Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

Teeneka lastekirjaniku novellikogu on ühtlasi tema debüüt uues žanris. Novelle ühendab omapärane, halastamatult siiras minategelane, kes avab inimloomuse varjupoolseid tahke.

Christopher Ciccone raamat “Minu õde Madonna” on mahlakas ma-ei-saa-seda-käest-panna-lugu. Nii mõnigi fakt, mida arvame Madonnast teadvat, saab selles raamatus uue tähenduse. Vend Christopheri poolt kirja pandud lugu näitab tema legendaarset õde mõneti hämmastavas peegelpildis. Christopher Ciccone tavatud mälestused põhinevad tema neljakümne seitsme aasta pikkusel kogemusel, mil ta kasvas ja töötas koos meie aja meelelahutusmaailma ühe intrigeerivama ja skandaalsema naisega. Christopheri loos kohtume Gwyneth Paltrow’, Kate Mossi, Demi Moore’i ja paljude teistega, kelle nime võib kuulsuste hulgas kohata, puudutamata ei jää ka Madonna suhted meestega.

Tuntud kirjandus- ja teatrikriitiku Nigol Andreseni (s. 1899) teatriartiklite valimik sisaldab kirjutisi alates 1920-ndatest aastatest kuni tänapäevani. Autor on oma artiklites käsitlenud teatrit seoses ajastu sotsiaalsete probleemide ja ideeliste suunitlustega.

Monograafia käsitleb NSV Liidu rahvakunstniku Hendrik Krummi elu- ja loometeed. Rohke fotomaterjali abil püütakse heita põgus pilk laulja aastatepikkusele tööle teatris ja kontserdilaval.

Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed temast aitavad kujundada tema mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.

Me ei ela maailmas üksi. Ning kuidas me oma elu elame ning milliseid otsuseid teeme, sõltub suuremalt jaolt kõige lähedasematest inimestest. Tammerraamatu sarjas "Paar" räägivad Eesti tuntud abielupaarid oma elust, tööst, tõusudest, mõõnadest, kodust, lastest, koosolemisest. Raamatu persoonid on Siiri ja Mihkel Oviir.

Mis peitub meie psühholoogiliste probleemide taga ning kuidas hoida oma vaimne tervis korras? Mind ennastki hämmastab õnnelikkuse valemi lihtsus – et olla õnnelik, on hädavajalik ja piisav hoida oma peamine psühholoogiline vajadus rahuldatud. Kõik! Võimalik, et teid paneb see imestama, aga põhivajaduse rahuldamiseks ei ole vaja taotleda ambitsioonikaid saavutusi ega kõrgeid eesmärke, piisab lihtsalt sellest, kui te igapäevase tegevuse raames toidate regulaarselt ja kvaliteetselt oma psüühikat. Teil on selleks kõik vajalik olemas – on kogum omadusi, mis aitavad rahuldada nimelt seda vajadust, mis teil domineerib. Käesoleva raamatu autor on toetudes oma pikaajalistele kogemustele psühhoterapeudina välja töötanud selge ja praktilise sisemise tasakaalu meetodi, mille abil saab lugeja välja selgitada, mis on tema peamine vajadus ja kuidas seda rahuldada. Roman Timofejev on Eesti päritoluga psühholoog ning koolitaja. Ta on nõustanud tuhandeid inimesi ja koolitanud kümnete firmade ja asutuste töötajaid alates 2006. aastast. Praegu tegutseb ta nii Austrias kui ka Eestis, arendades oma sisemise tasakaalu meetodit ning aidates tasakaalu luua nii üksikinimestel kui ka paaridel ja organisatsioonidel.

Soolise vägivalla temaatika on kogu maailmas suhteliselt uus ja väheuuritud. Balti riikidest on Leedus nimetatud vägivallaprobleemi uuritud viis aastat, Eestis poolteist aastat. Sooline vägivald kui mõiste tähendab lahtiseletatult vägivalda, mille puhul ohver ja vägivallatseja kuuluvad eri sugudesse. Kuna 90%-l soolise vägivalla juhtudest on ohver naine ja vägivalla kasutaja mees, nimetatakse seda ka naiste vastu suunatud vägivallaks. Tihti soolisest vägivallast ei räägita, sellest vaikitakse. Nii on saanud oma pealkirja ka Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo koostööna äsjailmunud raamat soolisest vägivallast.

"Vaikijate hääled" koosneb kolmest osast.

