Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Metsikul Šotimaa mägismaastikul hargneb lugu 16aastasest Janetist – alates tema halvaendelisest sünnist kuni enneaegse surmani. Üksildane, omapärane ja intelligentne neiu, kes on oma vanematele üksnes „kehvemat sorti poiss“ ning õdede ja venna silmis veider tüütus, otsib lohutust raamatutest ja loodusest, loomade ja lindude seltsist. Kalvinistliku perekonna moto „Moriens sed invictus“, suremas alistumata, on kohane epitaaf julgele Janetile, kelle vankumatus ja äge vastuseis oma loovuse aeglasele lämmatamisele teeb temast tänapäeva kirjanduse ühe meeldejäävaima kangelanna. Elspeth Barker mängib elegantselt tähendustega, põimib nõtkesse proosasse tabavaid tähelepanekuid ja jutustab loo, mis on nii tumedalt traagiline kui ka aukartustäratavalt kaunis.

„Mitte kunagi enam“ sai kuninganna Elizabeth II mantraks pärast printsess Diana traagilist surma. Täpsemalt tähendab see, et kunagi enam ei tohi tekkida „teist Dianat“ – et ühe kuningliku perekonna liikme ülemaailmne populaarsus ületaks ja varjutaks Briti monarhia oma. Jätkates sealt, kus Tina Browni meisterlik „Diana ajaraamat“ pooleli jäi, paljastab „Kuningakoja salajased paberid“, kuidas kuninglik perekond end taas leidis pärast neid dramaatilisi aastaid, kui Diana kuulsus komeedina Windsorite suguvõsa lõhestas. Brown viib lugejad suurepärasele teekonnale läbi skandaalide, armulugude, võimuvõitluste ja reetmiste, mis on viimase kahekümne viie aasta jooksul monarhiat rünnanud. Me näeme kuninganna stoilist kindlameelsust pärast seda, kui lahkusid printsess Margaret, kuninganna-ema ja prints Philip, kes oli tema partner seitsekümmend aastat, ning kuninganna triumfi juubeliaastal, hoolimata perekondlikest muredest. Autor vaatleb prints Charlesi otsusekindlust teha Camilla Parker Bowlesist oma abikaasa, pingeid „erinevate teedega“ Williami ja Harry vahel, Kate Middletoni tõusu ja prints Andrew’ langust ning Harry ja Meghani vapustavat otsust loobuda kuninglikest rollidest. Hoolimata kuningakoja jõupingutustest näib, et „mitte kunagi enam“ on kiiresti saabumas. Tina Brown on Briti monarhiat jälginud ja sellest kirjutanud kolm aastakümmet. Tänu autori juurdepääsule kuningliku siseringi allikatele on tema laiahaardelised kirjeldused tulvil võimsaid paljastusi, hiljuti ilmsiks tulnud üksikasju ning sügavaid teadmisi. „Kuningakoja salajased paberid“ on stiilne, teravmeelne ja erudeeritud raamat ning muudab kindlasti seda, kuidas maailm Briti kuninglikku perekonda tajub ja mõistab. *** „Hiilgav. Tina Brown valdab siseinfot ja kirjutab väga hästi.“ – Leedi Anne Glenconner * Miks Harry ja Meghan kuninglikust perekonnast lahkusid? * Kuidas Charlesi ja Camilla aastakümnetepikkune suhe arenes? * Kuidas tavalisest tüdrukust Kate’ist sai kuningliku perekonna tugisammas? * Mis ootab Briti monarhiat uue kuninga ajastul? „Kuningakoja salajased paberid“ annab vastused kõigile küsimustele ja muudab sinu arusaama Briti kuninglikust perekonnast. „Kuninglike biograafide kuninganna.“ – Sunday Times

"Suvekodu ABC" annab põhjaliku ülevaate:
Kuidas suvekodust saab kinnisasi.
Kas osta kohapeal või osta valmis maja.
Millised on võimalused suvekodu soojustada või laiendada.
Remonditöödest: aknad, uksed, seinad, põrandad.
Saunast kui suvekodu südamest.
Paadisilla, terranni, õuegrilli ehitamisest.
Taimedest koduõuel.
Lindudest, loomadest, kaladest.
Paadisõitja meelespeast.
Kalastaja näpunäidetest.
Kohalikust ilmavaatlusest.
Suvekodu seadmisest suveks ja talveks.
Esmaabi andmisest inimestele ja loomadele.

