"Check this out! Üks kuu vähem kui kaks aastat ja investeerimisportfellil täitus 100 000!" See mentorluskliendi tagasiside kummutab investeerimisega kaasneva müüdi, justkui peaks üks edukas investor olema rikkur, majandusharidusega või vähemalt ettevõtlik. Kirja autoriks olev naisterahvas ütles enda kohta, et on "täiesti tavaline ilma majandushariduseta mitteettevõtlik mitterikkur". Ta jõudis nullist saja tuhandeni vähem kui kahe aastaga ja ainult ETFidesse raha paigutades. Investeerimisega kaasneb müüt justkui peaks üks edukas investor olema rikkur, majandusharidusega või vähemalt ettevõtlik. See ei ole kaugeltki nii. Investeerimisega algust teha ja sihte seada olen mentorluse vormis aidanud juba aastaid. Üha enam on investeerimisstrateegia ja portfelli lahutamatuks osaks saanud ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid. Neid leiab nii erainvestorite portfellidest kui ka pensionifondidest. ETFe kasutatakse üha rohkem ja rohkem ning seda nii pikaajalisel investeerimisel kui ka lühemaajalisel kauplemisel. Sellest raamatust leiad kõik, mida ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide kohta teadma pead. Lisaks teooriale ka praktilisi näpunäiteid, kogemuslugusid, ETFide näidisportfelle ja abistavaid tööriistu. Kauba peale veel inspiratsiooni ja tegutsemistahet ka.

Investori peamiseks probleemiks, ja paljuski tema suurimaks vaenlaseks, on ei keegi muu kui tema ise. Selle ebamugava tõeni on jõudnud terve armaada jagu tarku mehi, teiste seas James Montier. Piisab vaid pilgust investorite tegelikku kasumit kirjeldavale Dalbari uuringule, et selles isegi veenduda. Viimase 20 aasta jooksul on S & P 500 tootlus olnud igal aastal veidi üle 8%. Aktiivsed haldajad võtavad sellest 1–2% ja nii võibki jääda mulje, et investeerimisfondi üksikinvestorid teenivad 6–7%. Tegelikkuses on aga investorite tootlus vähenenud napi 1,9%ni aastas. Seda suuresti põhjusel, et enamasti on ostu- ja müügitehinguid kõige halvemal võimalikul ajahetkel tehtud. Ent pilt ei pea sugugi nii trööstitu olema, leiab Montier. Seda küll üksnes juhul, kui õppida ära nõks või paar, kuidas paremaid otsuseid langetada. Sestap viibki ta lugeja ringkäigule kõige levinumate käitumuslike väljakutsete ja mõtteeksimuste rägastikku, pakkudes välja strateegiaid, mille abil kaasasündinud kalduvusi lõplikult murda. Lisaks destruktiivsetele käitumisviisidele ja levinud mõttevigadele, mida Montier on oma muljetavaldava karjääri jooksul professionaalide juures korduvalt märganud, analüüsib ta psühholoogilisi tegureid, mis sedalaadi vigu põhjustavad. Ta jagab praktilist nõu, kuidas neid enda juures märgata ning seeläbi oma portfelli ja kasumit kaitsta. Sõna saavad ka investeerimismaailma tuntud näod, kes on püüdnud juurutada investeerimisprotsesse, mille abil käitumuslikke eksimusi minimeerida. Raamatu väljaandmist toetas LHV.

Raamat "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on läbi aegade üks suurimaid investeerimismenukeid, mida on enamus edukaid investoreid vähemalt korra lehitsenud. Aastaid on see olnud piibliks ka neile õnnelikele, kes on läbi trüginud Stanfordi ärikooli tihedast sõelast, et sealses magistriõppes investeerimismaailma peensusi tudeerida. Raamat toetub viisteistkümnele fundamentaalsele näitajale, mille abil oma investeerimisotsuseid langetada. Need töötavad nii kasvu- kui ka väärtusaktsiate, nii suurettevõtete kui ka väikese turukapitalisatsiooniga firmade puhul. Võtmekohaks on keskenduda infole, mida kliendid, konkurendid ja tarnijad jagavad, sest ühelgi neist pole vähimatki põhjust sellele ettevõttele läbi roosade prillide otsa vaadata. Eksperdid on veendunud, et kui investorid oleksid Fisheri põhimõtteid järginud, poleks 2000.–2002. aasta karuturu skandaalseid aktsiatehinguid toimunud. Investorid oleksid siis ülehinnatud ja ilma reaalse sisuta nn 95% klubi lihtsalt läbi näinud. Enamikel tehnoloogiaaktsiatel polnud mingit tegelikku müügijõudu, kasumimarginaali, isegi mitte plaani, kuidas kasumini jõuda, rääkimata selle kasvatamisest. Valdaval osal puudus ka fundamentaalne teadus- ja arendustegevus, samuti võimekus ilma lõputute kapitalisüstideta pinnal püsida. Nende ettevõtete jaoks olid enam kui pooled Fisheri viieteistkümnest punktist ületamatud, ent ometi ei pidurdanud see investoreid. Mida rohkem Fisheri põhimõtteid ning õppetunde analüüsida, seda rohkem need investori elu rikastavad. "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on raamat, mida tasub ilma igasuguse häbita korduvalt ette võtta.

Kas kaks korda suurem sissetulek toob kaasa kaks korda rohkem õnne? Ühes teadusuuringus ameeriklased just nii uskusid: kui nende sissetulek oleks 25 000 dollari asemel 55 000, siis eluga rahulolu kahekordistuks. Tegelikult selgus aga, et need, kes teenisid 55 000 dollarit, olid vaid 9% rahuolevamad nendest, kes teenisid 25 000 dollarit. Uuringute järgi avaldab kogu maailmas sissetulek üllatavalt väikest mõju sellele, kas inimesed päeva jooksul naeratavad ja tunnevad rõõmu.