Alma Teder (1908–1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga "Ilusad päevad", kuid tunnustuse tõi talle romaan "Elu õpilane". Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: "Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga "Elu õpilane", kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid".

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Urgern-Sternberg mattis 1921. aastal Mongoolia stepiliiva kõigi aegade teadaolevalt suurima peitevaranduse (briljandid, kuld, ehted, kultusesemed, vanad käsikirjad), mida otsitakse tänase päevani. Selle raamatu lugejale avaneb varanduse saladus.

Eesti kirjandusmaastikule on sündinud uus täht. Romaan "Margot" ei ole ei stiililiselt ega maailmavaateliselt allutatav ühegi aktuaalse kirjandusniši alla. Toomas Verrev on väga kaasakiskuv oma elavuses ja naturalismis. Tahaks uskuda, et kümne aasta pärast on igal intelligentsel inimesel "Margot" raamaturiiulis. Lühidalt on see romaan pealinna intelligendi elust.

Lugu on lihtne. Noor, ööksatuseni enesekindel mees, kellel on elus vedanud: intelligentsed vanemad. Korralik kasvatus. Tugevad koolid. Ilusad naised. Himurad naised. On ta teistest meestest parem? Halvem? Mine võta kinni. Vähemalt on naljakas lugeda. – Kerttu Rakke

Toomas Verrev kirjutab rõlgelt ja sitaselt. Aga Eesti elu ongi rõlge ja sitane. Ta on pealiskaudne, a pealiskaudsus trükitaksegi igale teosele nagu puumärk. Ta möliseb liiga palju, aga vaikimine pole ammu enam kuld, vaikijad vajuvad põrmu ja unustusse. Tema kirjutamine on kanaliseerimatu, rahutu, mõned tekstid tekitavad tunde nagu oleks Kaur Kender seestund, nagu oleks Jaan Oksa põrund vaim ta sisse pugend. Aga laske tal ometi veel kirjutada! – Jürgen Rooste

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriiga miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast "inimest tänavalt" fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.

Kristjan Sander (1977) on värvika stiiliga eesti ulmekirjanik, kelle loomingust leiab näiteid peaaegu kõigist fantastika alamžanridest tõsiteaduslikust ulmest õuduskirjanduseni. Sanderil on ilmunud lühiromaanid "Valguse nimel" (2003) ja "13 talvist hetke" (2008). Valikkogusse "Õhtu rannal" on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu 14 viimasest aastast.