Merrie protestiüritus rauges, kui mehe tugevad käed sulgusid ta ümber ja huuled otsisid näljaselt tema omi. Merriel tekkis soov vastata, ja ta vastaski kirglikkusega, mis oli tema jaoks midagi uut, kutse ühelt hoolikal valvatud südamelt teisele.

Mehe kasvav lähedus pühkis minema Merrie ettevaaltikkuse. Hetkeks ei hoolinud ta millestki. Merrie soovis vaid praeguse läheduse süvenemist. Ta tahtis kõike, hinnast hoolimata. Ta kujutles end mehele alistumas, teades, et teda hoitakse, et ta on kindlalt mehe kaitsvate käte vahel.

Siis haaras Dave ta sülle ja kandis magamistuppa.

Paula McLaini romaani "Tiir ümber päikese" keskmes on ajalooline tegelaskuju, Keenias üles kasvanud erakordne naine Beryl Markham, kes oli novaatorlik hobusetreener ja hulljulge lendur. Romaani sündmustik toimub 1920. aastate Keenias, kus noor ja kartmatu Beryl satub traagilisse armukolmnurka safarikütt Denys Finch Hattoni ja Taani kirjaniku, teose "Aafrika äärel" autori Karen Blixeniga. Keerulisest tunnetepuntrast teed välja otsides mõistab Beryl lõpuks, et tema kutsumuseks on lennata.

Beryl sattus Keeniasse ajal, kui ta oli alles laps. Pärast seda, kui ema pere juurest ära läks, kasvatasid tüdrukut hobusetreenerist isa ja kohaliku kipsigise hõimu liikmed. Tavatu kasvatuse mõjul sirgub Berylist julge ja tahtekindel neiu, kes üle kõige armastab metsikut loodust. Kui kõik tuttav ja usaldusväärne tema elust kaob, satub Beryl äpardunud suhete võrku ning boheemlike ja lõbujanuliste uusasunike seltskonda.

McLaini mõjuvõimas romaan kirjeldab ühe erakordse naise ettevõtmisi ja tema iseseisvuspüüdlusi, andes aimu inimvaimu vabaduseihast ja visadusest. Kogu lugu hargneb lahti Aafrika majesteetliku looduse taustal. Paula McLain on rahvusvahelise menuki "Pariisi abikaasa" (e.k 2012) autor. McLain on avaldanud ka luulekogusid ja mälestusteraamatu. Ta elab koos perega Clevelandis.

Suur lahtine kaheistmeline veeres ühtses autode voolus suunaga Halenseebrückilt Kurfürstendammile. Oli juuniõhtu, õhk oli soe ja liikumatu. Roland Wölffer istus väsinult ning roidunult vaikides rooli taga ja ta ei tundnud mingit vajadust vestluse järele. Renate teadis seda. Mees oli terve päeva tööd teinud – nõupidamised, kohtuistungid, bürookuumus –, muidugi on ta roidunud. Renate võis endale ette kujutada, millele ta nüüd mõtleb: nimelt mitte millelegi. Ja kindlasti ei murra ta pead selle üle, miks Renate just täna õhtul soovis temaga välja minna. Seitsmes juuni. Täna on seitsmes juuni. Täna viie aasta eest  …

 

Peategelane Ram Mohammad Thomas võidab telemängus miljard ruupiat. Kohe pärast seda lasevad mängu korraldajad ta vahistada, sest nad ei usu, et lihtne kelner võib ausal teel sellise mängu võita. Rami päästab politseist noor advokaat, kes laseb noormehel seletada, kuidas too kõiki vastuseid teadis.

