Tooted

Üks kõige iseloomulikumaid eestlaste ehetest, kinnitina ühtlasi tarbeesemeist oli sõlg. Sõle arengukäigu jälgimine annab võimalusi laiemat pilku heita ka teiste ehete arengule, kullassepakunstile ja ehetevalmistamisele üldse, samuti tabada kogu rahvakunsti üldisemaid arengutendentse ning puudutada isegi rahvakunsti uurimise metoodika uuemaid aspekte.

Mugasto ja Eesti akvarelliklassika Paul Burmanist Endel Kõksini. Näitusekataloogis on esmakordselt avaldatud ülevaade aastate 1919–1943 Eesti akvarellist kõigi olulisemate kunstnike tööde läbi (56 tööd 16 kunstnikult), enamik töödest on reprodutseeritud esmakordselt.

"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"

Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ja eelbalti hõimudele.

"Jooge veel," käsib Kõrboja perenaine, "jooge, niipalju kui läheb, niipalju kui on." Ja Katku Villu joob ning joob, vaevalt on ta kunagi korraga nii palju joonud kui täna, kus ta Kõrboja perenaisele tõotas joomise alatiseks maha jätta. Aga täna joodab teda Kõrboja perenaine ise, tema ise ulatab Villule pudeli ja seisab tema ees vaadates, nagu kardaks ta, et Villu ehk muidu ei joo.

Kõrboja perenaine mõtleb muistki asjust, ta mõtleb sellestki, kuidas Villu võimalikult ruttu ja hästi hommikusele rongile saaks, ning sellepärast saatis ta Miku ja Jaani koju hobuseid rakendama suure vedruvankri ette, millega peavad sõitma Villu ja Mikk, kuna Jaan kutsarit peab mängima. Mikk peab ühes Villuga sõitma, sest Villule on abi tarvis ja Miku omagi pea on sedavõrd katki, et ta peaks ennast arstile näitama. Katku hobusega sõidab Villu teelahkmele, suure männi alla, ja seal peab teda ootama vedruvanker, nõnda tahab Kõrboja perenaine, tahab Katku Jüri tahtmise vastu, sest Jüri arvab, et küllap temalgi veel hobune ja vanker leiduvad, kes poja vaksalisse võivad sõidutada, kui Jüri ise ohjad ja piitsa enda kätte võtab. Aga Jüri ei saa täna oma tahtmisega Kõrboja perenaise vastu, sest perenaise poolt on Villu ema ja Villu isegi, kes vahetevahel läbi hammaste sülitab ja kirub:"Küll, kurat, valutab!"

Möödumas on 10 aastat sellest ajast, kui Eesti esilaulja Mati Nuude (18.02.1941–10.03.2001) meie seast lahkus. Raamat on eeskätt Matist kui inimesest. Autor on lähtunud Mati Nuude päevikust, sellest, mida mees jutustas oma elust ja millised olid tema mõtted ning oma abielumälestustest. Raamatus on toodud ka paljude tuntud inimeste mälestused Mati Nuudest (Taimu Viir, Jaan Talts, Ivo Linna, Erich Krieger, Ada Lundver jt). Mati Nuude elu ja tegevus väärivad lugupidamist, sest ta on jätnud nii tõstesporti kui ka Eesti kultuuriellu oma jälje. Raamatus on toodud mitmed värvikamad seigad Mati Nuude elust.

Modernismi põhivoolude analüüs ja kriitika. Raamat käsitleb erinevaid kunstivoole nagu impressionism, postimpressionism, fovism, kubism, futurism, ekspressionism, sürrealism, abstraktsionism, neoavangardism ja teisi 20. sajandi kunstivoole. Sisaldab kirjeldusi ning ohtralt maalinäiteid.

Fred Kraavi mälestused Teise maailmasõja aegsetest sõitudest maailmameredel, mil ta teenis erinevate riikide laevadel. Raamat kajastab eesti meremeeste saatust sõja-aastatel, mil meredel hukkus tuhandeid eesti meremehi.

„Petturites“ petetakse ihu ja hingega. Lilly Dilloni armastus oma poja vastu ei piirdu vaid emalikuga. Roy Dillon ei usu oma ema hoiatusi uhkete võõraste naiste suhtes. Noteerib ehk patune Moira Langtry end liiga kõrgelt? Tekivad laibad ja lõpuks on veri paksem kui vesi.

Jim Thompsoni „Petturid“ on tuntuks saanud ka samanimelise Stephen Fearsi filmina.

