Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Dr. Kerry Howells kirjeldab oma raamatus, kuidas leida lahendusi keerulistes suhteprobleemides ja mõista paremini iseennast. Ta teeb seda läbi eluliste näidete ja omaenda kogemuste. Raamatu keskne idee on näidata, et meile kõigile kättesaadav vahend – tänulikkus – omab revolutsioonilist jõudu keerulistes suhetes nii tööl kui isiklikus elus.

Belle de Jour on Londonis töötava kõrgklassi lõbutüdruku varjunimi. 2003. aasta suvest kuni 2004. aasta sügiseni talletas Belle oma töö- ja eraelu igapäevaseiklused ausa ja naljaka veebipäevikuna, mis võitis ka autasu -- The Guardiani parima veebipäeviku preemia. Raamatus töötab Belle üksikasjalikult läbi need päeviku sissekanded, avalikustab, kuidas temast sai lõbutüdruk, mis tunne on seda teha raha pärast ja miks ta seda võib soovitada. See on kohati šokeeriv, kohati lõbus ning alati mõtlema ärgitav lugu 21. sajandi Moll Flanderist, valgustav pilguheit kõrgklassi seksiäri kulisside taha ja kaemus erakordse, kuid samas tavalise naise salajasse ellu.

J silmuskudumise maailm pakub jätkuvalt avastamisrõõmu ning innustab üha uusi ja kogenud kudujaid. Selles raamatus ootavad teid värsked koekirjad ja mustrid – sama elegantsed ja peened, täis õrnu silmuseid ja kauneid detaile, mis muudavad iga töö eriliseks.

Kuigi Jaapani silmuskudumise süsteem võib esmapilgul tunduda keerukas, osutub see tuttavaks saades loogiliseks ja kergesti jälgitavaks. Uued mustrid toovad kaasa värskeid väljakutseid ja rohkelt inspiratsiooni, mille tulemused pakuvad kudujale tõelist rõõmu.

Jim Ashilevi raamatu „Inimese kostüüm“ lähtepunktiks on surm: kirjaniku lähedase sõbra Margus Karu allajäämine pikaaegsele depressioonile. Nõnda on see raamat algustest, sõprusest, ühendavast puudusetundest, teest kaduvusega leppimise poole. Aga ka kosutavatest igapäevadest, perekonnahetkedest, üksteise hoidmisest, madalpunktidest ja abistavatest jõududest, püüdlusest leida midagi sooja, tõelist ja ehedat.

„Hea kirjandusteos on nagu füüsiline tükk autorist endast. Kui autor tunneb, et ta annab lugejale ära tüki oma liha ja verd, on asi õige. Siis on asi isiklik, siis on asjal kaalu. Kusjuures see ei mõju traumeerivalt ei autorile ega lugejale. Kui kontakt on õige, mõjub see mõlemale leevendavalt, võib-olla isegi tervendavalt.“

Väikelinnast pärit noore neiu Agnese kutsumuseks on restoranimaailm. Stockholmis valmistub ta looma oma karjäärile head alust, kuid elul on varuks ootamatused. Agnes kaotab töö ning samas pannakse proovile ka tema peresuhted ja armastus. Just siis, kui näib, et laual on vaid kõige halvemad kaardid, näeb neiu unes oma unelmate restorani – just nagu laulusalmis väikestest kollastest sidrunitest.

Émilie du Châtelet (1706–1749) oli laialdaste huvidega varauusaegne prantsuse teadlane ja literaat, kes muu hulgas aitas koos oma mõtte- ja ka elukaaslase Voltaire’iga oluliselt kaasa Isaac Newtoni ideede levimisele Prantsusmaal. Olude kiuste õnnestus tal juba eluajal avaldada uurimusi füüsikast ja matemaatikast, kirjade kaudu osales ta aktiivselt omaaegsetes teaduslikes ja filosoofilistes dispuutides ja valiti ka Bologna Teaduste Akadeemia liikmeks.

Kogumikus leiduv „Arutlus õnnest“ on mõtisklus õnne ja armastuse olemusest, eelarvamuste kahjulikkusest ning kirgede ja himude, eelkõige teadmishimu kasulikkusest.

Lisaks leiab raamatust valiku Émilie du Châtelet’ kirju mõjukatele teadlaste, kõrgetele võimukandjatele ja seltskondlikule koorekihile. Need kirjad äratavad ellu XVIII sajandi maailma, võimaldavad heita pilku tolleaegsetele ühiskondlik-poliitilistele oludele ning annavad ühtlasi aimu, milline võis olla ühe kõrgklassi naise ja tema privilegeeritud lähikonna eraelu.

Katri Vala (1901-1944) avaldas oma esimesed luuletused 20. sajandi 20-ndail aastail. Ta oli siis nooruke rahvakooliõpetaja ja läbi teinud kehviku vaevalise haridustee. Need olid värsid armuunistusist, lilledest ja päikeseihalemisest - ja siiski murrangulised soome luules oma erakordse tundeerksuse ning värvikusega, vabavärsilise vormi uudse käsitlusega. Valast sai soome kirjanduses nii tähtsat osa mänginud kirjandusliku rühma «Tulenkantajat» juhtivaid luuletajaid. Katri Vala looming on soome luule omapärasemaid nähtusi, jäädes seni jäljendamatuks ning kordumatuks. Ta luulekujundid on äärmiselt intensiivsed ja samal ajal lakoonilised, moodustades alati orgaanilise terviku.