Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier'd topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia kadumist ja kardab armastatud tütre Sandy võõrdumist, kellest talle pärast abikaasa surma on saanud viimane abi üksinduse vastu. Sandy on armunud noorde moodsasse autorisse, kelle romaan seisab müügitabelite eesotsas, samas kui Boisier' oma seal üldse ei esinegi.

Henry Troyat, Prantsuse Akadeemia liige ja Goncourt'i preemia laureaat (1938), on üks vanimaid ja ka viljakamaid prantsuse tegevkirjanikke.

Käesolev valimik india kirjanike jutustusi tutvustab eesti lugejaile kaheksat india rahvuskirjanduse ja urdu keeles loodud teoseid, tuues muuhulgas välja ka Lõuna-India kirjanike loomingut, mis on meil siiani vähe tuntud.

Kogumikus on esitatud 28 jutustust tänapäeva autoritelt, kellest nelja (H. A. Abbasi, B. Bhattatšarija, I. Džalisi, Jašpali) teoseid on eestikeelses perioodikas varem avaldatud. India kirjanike teoseid, kelle loomingust on ilmunud eesti keeles iseseisvaid raamatuid, ja india kirjanduse klassikute loomingut ei ole kogumikku võetud.

Valiku kronoloogilised piirid haaravad peamiselt Teise maailmasõja järgset loomingut.

Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest. Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.

Sisukord:

• Kuulus Calaverase hüppav konn
• Minu kell
• Kuidas ma põllumajanduslikku ajalehte toimetasin
• Kuidas ma kandideerisin kuberneri kohale
• Faktid seoses minu hiljutise tagasiastumisega
• Kummaline kogemus
• Vanad ajad Mississipil
• Puhastverd mehhiko kronu
• Jalgratta taltsutus
• Nohu ravimas
• Meie itaalia turismijuhid
• McWilliamsite kogemused difteeriaga
• Mrs McWilliams ja äike
• Kuidas autorit Newargis ninapidi veeti
• Kapitooliumi Veenus
• Kas ta on elus või surnud?
• Eskimo tütarlapse romanss
• Rebi, veli, hoolega!
• Kohtamine intervjueerijaga
• Kaubaagendi jutustus
• Ajakirjandus Tennessees
• Ühe poisikese häbematust tagakiusamisest
• Lugu väikesest pahast poisist
• Lood suuremeelsetest tegudest
• Varastatud valge elevant
• Kohtuniku “tragi naine”
• Koer
• Koera jutustus
• 1000000-naelane pangatäht
• Salapärane külastaja
• Senaator Dilworthy
• Plutokraatia
• Pildid Ameerika poliitilisest elust
• Kaitseingli kiri
• Kindral Funstoni kaitseks
• Hiinlase kirjad
• Mees, kes rikkus Hadleyburgi head nime
• Mark Twain võitluses ameerika võltsdemokraatia ja imperialismi vastu