 

"Raamat sellest, kuidas meie perekond astus välja halastamatust eluvõitlusest, et otsida tõelist vaimulikkust ja lihtsat elu." Veendunud, et ameerika unelma tagaajamine takistab tõelist kogemust Jumalaga, müüsid Hohnbergerid kõik maha ning asusid elama metsikusse paika Montanas, et avastada Eenoki kogemus. See, mille perekond leidis, muutis nende elu igaveseks. Ja sinu elu võib olla järgmine!

Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert. Kõigest sellest ja kõigist neist räägib raamat REET LINNA - PALJUGI VÕIKS ÖELDA VEEL....

Serena armastab juba aastaid Davidit, kes vastab talle samaga. Kuid nad kuuluvad ühiskonna eri kihtidesse ja seetõttu arvab neidis, et nende armastusel puudub õnnelik ja helge tulevik...

„Sõidud Eestis ja Eestist nii idasse kui läände ning väliskülaliste vastuvõtmine“ on mälestuslik reisiraamat, kus Peeter Kaldur jutustab oma teekondadest nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Autor koondab ühtede kaante vahele kogemused ja tähelepanekud, mis on seotud reisimise, töö- ja eraeluliste ettevõtmiste ning kontaktidega erinevates paikades. Teos ei ole pelgalt reisikiri, vaid pigem kaleidoskoop elulisi muljeid, milles rändamine seostub kultuurilise kogemuse ja inimestevahelise suhtlemisega. Kalduri tähelepanu alla satuvad nii paigad Eestis kui ka reisid lääne ja ida suunal, pakkudes lugejale vaheldusrikkaid pilte erinevatest keskkondadest ja oludest. Olulise osa raamatust moodustavad lood, mis on seotud väliskülaliste vastuvõtmisega Eestis. Autor toob esile, milliseid väljakutseid ja ootusi see tegevus sisaldas, ning millised kohtumised on jäänud meelde oma inimliku sooja või ootamatute seikade tõttu. Nii vahelduvadki reisikirjeldused ja kohtumislood, luues sidusa pildi ajast ja oludest, kus rahvusvahelised kontaktid olid sama tähtsad kui oma kodumaa avastamine. Raamat avab ka seda, kuidas külaliste võõrustamine ja reisid ise kujundasid arusaamu Eestist ning pakkusid võimaluse näha tuttavaid paiku uue pilguga.

Nikolai Gogoli eepiline jutustus, mis leiab aset 16. ja 17. sajandi vahetusel, kirjeldab Tarass Bulba juhitud verist kasakate ülestõusu poolakate vastu ja Tarass Bulba kahe poja kannatusi. Jutustus ilmus esimest korda 1835. aastal, põhjalikult ümber töötatud teise trükina 1842. aastal. Kirjandusteadlased on avaldanud arvamust, et algversioon oli pigem ukrainasõbralik, teine seevastu tugevalt russofiilne. Teos on kirjutatud vene keeles, esimene ukrainakeelne tõlge ilmus 1850. aastal.

"Teekond teisenevas ajas. Peatükke Eesti vabakoguduste ajaloost" on raamat, mis käsitleb Eesti vabakoguduste ajalugu, toimetajaks on Toivo Pilli, ning see on saadaval mitmetes Eesti raamatupoodides ja vahetusplatvormidel, pakkudes ülevaadet vabakoguduste arengust ja teekonnast ajas.

Valikkogu „Tuul polnud enam kellegi vastu“ koondab luulet aastatest 2006–2020. Kogudes ilmunud tekstide kõrval on raamatus ka perioodikas ilmunud ning varem avaldamata tekste. Raamatu on koostanud ja järelsõna kirjutanud Hasso Krull.

Oxfordi ülikooli professor Niko Tinbergen kirjeldab väikese looduseuurijate rühma pikaajalist loomade käitumise uurimist nende tavaümbruses. Vaadeldakse putukate ja lindude, nagu röövikuhundi, mesilasehundi, nõmmesilmiku, lõopistriku, haha, hõbe- ning naerukajaka käitumist ja instinkte. Autori eesmärk on innustada lugejaid jälgima elavat loodust. Raamat kõigile loodusest huvitatud lugejaile.

Raamatu eesmärgiks on anda väike ülevaade erinevatest nimedest, nende kirjapiltidest ja kunagistest või kehtivatest tähendustest.

Sisukord:

• Porgandikott
• Väike Teater
• Pärast etendust
• Memme juures
• Haiglas
• Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle
• Neli koolilast…

Kirjanik avaldab oma nime all Linda redigeeritud romaani "Lahtine ring", omalt poolt lisas ta 43. peatüki. Romaan on püüdlus jäädvustada üks viiv voolavast ajast, kuna kõikidel silmapilkudel on väärtus, kaal ja tähendus. Just teisejärguline võib sageli peamiseks osutuda.