New York Timesi kirjastus on välja andnud kaheksa Judith McNaughti bestsellerit, mida on trükitud rohkem kui kakskümmend miljonit eksemplari. Judith McNaught on suurepärane jutuvestja. Oma rikka fantaasiaga on ta loonud sündmustikud, milles on põimunud pinev ootus ja hirmsad salasepitsused, tegelaskujud on elulised, detailid eredad ja tõetruud. «Öised sosinad» on Judith McNaughti kõige meisterlikumalt kirjutatud ja kütkestavam romaan. Sloan Reynoldsi jaoks on San Francisco ja Palm Beachi kõrgseltskonna elu, mis ta oma keerisesse haarab, täiesti võõras. Pühendunud ja populaarne väike blond naispolitseinik Florida väikelinnast hindab oma tööd rohkem kui Diori kleite. Sloan elab oma lahutatud emaga väikelinnas ja on veendunud, et see elu on täiesti erinev ta kõrgseltskonda kuuluva isa ja õe Parise omast. Ta on õe peale solvunud, kuid unistab siiski salamisi, et kunagi saab perekond taas kokku. Isa ja Paris ei otsinud Sloaniga kunagi kontakti -- kuni ta isa tabab infarkt ning ta Sloani endale ja Parisele suvitushooajaks Palm Beachi külla kutsub. Soan leiab, et ta vanemlik huvi on hiljaks jäänud, ja keeldub kindlalt. Kuigi FBI agent Paul Richardson räägib talle, et Sloani isa ja ta kaaslasi kahtlustatakse pettuses, vandenõus ja mõrvas. Richardson veenab Sloani isa kutset vastu võtma ja ennast kui moraalset tuge pakkuvat kaaslast Palm Beachi kaasa võtma. Isal külas olles kohtub Sloan Noah Maitlandiga -- meeliköitva välimusega finantstuusaga, kes on FBI peamine kahtlusalune. Hoolimata sellest, et Sloan püüab end veenda, et see mees pole tema jaoks, ta armub. Ta naudib joovastavaid ja veetlevaid eluhüvesid, mida rikkus pakub. Kõik hävib hetkel, kui perekonnas toimub mõrv, milles hakatakse süüdistama Sloani. Kõik tõendid osutavad ta isale, keda Sloan oli hingepõhjas usaldada soovinud, ja Noah'le, kellesse naine vastu tahtmist on armunud. Sloan järgib seadusi ja usaldab Paul Richardsoni, kuigi südamepõhjas tunneb, et mehel pole õigus. Sloan on mässitud valede, kirgede, lootuse ja hirmu võrku ning tõde avaldub öiste košmaaridena ja jubedate öiste sosinatena…

Novellikogu, mis kõneleb lugeja sisemiste kõhkluste ja piinlikkustega sõbralikult, kuid ilustamata, läbi naeru, kuid häbistamata. Jüri Kolki lood kinnitavad, et tavalisuses pole mitte midagi halba ja igavat, ning kirjanik oskab lugejat üllatada vaimsete maksahaakidega, mis panevad aju ja südame tulitama.

Raamat selgitab sotsiaalseosega turunduse kontseptsiooni ja selle kohta brändifilosoofia kontekstis. Illustreeritud asjakohaste juhtumikirjeldustega, näitab „Hingega bränd“ võimalust, kuidas turundajad saavad rakendada sotsiaalseosega turunduse jõudu toote, teenuse või korporatiivse brändi edendamisel.

Raamatus "Kirju kolmapäev" on 40 lühikest A2+ tasemele jõukohast lugemisteksti. Tekstid on kirjutatud täiskasvanud eesti keele õppijale ning neid võib lugeda nii iseseisvalt kui ka keeletunnis. "Kirju kolmapäev" kuulub lugemike sarja, kus on kokku seitse raamatut. Ilmunud on ka sarja esimene raamat "Valge esmaspäev"  ja kolmas raamat "Triibuline teisipäev"

 

 

„Venusbergi“ peategelane Lushington on „tõsine, õhetava näoga noormees“, kes saadetakse erikorrespondendina ühte Balti riiki, mille nimi tal kuidagi meeles ei püsi. Laevareisi ajal ja kohapeal viib elu ta kokku hulga värvikate tegelastega, sõlmitakse suhteid, peetakse seltskondlikke vestlusi, pidutsetakse, armutakse ja surrakse. 