Esimene neist moodustub intervjuudest, kus Eesti inimesed, ohvrid ja vägivallatsejad, räägivad oma vägivallakogemusest. Intervjueeritavad esindavad erineva vanuse, hariduse, soo, sotsiaalse kuuluvuse ning rahvusega gruppe.

Raamatu II osa sisaldab ekspertintervjuusid Eesti tunnustatud spetsialistidega. Need spetsialistid – psühholoogid, perenõustajad, pedagoogid, politseinikud, juristid, meedikud, ajakirjanikud, kiriku- ja kultuuritegelased, ajakirjanikud – puutuvad oma igapäevatöös kas otseselt või kaudselt kokku vägivalla ohvrite või vägivaldsete inimeste ning vägivallatemaatikaga. Ekspertintervjuudes nõustatakse inimesi, kuidas vägivallaolukordi ennetada ja milliseid käitumisstrateegiaid ohu korral kasutada, kuhu pöörduda abi saamiseks ning kuidas omalt poolt kaas aidata, et abi oleks kiire ja efektiivne.

Raamatu kolmas osa koosneb artiklitest juhtivatelt teadlastelt Eestis ja mujalt maailmast. Ühiskonnateadlaste artiklites analüüsitakse põhjuseid, miks sooline vägivald on võimalik ja laialdaselt levinud nn tsiviilühiskondades. Samuti tutvustatakse huvitavaid materjale väheuuritud ja uutest valdkondadest nagu naisinvaliidid ja vägivald, vägivallateraapia, ning antakse ülevaade eri riikides korraldatud naistevastase vägivalla alastest uuringutest.

Raamat, mis sisaldab ohvrite üleelamisi, ekspertide nõuandeid ning teadlaste analüüse, püüab leida vastust soolise vägivalla põhjuste kohta. Samas loodavad raamatu ilmumist toetanud tõsta lugejate teadlikkust soolise vägivalla olemasolust ning juhtida nende tähelepanu selle probleemi tõsidusele tänases Eesti ühiskonnas.

Helve Kase, raamatu idee autor ja koostaja

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis. Peale linnateema leidub Siia luules ka loodus-, rännu- ja armastusluulet ning teravmeelseid epigramme. Tähtis on tema roll vene poeetide (Vladimir Majakovski, Jevgeni Jevtušenko jt) eestindajana.

 

Õpperaamat kõrgemate põllumajanduskoolide agronoomiafakulteetidele.

 

Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus. Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates perekondades on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk „kõrgendada", et neil oleks võimalik elus paremini läbi lüüa. Josie on tihti liiga haige ja Klara pakub talle tuge. Josiel on ka sõber, naabripoiss Rick, kellega nad ühist tulevikku plaanivad.

„Mäeküla piimameest“ on ilmumise hetkest ehk 1916. aastast nimetatud Eduard Vilde meistriteoseks. Romaani just lõpetanud lugeja peab tunnistama, et tekst on mõrvarlikult hea. Iga ajastu on Vilde teose surunud oma Prokrustese sängi, aga just see näitabki romaani kestmist üle ajastute, teksti igikestvat aktuaalsust, mis vajab aina uuesti mõtestamist. Romaani kolmest peategelasest kaks on vanaldased mehed: mõisahärra Ulrich von Kremer ja kehviktalus kügeleja Prillupi Tõnu, ning kolmandaks noor eesti talunaine Mari, kel on suhe mõlema vanatoiga.

 

Põhjalik ülevaade maalikunstnik Paul Burmani elust ja loomingust.

Raamat tutvustab aiatöid, -kultuure ja kasvatamiseks kasulikke õpetusi, samuti mesilaste pidamisega seotud nõuandeid erinevatelt oma ala spetsialistidelt.

 

Õpilaste omalooming 2023/2024 õppeaastal.

 

Rootsi lastekirjaniku Maria Gripe raamatutes on sageli mingi maagiline ja müstiline alatoon. Jonas Berglund saab sünnipäevaks kaasaskantava magnetofoni. Koos õe Annikaga ja sõber Davidiga õnnestub tal oma kodukülas Ringarydis salvestada mitmesuguseid mõistatuslikke hääli. Huvi ajakirjanduse vastu viib ta põneva looni, mille keskmes on vana Selanderi talu ning selle kunagised elanikud. Talus pansionaati pidav proua Göransson on sunnitud ära sõitma ja Annika ülesandeks jääb talu lillede kastmine. Seal hakkab toimuma põnevaid asju, mille omavaheliste seoste ja põhjuste leidmine võtab lastel pea terve suve.