Tooted

Raamat käsitleb eneseturundamist ja kuvandi loomist tööelus. Autor Ray Grose selgitab, miks paljud võimekad inimesed ebaõnnestuvad iseenda turundamisel ning kuidas luua positiivset kuvandit, mis mõjutab karjääri edenemist. Raamatus käsitletakse kuvandi kujunemist mõjutavaid aspekte, antakse juhtnööre eneseturundamiseks ning hoiatatakse hea kuvandi kahjustamise eest.

Ain Kaalepi luulekogu, mis kutsub mõtisklusele järvede ääres. Autor kirjutab: „Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg. Järved ei ole jõed ega mered. Ärevi südami on jõgedega kaasa mindud ja meredeni jõutud. Ei saa järvedega kaasa minna nõnda nagu jõgedega ega ole järvedeni jõudmine see, mis meredeni jõudmine. Järved seisavad kaua oma kohal otsekui mõteldes ja mõtlema kutsudes.“

 

#REF!

Lühijutud. Tigase autobiograafiliste sugemetega lood on lugejale edastatud ilustamata kujul. Samal ajal on tegu elu enesega ja mis seal salata: sugukihk on kogu loomariigi eksisteerimise alus ning oluline poolus inimloomusest on allutatud sellele sageli kõikvõimsale kirele. Nii jagab Tigane lugejatega enda ja oma lähedaste erootilisi kogemusi. Kas see on õige või väär, jäägu lugeja otsustada. Päikese all on kõigile ruumi ning inimeste põhimõtted peavadki erinevad olema.

Ameerikas elav eestlasest pastor Jack (Jaak) Michael Loo on kirja pannud enda ja oma perekonna loo: põgenemise sõjakeerises Eestist ja tagasi kojujõudmisest. Sinna vahele jäävad aastakümned, mil ta leidis oma kutsumuse vaimulikuna. Aga ennekõike on see lühike, kuid ülimalt emotsionaalne lugu Eestisse jäänud perekonna taasleidmisest, jutlustamisest oma isa kodukirikus Kuressaares ja uhkustundest Eesti kodakondsuse üle.

Oma neljandas raamatus räägib Édouard Louis oma emast, kes veetis suure osa elust vaimses ja füüsilises vaesuses, kannatades korraga nii klassilõhe kui ka maskuliinse domineerimise all, kuid ühel päeval neljakümne viie aastasena tõstis selle elu vastu mässu, põgenes ja lõi endale uue eksistentsi vaba naisena. „Ühe naise võitlused ja metamorfoosid" ongi selle vabanemise lugu. Luues uue žanri, mida on nimetatud näiteks „lüüriliseks sotsioloogiaks", „kollektiivseks autobiograafiaks" ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks", soovib see tuua imaginaarsesse ruumi ka väljajäetud, lõpetada domineerimise ahelad ka kirjanduses.