Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Suur lahtine kaheistmeline veeres ühtses autode voolus suunaga Halenseebrückilt Kurfürstendammile. Oli juuniõhtu, õhk oli soe ja liikumatu. Roland Wölffer istus väsinult ning roidunult vaikides rooli taga ja ta ei tundnud mingit vajadust vestluse järele. Renate teadis seda. Mees oli terve päeva tööd teinud – nõupidamised, kohtuistungid, bürookuumus –, muidugi on ta roidunud. Renate võis endale ette kujutada, millele ta nüüd mõtleb: nimelt mitte millelegi. Ja kindlasti ei murra ta pead selle üle, miks Renate just täna õhtul soovis temaga välja minna. Seitsmes juuni. Täna on seitsmes juuni. Täna viie aasta eest  …

 

Kas teadsid, et iseloomuomadused on need, mis määravad selle, kes me oleme, kuidas me mõtleme ja käitume? Need võivad olla nii head, näiteks aktiivne, paindlik või aus, kui ka mitte nii head, näiteks salakaval, isekas või kannatamatu. Uurime iseloomuomadusi lähemalt ja avastame, mis teeb sinust SINU!

Siasil on aeg voodisse minna, aga ta ei taha oma hambaid pesta ega mänguasju kokku korjata. Palju lahedam on ju mängida Arktika loomadega! Selle asemel et magama sättida, tahaksime ju pigem lüüa jääkaruga tantsu, ulguda koos huntidega ja ujuda kalakestega? Võluvas unejutus saavad lugejad osa Siasi magamamineku seiklusest, kus tal tuleb üks värvikas ettekääne teise järel, miks parasjagu veel mitte magama minna.

Sam Mendenhall on mees, kes tuleb elusana välja vaenlase piiramisrõngast ja saab kurikaelad kätte, ilma et ükski närv liiguks. Nüüd on dessantvägede sõdurist saanud väikelinna konstaabel, ülesandeks kinni nabida salapärane isik, kes varastab kõike, alustades kardinatest ja lõpetades pähklivõiga.

Käkitagu, kas pole? Ent kui Simonite kadunud tütar Beth jõuab tagasi Heart Lake'i, on kurikael endiselt vabaduses. Korraga seisab Sam silmitsi vastupandamatu naisega, kes jättis ta kuusteist aastat tagasi maha. Beth ise on taas sisse võetud politseimundris südametemurdjast, kelle käes purunes aastate eest ka tema süda. Kui veidratele vargustele hakkavad lisanduma süngemad lood, peab Beth vastu enda tahtmist varjuma majas, kus kord sai alguse nende kahe armastus. Beth on sunnitud oma saatuse Sami hoolde usaldama. Ja kuigi viimane on ametis naise elu kaitsmisega, loodab ta kuulda naise suust kolme sõna...

Sellest raamatust leiate kõik neli Jukka Parkkineni Kaarna-romaani -- autorile omase mõnusa huumoriga kirjutatud loomalugu. Luulesoonega peategelane Kalevi Kaaren, vilets laulumees kuid võimas lind, elab koos oma sõpradega looduskaunis Soomes. Veetnud oma elu esimesed aastad vangipõlves inimese juures, on Kalevil hiljem raskusi enda kodu loomisega. Kalevi Kaaren unistab oma perest ning -- parema puudumisel -- võtab omaks kasupoja Oti, tsirkusest põgenenud karu. Kuid unistus Põlislaane Pärlist ei kao ka aastate möödudes.

Nagu halbade-valikute-tegemise bumerang on Mazy Gulliver naasnud oma ema tillukesse majja Brandt Mountainis. Aga sel korral on tal kaasas ka teismeline poeg Tru ning ta on otsustanud oma elu mitte kunagi enam untsu keerata. Mazy on nii kindlalt plaaninud oma elu uuesti üles ehitada, et ei põlga ära uue laenukogujana tööle asumist ega isegi oma eksi, Tadi alluvuses töötamist. Ta ei ole seal selleks, et leida sõpru – ega kellessegi armuda. Armas, usaldusväärne Eli Latham on Mazyt armastanud sellest ajast saadik, kui nad teises klassis abiellumist mängisid. Kaks aastakümmet Mazy käest kõrvetada saanuna on Elil uus strateegia. Mazyle meeldivad pahad poisid, seega saab ka temast paha poiss. Kui raske saab ikka kaabakana käitumine olla? Mitte esimest korda ei aja mehed Mazyt hulluks, ehkki ta on kindlalt otsustanud teha seda, mis on õige tema ja Tru jaoks. Vanade harjumuste muutmine on raske ja kui ta tõesti tahab, et asjad muutuksid, tuleb tal silmitsi seista oma suurima vastasega – iseendaga.

Nn. Tootsi-lugude ("Kevade", "Suvi") järg, kus jätkub jutustus nii varasemast tuttavate kui ka uute tegelaste ettevõtmistest.

