Raamat annab vastuse küsimusele, mis on arheoloogia, milline on arheoloogia koht ja tähtsus nüüdisaegses inimteadmiste süsteemis. Üksikute silmapaistvamate arheoloogiliste avastuste käsitlemisega nii Euroopas kui ka teistes maailmajagudes antakse ülevaade inimese kujunemisest ning muinaskultuuride arengust kivi-, pronksi- ja rauaajal. Raamat on määratud ajalooalase lisalugemismaterjalina vanemate klasside õpilastele, kuid pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.

Tuntud populaarteaduslike teoste autor Anatoli Varšavski räägib selles raamatus, kuidas ja millal asustati Ameerika man­ner. Selgub, et Ameerika riikide kultuur on üle 25 000 aasta vana ning et Ameerika asustati Kirde-Aasia ja Kaug-Ida kaudu üle Beringi väina. Autor tutvustab vähetuntud fakte ja sündmusi nende paikade ajaloost. Huvitav lugemisvara kõigile, keda köidab ajalugu.

Euroopa ja aasia steppe on läbinud mitu rändrahvaste lainet: esiteks hunnid, nende järel avaarid, kasaarid, bulgaarid, petšeneegid, polovetsid, siis Tšingis-khaani armeed ja Kuldhord... Miks need metsikud suguharud osutusid nii tugevateks, võitmatuteks, miks kultuurne Euroopa neid kartis? Mis põhjustas Aasia rändrahvaste vallutusretkede perioodilisuse? Need küsimused kerkivad otsekohe uurija ette, kui ta puutub kokku rännusteppide ajalooga. Raamatu autor, tuntud numismaatik, arheoloog ja Kuldhordi ajaloo uurija, on ise osa võtnud keskaegsete rändrahvaste mälestiste väljakaevamisest Lõuna-Vene steppides; ta on käinud paljudes muuseumides, kus paiknevad rändrahvaste muistised või keskaegsete raidkujude kogud. eredalt ja värviküllaselt jutustatakse raamatus türgi päritoluga rändrahvastest, kes keskajal meie steppe asustasid; nende olustikust ja ajaloost, nende ebajumalatest ja kurgaanidest, lossidest ja linnadest. Raamatus on kasutatud materjale Ahtuba (Volga harujõgi) ääres tehtud väljakaevamistest, mille organiseerisid Moskva Riiklik Ülikool, Volgogradi Kultuurivalitsus ja Kaasani Riiklik Ülikool.

340-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat