Tooted
Marcus Hernhagil ja Arne Talvingul on vähemalt kaks ühist joont – mõlemad alustasid oma finantskarjääri tühjade pihkudega ning mõlemad ihkasid seda olukorda tuntavalt parandada. Tänu tarkadele investeerimisotsustele on nad tänaseks rikkad, kui soovite, ka vabad. Mõõdukalt jõukaks on võrdlemisi lihtne saada, see nõuab vaid mõningaid teadmisi, väidavad Rootsi ühed tuntumad tegijad. Rikkuse kasvatamine eeldab aga juba märksa suuremaid pingutusi. Lisaks kõigele muule ka toetavat elustiili ning enesedistsipliini, et oma teadmised teooriast praktikasse panna. Taandub ju edukas investeerimine paljuski käitumisteadusele ning inimloomule. Nagu autorid isegi kuivalt nendivad – tihti tuleb elu lihtsalt vahele. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole miljonärid teistest targemad. Küll aga on nad valmis rohkem panustama – keskmiselt ca 8,4 tundi kuus, mis on ülejäänutest pea kaks korda enam. Neid eristab ka üsnagi mõõdukas elustiil, mis lubab kapitali ülejääki reinvesteerida. Autorid väidavad, et rikkaid ei iseloomusta mitte ulmeline autopark, vaid rida põhimõtteid, mille hulka kuuluvad nii eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus kui ka kalkuleeritud riskeerimine.
Raamatus „Aktsiatega rikkaks ja vabaks“ kergitavad Talving ja Hernhag saladuskatet oma lemmikstrateegiatelt, pakkudes lugejale unikaalset võimalust nende edulugu korrata. Raamatu väljaandmist toetasid LHV ja Nasdaq Tallinn.
Liigse emaarmastuse teema on globaalse iseloomuga. Ühtedel rahvastel väljendub see nõrgemalt, teistel tugevamalt, kuid see on olemas ja tekitab kogu maailmas palju probleeme. Raamatus esitab autor Anatoli Nekrassov uuelaadse nägemuse ema ja lapse suhetest, ema armastusest lapse vastu. Kas emaks saades peab naine kiinduma üksnes lapsesse ning minetama oma rolli naisena? Kas emadus peab olema tähtsam mehe ja naise vahelisest kooslusest?
Kiimane Krokodill: „Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, šefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja unustasime pungi.“
Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare’i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat.
Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid.
„Horisontaalses ajaloos“ tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime.
Brian Fagan on antropoloogia emeriitprofessor California ülikoolis Santa Barbaras ja avaldanud mitu arheoloogiaraamatut.
Nadia Durrani on kirjutanud arheoloogia teemal juba kaks aastakümmet, avaldanud koos Brian Faganiga mitu õpikut ja toimetanud ajakirja Current World Archaeology.
Öeldakse, et armastatu surma korral kaotab inimene osakese iseendast. Vastab tõele: kallid inimesed on kodeeritud otse ajusse, sealsele virtuaalsele kaardile. Kiindumus salvestab end neuronitesse, kuid lähedase surma korral tekib suur segadus. Aju ei saa enam aru, kuhu inimene kadus, sest ajukaardil on ta endiselt alles. Selle vastuolu lahendamine ning uue reaalsusega kohanemine on ajule ränk töö.
„Leinav aju“ otsib vastust küsimusele, mis toimub ajus siis, kui armas inimene meie elust kaob. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Miks aju ei saa aru, et lähedane ei tule enam tagasi? Mis toimub meie pisikestes neuronites? Milleks on ajul vaja kaardistada armsaid inimesi ja kuidas ta seda teeb? Kuidas tekib pikenenud leinahäire ja kas seda saab ravida?
Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Vananenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine.
Mary-Frances O’Connor on kliinilise psühholoogia ja psühhiaatria kaasprofessor Arizona ülikoolis ning juhatab seal leina, kaotuse ja sotsiaalse stressi laborit. Tema uuringud keskenduvad sellele, kuidas lein mõjutab nii aju kui keha ning oma tööga püüab ta aidata pikenenud leinahäire all kannatavaid inimesi.
