Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Suur lahtine kaheistmeline veeres ühtses autode voolus suunaga Halenseebrückilt Kurfürstendammile. Oli juuniõhtu, õhk oli soe ja liikumatu. Roland Wölffer istus väsinult ning roidunult vaikides rooli taga ja ta ei tundnud mingit vajadust vestluse järele. Renate teadis seda. Mees oli terve päeva tööd teinud – nõupidamised, kohtuistungid, bürookuumus –, muidugi on ta roidunud. Renate võis endale ette kujutada, millele ta nüüd mõtleb: nimelt mitte millelegi. Ja kindlasti ei murra ta pead selle üle, miks Renate just täna õhtul soovis temaga välja minna. Seitsmes juuni. Täna on seitsmes juuni. Täna viie aasta eest  …

 

Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tartu osakonna XX ja XXI teadusliku sessiooni ettekandeid

Romaani peategelane Carmen Legg on enesekindla ja iseseisva 35-aastase naise musternäide. Tal on auto, väike isiklik kindlustusbüroo ja korter vanalinnas. Ühel päeval tüdib ta lõplikult oma sõbrast Peetrist ning paneb lehte kuulutuse, et otsib „peaga“ meest, kes oleks impotentne. Peagi hakkavad kirjad saabuma ning Carmenil tekib raskusi õige kandidaadi valimisega, sest huvilisi on väga palju.

Sisukord:
¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta
¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni
¤ Salaja töörahva paradiisi
¤ Diplomaadi mälestusi
¤ Kes mõistaks õigust
¤ Vabariigiaegne Valga maavanem
¤ Minu mees oli maavanem
¤ Hirmuöö Soome lahel
¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas
¤ Mis sai kindralite autojuhist

Mõned päevad pärast seda, kui Jillian Hackett oli altari ees jah-sõna öelnud, leidis ta end oma värskele abikaasale hüvastijätuks viipamas. Tedi üleviimine Californiasse oli neile mõlemale ootamatu, eriti kui nad taipasid, et Jillian ei saa mehega kaasa minna, sest oli järgmiseks kaheks aastaks seotud tööga Pennsylvanias! Kas nende mesinädalad olid tõesti nii ruttu otsa saanud? Hoolimata sellest, et Ted pidi elama lahus oma armastatud naisest, ei suutnud ta loobuda võimalusest elus edasi jõuda. Ja kuigi tema uus töö piloodina oli põnev, ei tahtnud ta kuidagi leppida olukorraga, et noorik ei ole päeval ja ööl temaga. Ted teadis, et tuleb midagi ette võtta, seni kui nendevaheline kaugus on veel mõõdetav üksnes miilidega.

Stiletod muudavad Babyssi jalad eriti kauniks. Stiletod on kaetud kunstpärlitega ja pälvivad suguõdede kadedaid ja meeste himuraid pilke. Üle õla on hooletult visatud Boss Womeni lahtine õlgkott. Silmad on juhuslike pilkude eest varjatud suurte ja peegelklaasidega Diesel päikeseprillidega. Möödudes jätab Babyss endast maha erutava ja mõrukirbe Yamamoto lõhna. Nii heljub Babyss mööda kaubamaja, vaadates teeseldud ükskõiksusega seelikuid ja jakke ning lastes kaunitel hästi maniküüritud sõrmedel üle libiseda peenest materjalist pesust. Ootamatult ta võpatab. Ta ei saa eksida. Kellegi silmad puurivad maopilguga tema selga. Babyss tunneb lausa füüsiliselt, kuidas kellegi silmad liiguvad hindavalt mööda ta keha... puusale... tagumikule... ja sealt edasi jalgadele.

Kirjastus Kentaur esitleb Keith Aimre tuliuut trendiromaani moest ja kirgedest – Keithi eneseuhkus on rängalt kannatada saanud ning süüdi on selles Babyss – kütkestav manipulaator... Mees vannub kättemaksu ning asub kaunitari jälitama. Babyss satub Keithi meelevalda kõige abitumal hetkel... Ürginstinktide keelt valdav naine jagab taas kaardid välja, omaenda reeglite järgi... Kumb võidab?

Kes on Terry Lennox - kas kartmatu sõjasangar, põhjakäinud joodik, rikka naise kaisukaru või gangsterite kambamees? Kas ta üldse ongi Terry Lennox? Mis tegelikult juhtus Encino häärberis? Kui kogenud eradetektiiv Philip Marlowe neid mõistatusi lahendama asub, muutub tema enese üksluine elu mõneks ajaks õige keeruliseks.

Armastus on ainus alkeemiline element, mida tunnen. Raamatus kirjeldan nii sõnalisi kui mittesõnalisi vahendeid, kuidas käituda ja mida teha, et mees tunneks end suhtes tõeliselt armastatuna. Kui tahad suhtesse kvalitatiivset muutust tuua, siis saavutad selle kõige tõhusamalt isikliku eeskuju kaudu. Mehel on lihtsam avarduda naiseliku armastuse, empaatia ja õrnuse tunnetamise ning kogemise kaudu. Mees võtab vastu, naudib ja pee¬geldab seda omakorda tagasi enda armsamale.
– Margus Vaher

Naised raamatust:

Lust ja rõõm oli lugeda, nii mahlakalt ja hästi kirjutatud. Lugesin, totakas nägu peas, oli kohti kus naersin südamest ja oli kohti, kus pidin pühkima pisaraid. Meeldis Marguse siiras ausus iseenda suhtes, värvikad näited. Soovituslik (tegelikult pigem kohustuslik) lugemisvara nii meestele kui naistele. Minu jaoks aasta üllataja tiitel kuulub Margusele, aitäh!
– Epp Kärsin

