Monograafia käsitleb kirjastamise, trükinduse ja raamatukaubanduse arengut Eesti lähiajaloos, hõlmates esimest nõukogude võimu aastat, Saksa okupatsiooni aega, sõjajärgset nõukogude okupatsiooni ning lõpuks Eesti Vabariiki alates 1991. aastast. Suurem osa raamatust on pühendatud kirjastustegevuse ja raamatulevi probleemidele aastatel 1944–1991, vaadeldes kirjastuste, trükikodade ja raamatukaupluste võrgu kujunemist ning nende juhtimist üleliiduliste eeskirjade ja kommunistliku partei ettekirjutuste kaudu.