Tartu Ülikooli eesti kirjanduse emeriitprofessor Karl Muru on uurinud luuletaja Betti Alveri loomingut enam kui kolme aastakümne vältel, mille tulemusena on sündinud käesolev monograafia. Luuletajana pälvis Betti Alver üldise tunnustuse juba oma esikkoguga „Tolm ja tuli“ (1936), ehkki sattus samas kriitikas võimu/vaimupoliitiliste kemplemiste märklauaks. Järgnesid sõja-aastad, abikaasa kaotus, stalinistlik mõna ja pikk loominguline vaikimine. Karl Muru teos keskendub pigem Alveri loomingu analüüsile, tutvustades avalikku tähelepanu vältinud kirjaniku eluloolisi fakte napilt ja diskreetselt. Raamat on adresseeritud laiale lugejate ringile ja illustreeritud rohkete fotodega.