***
Autor on imehästi kirjasõnadesse surunud tragöödia, romantika ja dokumentalistika. Raamat, mida soovitaksin nii oma parimale sõbrannale kui suurimale vaenlasele, sest sellest õpivad kõik – nii mehed kui naised, nii nõiad kui printsessid, nii noored kui vanad! Aitäh, et tood äratundmisrõõmu täis naerupisaraid tüüpilise eestlase nutupisarate sekka.
– Merilin Taimre aka Paljas Porgand

***
Minu kui suhteliselt toimeka ja kuiva kirjandust täis üliõpilase ellu tõi see raamat kõvasti huumorit ja naeru, samastumist ja jällegi vastandumist, samas avastasin ennast salamisi pisaraid pühkimast, lühidalt, täielik emotsionaalne karussell. Aitäh, Margus!
– Brigita Murutar

 

„Minu pere ja muud loomad“ on humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Just Korful tärkas Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel.

Käesolev kogumik peegeldab Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna väärikat poole sajandi pikkust ajalugu. Ülesehituselt kronoloogiline artiklite valik tutvustab konservaatorite igapäevatööd alates osakonna loomisest 1975. aastal kuni kaasajani. Igat kümnendit sissejuhatavas peatükis avavad autorid tolle ajaperioodi tagamaid ning visandavad pildi konserveerimisosakonnas toimunust. Juhtumiuuringute valik on tehtud subjektiivselt, eesmärgiga näidata konservaatori töö eri tahke ning anda sõna võimalikult paljudele kunagistele ja praegustele kolleegidele.

Käesolev kogumik peegeldab Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna väärikat poole sajandi pikkust ajalugu. Ülesehituselt kronoloogiline artiklite valik tutvustab konservaatorite igapäevatööd alates osakonna loomisest 1975. aastal kuni kaasajani. Igat kümnendit sissejuhatavas peatükis avavad autorid tolle ajaperioodi tagamaid ning visandavad pildi konserveerimisosakonnas toimunust. Juhtumiuuringute valik on tehtud subjektiivselt, eesmärgiga näidata konservaatori töö eri tahke ning anda sõna võimalikult paljudele kunagistele ja praegustele kolleegidele.

Sellest raamatust leiad Eestis tuntud ja armastatud teadjanaise Mai-Agate Väljataga elu jooksul kogutud elutarkuse terad, mis räägivad inimeseks olemise võlust ja valust.

Samuti paljudest hingelistest väljakutsetest, mis ootab meid ees teekonnal nimega Elu. Kuidas leida meelerahu, maandada stressi, lahti lasta ja andestada ning teha seda, mida hing tõeliselt soovib.

Kõige tähtsam on vaadata oma südamesse:
mille poole sind tõmbab,
mida sa teha tahad,
mida teed armastusega.

See ongi sinu tee, mida mööda minna.

Raamat on kohandatud uustrükk raamatust "Elutarkuse terad", Pilgrim 2013

Novellikogu, mis kõneleb lugeja sisemiste kõhkluste ja piinlikkustega sõbralikult, kuid ilustamata, läbi naeru, kuid häbistamata. Jüri Kolki lood kinnitavad, et tavalisuses pole mitte midagi halba ja igavat, ning kirjanik oskab lugejat üllatada vaimsete maksahaakidega, mis panevad aju ja südame tulitama.

„EESTI NOVELL 2026“ on sarja üheksas raamat, mis lükkab vankumatult ümber väite, justkui ei oleks midagi uut siin päikese all. Värske valik kodumaisest novelliparemikust kutsub tempokale jalutuskäigule läbi inimhinge salajaste soppide ja raskesti mõõdetavate tunnete. See kannab lugeja hellalt, kuid kindlalt peibutavasse tundmatusse, kus iga kurvi taga ootab midagi uut – kord ilusat, kord valusat, kord vabastavalt absurdset –, pakkudes vastumürki etteaimatavale argipäevale.

Havik paneb teineteise hüvanguks tööle kaks esmapilgul seostamatut valdkonda: arhitektuuri ja kirjanduse. Tema luule tõukub ümbritsevast ruumilisest keskkonnast, elustab teksti kaudu arhitektuurseid teoseid, märgilisi paiku ja toob esile nende erinevaid tähendusi.

Klaske Havik on Hollandi Delfti ülikooli analüüsi- ja kujutlusmeetodite professor, õpetades arhitektuuri ja linnaruumi analüüsimist ning kavandamist läbi kujutlusvõimet arendava tööriista – kirjanduse. Haviku ilukirjanduslikke tekste on avaldatud Hollandi kirjandusajakirjades ning esimest korda astus ta nendega Eestis välja 2025. a Prima Vista kirjandusfestivalil.

Autori tegevus on juba pikka aega Eestiga põimunud. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutanud Tallinna kohta alates 1990te lõpust ajakirjades Maja ja Ehituskunst ning Soome arhitektuuriajakirjas ARK. 

Luulekogu tõlkis Urmo Mets. 

„Roos, roosist, roosiga. Teekond rooside maailma” viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskletakse ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püütakse leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas must roos on olemas? Muidugi juhatatakse roos aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks jagatakse soovitusi, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.

Katrin Ruitlane-Rütli alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.

Merilen Mentaali kireks on loodus, aiad ja disain ning ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud, pidas ligi 20 aastat aiandit, keskendudes suures osas just roosidele. Ta on ametilt aiadisainer, kuid ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata.