"Väike entsüklopeedia" on universaalne üheköiteline entsüklopeedia, kust saab teada, mis on mis ja kes on kes. See on üldentsüklopeedia, keelesõnaraamatu, võõrsõnade leksikoni, seletava sõnaraamatu, atlase ja biograafilise leksikoni kontsentraat ning lühiinfo saamisel nende asendaja. Siit saab märksõna kohta teada kõige olulisema: sõna või nime õige kuju, häälduse, isiku sünni- ja surma-aasta, määratluse, lühiiseloomustuse ja tähtsamad arvandmed. Ei puudu ka pikemad tekstid, näiteks riikide ülevaateartiklid. Rohked illustratsioonid annavad keeruka seletuse asemel kiiresti selguse, kus paikneb otsitav riik, kuidas näeb välja mingi arhitektuurielement, taim või loom, kuidas nimetatakse tuntud seadme põhiosi jne. Raamatus on üle 30 000 tähestikuliselt järjestatud märksõna, neid ilmestab ligi 5000 illustratsiooni, värvifotot, kaarti, skeemi ja tabelit.

Lewis Carrolli legendaarne lugu "Alice Imedemaal" ilmus esmakordselt aastal 1865. Nüüdseks juba ajatuks klassikaks saanud lasteraamat ei paelu üksnes väikseid lugejad, vaid on oma satiirilise ja vaimuka mõttemaailma ning mänguliste seiklustega ka täiskasvanud lugejate suur lemmik. Raamatu peategelane Alice järgneb küülikule auku ning satub isemoodi fantaasiamaailma, kus teda ootavad kohtumised Irvik Kassi, Hertsoginna, Unihiire, Kübarsepa ja loomulikult Märtsijänesega. Tüdruku seiklused sel imedemaal on väga veidrad, kuid õpetlikud ja põnevad.

Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles.

Koputame ja astume sisse… Majaperemeest ei ole täna kodus, ei ole olnud juba sada aastat ega tule enam kunagi tagasi. 

Mis on alles, on mälu – maalingu fragmendid laes, stukkdekoor seintel, park ja puiesteed, mis toovad meid ikka ja jälle mõisamaailma algusesse tagasi.

Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.

Mõtisklusi igavese armastuse võimalikkusest KAS MÄLETAD, MIS TUNNE OLI OLLA ARMUNUD? EI TEA, MIKS SEE TUNNE AJAGA KAOB? JA KAS PEAB KADUMA? KUIDAS ÕNNESTUB OSAL PAARIDEL JÄÄDA IGAVESSE ARMASTUSSE, TEISTEL AGA MITTE? Isikliku arengu nõustaja Tiina Tiitus ütleb, et õnne võtmed peituvad rahu tegemises minevikuga ja julguses armastada omamoodi. Tema kolmas raamat võtab otsekoheses keeles ja mahlakate näidete abil luubi alla elu, armastuse ning nende kahe kombinatsiooni. Kõnekate lugude abil avanevad põhjused, miks armastus mõnikord mureneb, teinekord aga kestma jääb. Kirjapandu aitab vastata ka kõige tähtsamale küsimusele: kas oled päriselt – siiralt ja sügavalt – kestvaks suhteks valmis? Mõni uus teadmine võib raputada, teine tuua rahu. On üllatusi ja äratundmist. See raamat sobib lugemiseks nii neile, kes armastust alles ootavad või tahavad aru saada, miks nende varasemad suhted pole toiminud, kui ka teistele, kes on oma kaaslase juba leidnud, kuid soovivad iseennast ja oma partnerit paremini mõista. Et armastus kesta ja kasvada saaks.