Vested heli edastamise ja salvestamise tehnika puhuti uperpallitavast arenguloost on pikitud tõestisündinud ja kurioossete juhtumite üleemeelikute kirjelduste ning vanadest trükistest valitud muhedatooniliste tsitaatidega. Autor viib lugeja kunagiste muusikaautomaatide ja fonograafi vaharulli juurest grammofoni ja magnetofoni kaudu nüüdisaegse digitaalsüsteemis lasergrammofonini.

Raamat on mõeldud helitehnikahuvilistele mõnusaks ajaviitelektüüriks.

Tanja… Kes ta on? Kas laulja, kes tantsib, või tantsija, kes laulab? Kui seda tema enda käest küsida, ütleb ta vastuseks “Ma olen meelelahutaja, artist. Ja see, mida ma laval teen, on artistimine!”. Alates hetkest, kui Tanja pooleteiseaastasena ema käte vahelt plehku pani ja esimest korda lavale ronis, kuni Eurovisiooni ja Eesti suurimatel lavadel esinemisteni välja on Tanja olnud Meelelahutaja suure tähega. Artist kogu hingest, kelle suurim soov on inimeste meele rõõmsaks tegemine. Selles raamatus räägib Tanja oma loo. See on lugu suurtest ja imepisikestest lavadest, publikusse lennanud kingadest ja selja pealt lõhki kärisenud kostüümidest, tagasilöökidest, suurtest õnnestumistest ja rõõmupisaratest. Aga eelkõige on see lugu Kohtla-Järve tüdrukust, kelle suureks unistuseks oli lauljaks saada. Ja kui midagi väga-väga tahta, võib juhtuda, et elu pakub sulle rohkem, kui sa tahta oskasidki… Raamatus saavad sõna ka Tanja sõbrad ja teekaaslased, kes on olnud tema kõrval nii heas kui halvas. *** “Minu isa Eno Raud sõnastas ühe hea raamatu peamised tingimused nii: sul peavad olema põnevad tegelased, kes satuvad huvitavatesse seiklustesse, kõik muu tuleb seejärel juba iseenesest. Tanja raamatus on mõlemad tingimused täidetud. Siin on särav ja mitmetahuline kangelanna, keda elu ühest seiklusest teise paiskab, olgu kusagil Kohtla-Järve kõrvaltänaval või Eesti tuntuimatel lavadel. Tanja lood on kaasahaaravad ning pole vahet, kas ta esitab neid lauldes või – nagu nüüd selgub – kirjutades. “Milles on süüdi taburet” haarab esimeselt leheküljelt ja laseb lugejast lahti alles viimasel, ning midagi paremat on ühelt raamatult võimatu tahta. Osalesin kunagi koos Tanjaga ühel räpiduellil ja olin enne show algust veidi mures, kuidas ta mu räigevõitu sõnastatud rünnakutele reageerib. Ta pareeris mu verbaalsed hoobid elegantsi ning enesekindlusega, millesarnast polnud varem ega ole ka hiljem näinud. Kohtla-Järve peaväljak hakkab varem või hiljem Tanja nime kandma, pigem varem.” – Mihkel Raud

Hea lugeja,

„Oma päikese poole" toob Sinuni eestiaegse teatrikunsti tähtsaimad saavutused.
Tekstide ning rikkaliku fotomaterjaliga näitame teatriajalugu aastatest 1920 - 1940.
Selleks ajaks oli Eestis asutatud juba 4 kutselist teatrit - Vanemuine, Estonia, Endla ja Dramateater. Nüüd ootavad järge muudatused Draamateatri ümber, Ugala ja Tallinna Töölisteatri sünd. Sõnateatri kõrval pöörame tähelepanu ka
teistele teatrikunsti žanritele - ooperile, operetile ja balletile. Sellesse ajajärku jääb Hanno Kompuse ja Eino Uuli ooperirežii, Ida Urbeli ja Rahel Olbrei tantsuteater ning Agu Lüüdiku säravad operetilavastused primadonna
Milvi Laidiga eesotsas.

„Oma päikese poole" on järg juba ilmunud kataloogile „Sihiseadjad, alustajad". Ülevaade teatrilukku jätkub kolmanda osaga „Pilvede värvid", kus tähelepanu all on teatritegijad sõjajärgsest perioodist kuni tänaseni.