

2006. aastal tähistati Eestis teiste hulgas ka kutselise teatri 100. sünnipäeva. Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks: Üllatused. Murrangud. Ajastu esinduslavastused. Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek. Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus. Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus. Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel. Oluline ühiskondlik foon või probleem. Ebatavaline sekkumine teatrimaailma. Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel. Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest. Raamatus on seega kokku üle 600 illustratsiooni.

Me pingutame ja tegutseme, kuna soovime edu saavutada, kuid oleme haruharva õnnelikud. Kui ihkame iga hinna eest võita ja teeme kolleegide ja pere ees head nägu ka siis, kui meil on raske, siis võime kergesti enda tõelise olemusega vastuollu minna. Isegi sihtideni jõudmine ei pruugi meile siis rahuldust tuua. Selles on süüdi hirm. Hirmu tõttu oleme ärevil, tunneme häbi ja püüame kõiki asju perfektselt teha. Teeskleme end olevat keegi teine, jahtides staatusesümboleid, mis tegelikult meile kunagi tõelist rahuldust ei too. Kuid võiksime elada ka teisiti. Võime leida oma tõelise hääle ja elada nii, nagu me tahame ning siis pakuvad ka väiksemadki võidud tõelist rahuldust. Sellist avatumat mõttelaadi aitab meil leida doktor Pippa Grange – ta on psühholoog, kes töötas Inglismaa jalgpallikoondise juures, kui see 2018. aasta jalgpalli MM-il poolfinaali jõudis. Grange näitab oma raamatus meile, kuidas hirmuvabamalt elades leiame üles oma tõelised kired ja avastame, mis meile päriselt rahuldust pakub. Tema lihtsad seletused ja juhtnöörid aitavad meil stressist vabaneda ja julgust leida ning teiste inimestega palju ehtsamat sidet saavutada. Selline edu ei seisne auhindades ega teiste alistamises, vaid tõelises võitmises, millesse on kaasa haaratud kogu meie olemus. Meil on aeg oma hirmud tuvastada, nende põhjustest aru saada ja tänu sellele nendest tasapisi vabanema hakata. Elades ilma igapäevaste hirmudeta oleme palju õnnelikumad.

Oaasil tuleb Peteril sisse elada uude keskkonda, planeedi põliselanikud paistavad olevat sõbralikud ja üllataval kombel ka innukad kristlased. Bea ja Peter hoiavad sõnumite abil teineteist oma eludega kursis, ent üsna pea on naise kirjad tulvil meeleheidet. Maad tabab üks looduskatastroof teise järel ja igapäevaelus võtab maad kaos. Bea usk Jumalasse lööb vankuma. Peter tajub küll abikaasast kaugenemist, ent on niivõrd hõivatud Oaasil toimuvast, et ei suuda naisele kaasa elada. Peategelaste katsumustest kasvab välja sügav mõtisklus inimsuhete, ennekõike armastuse, aga ka usu ja vastutuse olemuse üle.

Sisukord:
¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta
¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni
¤ Salaja töörahva paradiisi
¤ Diplomaadi mälestusi
¤ Kes mõistaks õigust
¤ Vabariigiaegne Valga maavanem
¤ Minu mees oli maavanem
¤ Hirmuöö Soome lahel
¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas
¤ Mis sai kindralite autojuhist

Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetuse võitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.

 

"Raamat" on nii huvitav lugemine kui hariv seltskonnamäng kõigile suurtele raamatusõpradele. Nende kaante vahel on 800 valikvastuste ja selgitustega küsimust Eesti ja kogu maailma kirjanduse kohta. Kui on soov oma kirjanduslikud teadmised mitmekesi proovile panna, tuleb liikuda läbi raamatu täringut visates, järjehoidjatega järge pidades ja kordamööda küsimustele vastates. Et rohkem põnevust oleks, tuleb täita ka lisaülesandeid. Kes esimesena õnneliku lõpuni jõuab, on võitja. "Raamat" on mõeldud kõigile kirjandushuvilistele, küsimusi on nii kergemaid kui raskemaid, kuid osad kirjandusteaduse ja muude huvitavate kirjandusega seotud faktide kohta käivad küsimused on maiuspalaks tõelisele kirjandusgurmaanile. Raamatuga käivad kaasas ka mängujuhis, järjehoidjad ja täring. Põnevat lugemist ja elamusterohket mängimist!

2009. aasta 23. septembri varahommikul kõlab häire – Västbergas röövitakse sularahakeskust. See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata. Jonas Bonnier on kirjutanud tempoka loo, mis põhineb tegelike röövijate ülestunnistustel. Põnevik sisaldab ohtralt šokeerivaid detaile selle ülimalt hästi ettevalmistatud ja unikaalse röövi kohta. Aeglaselt, kuid kindlalt kulminatsiooni poole arenevatel sündmustel on peaaegu filmilik kvaliteet. Rahvusvaheline huvi romaani vastu on suur, tõlkimise õigused on müüdud 33 keelde ning Netflix on ostnud filmiõigused.

Lummav romaan metsa vägevusest ja inimese suhtest loodusega. Urn süles saabub naine tasa metsa keskel asuvasse tallu. Suguvõsa lugu ulatub kaugele neljasaja aasta taha soldat Mattsini, kes tuli ja labida maasse lõi. Põhjamaine Sookingu suguvõsa on olnud tunnistajaks rusuvatele inimsaatustele aja keerises. Elanikud elavad loodusest ja loodusega: on põllud ja lõputu töö, kuldsed murakad ja pühad pihlakad, müütilised olendid ja loodushinged. Mets pakub pelgupaika ja turvatunnet läbi sõdade, nälja-aastate ja südamevalu.

Igas erksamaks läinud tajuga olendis on veidi nõida. Enamasti me ei tea, kuhu võiksid ulatuda meie piirid, kuhu avarduda vaim, kui sisemus veidigi korda saaks. Siis oleks väge paljugi teostamiseks. Vägi hoiabki elu liikumas. See on vald, kus igalyhel on oma õpetajad. Ainult Jumal on iseõppija. Mu silmade avaja Uku Masing kirjutas kunagi oma märkmete hulgas: «Milline oleks kultuur: nõidmees ja -naine?» Seda lugedes taipasin, et olen asja yle omaette juba kaua mõelnud. Sihuke kultuur põhineks osaduslikul tajueksperimendil, mida hoiaks -- minu sõnadega -- käigus nõidade õrnus. See õrnus on siin ja nyyd saavutatav eelaste armastusele, mille tulevast olemust me praegu ehk ei aimagi. Õrnuse vaimsest plaanist täieneb keha, tekib uusi suhtlemisviise (jõe-taoline energiate yhendamine, unenäos koos viibimine, aimamine, mõtete saatmine ja koos mõtlemine, sygava mõistmise toel tehtavad yhised loomingulised leiutused, mis võiksid laieneda tervenisti improviseeritud Eluks, ehitada yles selgemaid maailmu) ja iga kohtumine enda ja teistega toimub avaramal pinnal kui «minad» või sugupooled. Nagu hulk valguskybemeid liituks tuleks, mis valgustab tundmata või unustatud teeradu. Minu jaoks pole praegu midagi raskemat ja huvitavamat. Need luuletused on rännud, otsingud ja selgitused.

See noodiraamat on möödunud sajandi koolipapast laulutaadi Riho Pätsi lauluvalik, mis pärineb tema ohtrast muusikasalvest. Mudilaskoorid leiavad siit toredaid viise rütmipillide saatel ette kandmiseks, laste- ja poistekoorid saavad oma paremaid oskusi näidata, rääkimata juba vilunud nais- ja segakooridest koolides. Need laulud on sündinud suurest lauluarmastusest, õppimistest, katsetamistest ning otsimistest teiste maade laulusõprade seltsis.

Mis joogid on sillibub, hippokras, contentement, chaudeau? Nende ja rohkem kui 100 alkoholivaba joogi valmistamise kohta jagab õpetusi keemiamagister Ants Sossi. Raamat ilmus esmakordselt 1930. a.

1971. aastal kogumikus „Närvitrükk“ debüteerinud ning samal aastal esimese iseseisva luulekogu avaldanud autor on käesolevas raamatuski jäänud truuks oma traditsioone vältivale, omanäolisele luulelaadile.

Sügava kaasaelamisega kirjutatud ajalooline uurimus Tallina I Baptistikoguduse oma maja saamise loost ja elust 20. sajandi alguses.

"Lapse heaolu Eestis 2006" artiklite kogumikuks on "Lapse heaolu Eestis: Riskid ja valikud", mille andis välja Lastekaitse Liit aastal 2006. Kogumik sisaldab artikleid laste heaolu teemadel, keskendudes riskidele ja valikutele.