Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

Raamatus vaadeldakse enam kui kolmekümmet pühapaika, mis on liigitatud viide ossa. Esimeses osas "Pühade meeste jälgedes" räägitakse monumentidest ja maastikest, mis on saanud pühaks oma seotuse tõttu pühakute ja usujuhtidega. Peatükk "Surnute austuseks" on iidsetest matmispaikadest ning nendega seotud riitustest ja uskumustest. "Igavesed pühamud" räägib paikadest, kus võib tajuda kauget või müütilist minevikku. "Jumala ülistuseks" käsitleb maailma pühamuid ning viimane osa "Teekonna lõpus" keskendub palverännakutele.

Õhtusöögist võttis osa kolmteist külalist ja hiljem mõtles tuntud näitleja Sir Charles Cartwright, et ta oleks pidanud võtma vastu oma sekretäri ettepaneku istuda lauda neljateistkümnendaks. Sest õhtu lõpul sureb üks külalistest. Kui tema kokteiliklaas saadetakse analüüsimiseks, ei leita sealt midagi peale suurepärase kuiva martini. Just nagu üks teine külaline, Hercule Poirot, oli ennustanud. Kuulsale detektiivile teeb muret hoopis motiivi täielik puudumine...

Noor psühholoog Sara võtab patsiente vastu kodus, garaaži kohal sisse seatud kontoris. Suure vana maja on tema ambitsioonikas ja ületöötanud mees Sigurd päranduseks saanud ning seal käib lõputu remont. Aga nii töö kui ka remont edenevad visalt. Kuni ühel päeval jätab Sigurd Sara telefonivastajale segasevõitu teate ja kaob.

Vanas pooleliolevas majas kisub kõhedaks. Asjad kaovad ja ilmuvad taas, ja kas need on kellegi sammud, mida Sara öösel pööningult kuuleb? Kui selgub kohutav tõde, tunneb Sara, et tal on üha raskem omaenda elu ja mõtetega toime tulla. Kas ta saab oma mälu usaldada? Kas tema kui teiste emotsioonide tõlgendamise ekspert ikka näeb omaenda tundeid? Ja kas ta saab end kusagil turvaliselt tunda?

Vene nõukogude kirjaniku, tuntud põnevusjuttude autori Sergei Võssotski kahte romaani ühendab peategelane uurija Kornilov, keda huvitab eeskätt kuriteo motiiv. Tema arvates ei ole kohutavad mitte kuriteod, vaid inimesed, kes jätavad kuriteo sooritamata hirmust karistuse ees. Esimesel võimalusel on nad valmis kõiksugu alatusteks.

Sisu: Tuul / Ray Bradbury. Kongo / Stuart Cloete. Hüpe panga peale / Roald Dahl. Ma ei kuule teid, sir... / Avram Davidson. Maileesikakee / Jeremiah Digges. Mees, kes oli kõikjal / Edward D. Hoch. Me veel vaatame / Jack Ritchie. Mees, kes müüs Gnoolidele köit / Idris Seabright. Kaotatud koer / Henry Slesar. Lima / Joseph Payne Brennan. Maanteeviisakus / Mack Morriss. Kuidas armastus tuli professor Guildea juurde / Robert Hichens. Looduslik valik / Gilbert Thomas. Simone / Joan Vatsek

Võluv ja sarmikas Elisabeth Candy siirdub Kreetale, imekaunile õitsvale saarele Egeuse meres, et seal puhata ning nagu kord ja kohus lõbutseda. Saarel leiab ta aga selle, kellest on aastaid unistanud, ja midagi niisugust, mis poleks talle viirastunud ka kõige kohutavamas unenäos, nimelt kirgliku armastuse ja… surmaohu. Ja tema puhkus lõpeb hoopis teisiti, kui ta oleks osanud arvata.

20. sajandi menukirjaniku viimane, juba pärast surma ilmunud romaan. Olustik põhineb kirjaniku enda kogemustel, mis ta sai pagulasena Ameerika Ühendriikides. See raamat räägib vaeste rikkusest ja rikaste vaesusest, armastusest ja kirest, pagulaste elusaatusest, kunstist ja kunstiärist. Hollywoodi filmitootmise tagamaadest ning paljust muustki.

Järg varem ilmunud «Armastuse loole». Oliver armastas Jennyt. Ligi kaks aastat peale Jenny traagilist surma koosneb Oliveri elu ikka vaid üksindusest ja mälestustest. Kuid ühel päeval Central Park'is joostes kohtab ta ilusat salapärast naist… Oliver Barreti lugu hargneb New Yorgi moodsas East Side'is, jõuluaegses Massachusettsis ja eksootilises Hong Kongis. See on romaan kirest ja veendumustest. Kaasaegse tegelikkusega hästi seostuv teos, mis näitab ärimeeste ja -naiste elu, võitlust äris ja armastuses.

Läänemaa ei jää oma mõisate rohkuselt teistele maakondadele alla. Neid oli siin 1913. aastal ühtekokku 93. Mõisaomanike kahjuks ei paistnud siinsed mereäärsed maad aga silma erilise viljakusega, millega on seletatav Läänemaa mõisahoonete suhteline tagasihoidlikkus. Teisalt ei ole just palju maakondi, kus mõisaomanik olnuks keisrinna Katariina II ise.

Teine trükk Balzaci «provintsi-elu piltide» sarja kuuluvast romaanist. Kompositsiooniliselt loetaksegi Balzaci romaanidest parimaks just «Eugénie Grandet», «Isa Goriot» ja «Kolmekümneaastane naine», millest kaks viimast kuuluvad «eraelu piltide» sarja.

Kiimane Krokodill: „Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, šefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja unustasime pungi."

Mika Waltari üks tuntumaid romaane, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390-1335 enne Kristust. Piret Saluri uus tõlge sellest Waltari parimaks peetud romaanist.

Rohkem kui tuhat aastat õitses Bütsants ida ja lääne ristteel. Kuid kes olid sealsed inimesed? Mis eristas neid varasematest tsivilisatsioonidest ja millised kultuurilised tunnusjooned tegid neist, vaatamata nende mitmekesisele etnilisele päritolule, genuiinsed bütsantslased. Terve rea detailsete portreede varal luuakse pilt sellest kirjust ühiskonnast, mis on ühtaegu nii kauge, ent samas üllatavalt modernne.

Ülevaatlik valik austria ekspressionistliku poeedi Georg Trakli (1887-1914) luuleloomingust. Luuletuste originaaltekst on toodud paralleelselt tõlkega.