XX sajandi teisel poolel jõgiromaaniga „Tants aja muusika saatel“ tuntust kogunud briti kirjanik Anthony Powell (1905–2000) sai „Venusbergi“ jaoks inspiratsiooni oma reisidest Helsingisse ja Tallinna, kindlasti pole aga tegu tõsimeelse ajaloolise jutustusega. Teose tegevuspaik on sulam eri kohtadest, ajastu õhustik – 1920. aastad ühe värskelt iseseisvunud Balti provintsi pealinnas – samas ehe. Romaani pealkiri viitab Richard Wagneri ooperile, isikupärase kuiva huumoriga jutustab Powell omamoodi anti-Tannhäuseri loo: ülevate tunnete ja õilsate tegude poole püüdlemise asemel alistub tema peategelane jõuetult saatuse kapriisidele. Lähemalt räägib sellest tõlkija Mirt Vissak oma saatesõnas, kus ta annab ülevaate ka autori elust ja loomingust.

Tsongkhapa „Virgumistee astmed” on Tiibeti budismi ja üldse budistliku mõttetarkuse üks tähtsamaid ja põhjalikemaid teoseid, mida pole palju pidada budistliku õppimis- ja harjutamistee entsüklopeediliseks käsiraamatuks. Pühakirjale ehk suutratele ja oma eelkäijate, eriti suure Atiša õpetustele tuginedes annab Tsongkhapa siin kõikehõlmavad juhtnöörid budismiteele asunule, kes on meelestanud ennast ülimale täielikule virgumisele ehk vabanemisele kannatusest ja ‒ mis eriti oluline ‒ soovile aidata vabanemisele kõik olendid. See õpetus on astmeline, see tähendab õppida tuleb samm-sammult, madalamalt astmelt kõrgemale.  See õpetus on kestnud ja kestab läbi aegade. Meil on suur õnn, et „Virgumistee astmete” esimene osa on nüüd kättesaadav ka eesti keeles Kadri Raudsepa suurepärases tõlkes koos asjatundliku sissejuhatuse ja põhjalike allmärkustega.

Märt Läänemets

Eesti Rahvusraamatukogu 80. sünnipäevaks ilmunud artiklite kogumik.

„6,6“ on Euroopa luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa teine luulekogu. Mõtteliselt on raamat üks luuleõhtu, kus tõsine poeet räägib vaheldumisi enesearengust, toolide vihkamisest, oma menüüst ja muidugi sellest, kui suurepärane luuletaja ta on. Küsimusele, kas tegemist on hea luulega, vastab viimasel leheküljel uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse tulemus, kus 514 Eesti inimest said käesoleva luulekogu kõiki tekste hinnata 10-palli süsteemis. Luulekogus on teiste seas nii tekstid, mis tõid Euroopa meistritiitli, kui ka Loomingu aastapreemia (2025).

Lühijutukogumik koondab ühtteist juttu, mille korduvateks motiivideks on teisikud ja surm. Tegelased kohtuvad enda näoga koolnutega, näevad viirastusena iseennast või vaatavad muul moel endaga kõverpeeglis tõtt.

Kogumik koondab Katariina Libe viimase viie aasta jooksul kirjutatud tekste, millest mõned on ka varem avaldatud ajakirjas Looming. Novelli „Enesetapja” eest määrati talle 2023. aastal August Gailiti nimeline novelliauhind. Lugusid juhatavad sisse autori illustratsioonid.

Katariina Libe on töötanud näitleja ja ajakirjanikuna, ta on avaldanud kaks romaani ja mitu lasteraamatut, ühtlasi on ta mitme teatriteksti ja seriaalistsenaariumi autor.