„Leinav aju“ on suurepärane raamat, mis aitab meil aru saada leina taustal olevatest neurobioloogilistest protsessidest. Soovitan kõigile, kel oma töö tõttu tuleb leinaga kokku puutuda, kuid ka üldisemalt neuroteadustest huvitatutele.
Juhan Kaldre, psühhiaater
Nende kaante vahele kogutud viieteistkümne novelli autor vajab küllap põgusat tutvustust tänapäeva lugejale, sest tuntud on Imre Siil ennekõike Eesti Informaatikakeskuse kauaaegse direktori ja e-riigi loojana. Ometi avaldus tema kirjanduslik loomeanne juba üsna õrnas eas ja kolm aastakümmet tagasi Tartu ülikoolis eesti filoloogiat õppides juhatas Siil ka tollast Noorte Autorite Koondist ehk NAK-i.
Olgugi et Imre Siili jutustusi, luuletusi ja humoreske on avaldanud mitmed ajalehed ja -kirjad, on käesolev kogumik esimene iseseisev väljaanne, mis tutvustab talle ainuomast, õrnuse- ja sarkasmisegust jutustajastiili.
Raamat koosneb kolmest suuremast osast, millest kaks äärmist on armsakesed fragmentide või jutukeste kogumid.
„Metsasalu 125“ on Ernst Jüngeri (1895–1998) isiklikel kogemustel põhinev päevikromaan Esimese maailmasõja rindeohvitseri elust Läänerinde kaevikutes. Romaan vastandub nn kadunud sugupõlvest jutustavatele teostele ning on osapõhjuseks, miks autorit tabasid edaspidi ülekohtused süüdistused sõja heroiseerimises ja sedakaudu natsismi esiletõusule kaasa aitamises. Seetõttu oli 20. sajandi üks väljapaistvamaid, pikaealisemaid ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikke tuntud ja tunnustatud eelkõige oma kirjanikutee alguses ja lõpus, kuid vahepealse aja veetis teenimatus poolunustuses. Viimaks avaneb Eesti lugejatel võimalus teha tutvust Jüngeri rahvuslik-alalhoidliku, ent samas mässumeelse, elujaatava ja kaemusliku loominguga.
Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis Kängsepp tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Ta andis ühel päeval lahkumisavalduse, pakkis seljakoti ja asus rändama mööda Lõuna-Ameerikat. Selle aasta jooksul koges ta oma teekonnal palju põnevat: tantsis sambarütmide järgi Rio de Janeiros, käis Boliivia pulmas ja sealsetel soolaväljadel, rääkimata külaskäigust San Pedro vanglasse ja matkast mööda Surmateed. Lisaks Brasiiliale ja Boliiviale põikas Liis vahepeal ka Tšiilisse ja Argentinasse. Liis püüab vastata küsimustele, kuidas rändurina majanduslikult hakkama saada ja millega seisab silmitsi üksinda kaugele maale seiklema läinud inimene.
Selles raamatus lükatakse ümber valitsevad ettekujutused soome fašismi kohta. Üks kesksemaid neist on usk, et otseselt fašismi Soomes polnudki, või et see jäi ühiskonnaelu marginaalseks, veidi koomiliseks lisandiks, liikumiseks ilma pooldajate, mõju ja pärandita.Raamat jälgib soome fašismi kujunemist kahe maailmasõja vahel ja ajal. Nagu nende aatekaaslased mujal Euroopas, püüdsid ka soomlastest fašistid juurutada ühiskonnakorraldust, mis astuks vastu rahvust ohustavale allakäigule, luua uue, harmoonilisema ühiskonna, purustada vastuolusid õhutavad liberalismi väärõpetused.Igal asjal on oma aeg ka ajalookirjutuses. Teatud küsimuste põhjalikum käsitlemine nõnda, et sõnum ka kohale jõuaks, eeldab nii ajaloouurimise kui kogu ühiskonna valmisolekut selleks. See raamat näitab, kui õhuke on piir erinevate, ühelt poolt rahva ühishuvide eest seisvate ja teisalt neid vaid ettekäändeks kasutavate, esmapilgul samuti õigustatud suundumuste ja ideoloogiate vahel. Eesti lugejate jaoks annab lisaväärtust soome ja eesti äärmusrahvuslike liikumiste koostöö kirjeldus, mis sunnib ümber hindama nii mõnegi sügavale juurdunud arusaama.
Lummav romaan metsa vägevusest ja inimese suhtest loodusega. Suguvõsa lugu ulatub kaugele neljasaja aasta taha soldat Mattsini, kes tuli ja labida maasse lõi. Põhjamaine Sookingu suguvõsa on olnud tunnistajaks rusuvatele inimsaatustele aja keerises. Elanikud elavad loodusest ja loodusega: on põllud ja lõputu töö, kuldsed murakad ja pühad pihlakad, müütilised olendid ja loodushinged. Mets pakub pelgupaika ja turvatunnet läbi sõdade, nälja-aastate ja südamevalu.
Raamat annab ülevaate Põhjamaadest keskeurooplase, täpsemalt sakslase seisukohast. Käsitletakse Põhjala võimusuhteid läbi sajandite, kus Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, Norra ja Soome olid kuni 20. sajandi alguseni oma võimsate naabrite ripatsiks, Island aga asus nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid tinglikult. Raamat avardab teadmisi Põhjamaade ja Saksamaa suhetest ning sakslaste ja põhjaeurooplaste mentaliteedi erinevustest, käsitledes ka Jante seadust ja teisi kultuurilisi eripärasid.
PayPali asutajaid ja esimesi töötajaid peetakse tehnoloogiatööstuse võimsaimaks võrgustikuks. Pärast PayPalist lahkumist on nad loonud, rahastanud ja nõustanud meie ajastu juhtivaid ettevõtteid, mille hulka kuuluvad näiteks Tesla, Facebook, YouTube, SpaceX, Yelp ja LinkedIn. Nad on 21. sajandi innovatsiooni ja ettevõtluse eestvedajad. Elon Musk, Peter Thiel, Amy Rowe Klement, Julie Anderson, Max Levchin ja Reid Hoffman – nende nimed kütavad kirgi: nad on vastuolulised ja samas imetlusväärsed.
Kuid kogu nende mõjust hoolimata on lugu sellest, kust nad alustasid, jäänud suuresti rääkimata. Enne kosmose kommertslendude võidujooksu sütitamist või sotsiaalmeedia hüppelist tõusu olid nad veebimaksete idufirma PayPali tundmatud loojad. Maailma üheks juhtivaks ettevõtteks kujunenud firma loomisel seisid nad silmitsi tiheda konkurentsi, sisetülide, laialdaste veebipettuste ja 2000. aastate laastava .com-i krahhiga. Nende edu oli kõike muud kui kindel.
Auhinnatud autor ja biograaf Jimmy Soni uurib raamatus PayPali rahutuid algusaegu. Sadade intervjuude ja seninägematu materjali abil näitab ta, kuidas kahe aastakümne jooksul pandi algus nii paljule, mis meie tänast maailma kujundab – kiiresti kasvavad digitaalsed idufirmad, sularahavabad valuutad, mobiilsed rahaülekanded jne. Samuti paljastab ta lugusid inimestest, kes jäid küll aupaistest ilma, kuid kes olid PayPali edus kesksel kohal.
„Rajajad“ on haarav lugu leidlikkusest ja teenustest, mis on jätnud pika ja võimsa jälje tänapäeva elule. See lugu illustreerib, kuidas seltskond haruldaselt andekaid inimesi koos vaeva nägid ja kuidas nende koostöö muutis meie maailma igaveseks.