Romaan „Armastavad naised“ on eesti keeles 2001. aastal ilmunud „Vikerkaare“ järg, kuid nauditav ka eraldiseisva teosena. Peategelane on „Vikerkaare“ lõpul jõuliselt esile kerkinud Ursula Brangwen ja tema kunstnikust õde Gudrun, kaks emantsipeerunud noort naist, kelle armastuseotsinguid ja eneseleidmist autor David Herbert Lawrence talle omases seksuaalpsühholoogilises laadis meisterlikult kirjeldab.

 

Kooliõpetaja K on salaja armunud boheemlaslikku Sumiresse, kes unistab kirjanikuametist ja armastab keset ööd talle helistada nurgapealsest telefoniputkast, et oma uitmõtteid jagada. Sumire tutvub endast palju vanema korealanna Myūga ja asub tema juurde tööle sekretärina. Salamisi oma ülemusse armunud Sumire hakkab teda kutsuma kalliks Sputnikuks ning sestpeale on nad lahutamatud nagu Maa ja ta ümber tiirlev tehiskaaslane. Sumire loobub kirjutamisest ning muudab täielikult nii oma elustiili kui ka välimust.

Pikka aega ei kuule K temast midagi, kuni ühel päeval helistab Myū ja teatab, et Sumire on Euroopas tööreisil viibides salapäraselt kaduma läinud. Otsekohe sõidab K väikesele Kreeka saarele, et aidata naist leida. Kuid seal avastab K saladused, mis võisid ajendada Sumiret otsima endale kaaslast paralleelmaailmast ...

1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. Eesti keeles on temalt ilmunud „Norra mets”, „Elevant haihtub”, „1Q84”, „Kafka mererannas”, „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”, „Tantsi, tantsi, tantsi”, „Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest”, „Komtuuri tapmine”, „Lõuna pool piiri, lääne pool päikest”, „Ainsuse esimene isik” ja „Linn ja tema muutlikud müürid”.

Miks sa oled uudishimulik? Miks sa magad? Miks sul jäävad osad asjad meelde, teised aga unustad ära? Vastused leiame ajust, mis töötab ööpäev läbi, ilma et sa ise seda tähelegi paneksid. „Lapse tugeva aju” abil saad heita pilgu sellele, kuidas sinu fantastiline aju töötab. Siin on ka hulgaliselt nõuandeid ja praktilisi harjutusi, mille abil saad oma aju veel paremaks treenida, nii et kogu enesetunne paraneb. Nii tehes oled nutikam kui su enda aju!

Raamatu on kirjutanud Anders Hansen ja Mats Wänblad ning see kuulub populaarsesse sarja „Tugev aju”.

Anders Hansen on psühhiaatriaosakonna ülemarst, kes kirjutab ka artikleid ja raamatuid. Tema raamatuid on välja antud 38 riigis. Ta on osalenud telesaadetes, nagu „Vetenskapens värld” (Teadusmaailm) ja „Nobelstudion” (Nobeli stuudio), samuti olnud populaarteadusliku sarja „Din hjärna” (Sinu aju), „Din personlighet” (Sinu isiksus) ja „Smartare än hjärnan” (Targem kui aju) saatejuht ja stsenarist (kõik saated Rootsi rahvusringhäälingu kanalil SVT). Anders Hansen on pidanud sadu loenguid ja 2019. aastal oli tema suvisel jutusaatel raadiokanalis P1 kõige enam kuulajaid.

Mats Wänblad on laste- ja noorteraamatute autor, ta on muu hulgas kirjutanud teose „Så funkar det!” (Nii see käib!) mitu osa ja müügihitist lugemiku „ABC-klubben” (ABC-klubi). Ta tõlgib ka filme ja raamatuid, peab loenguid jutustamistehnikast ning juhendab kirjutamiskursuseid igas vanuses inimestele (aga enamasti koolides).

Anders Hansen ja Mats Wänblad on varem kirjutanud koos raamatud „Juuniori tugev aju” (2021), „Juuniori ekraaniaju” (2022) ja „Juuniori depressiivne aju” (2025).

Sellest raamatust leiad Eestis tuntud ja armastatud teadjanaise Mai-Agate Väljataga elu jooksul kogutud elutarkuse terad, mis räägivad inimeseks olemise võlust ja valust.

Samuti paljudest hingelistest väljakutsetest, mis ootab meid ees teekonnal nimega Elu. Kuidas leida meelerahu, maandada stressi, lahti lasta ja andestada ning teha seda, mida hing tõeliselt soovib.

Kõige tähtsam on vaadata oma südamesse:
mille poole sind tõmbab,
mida sa teha tahad,
mida teed armastusega.

See ongi sinu tee, mida mööda minna.

Raamat on kohandatud uustrükk raamatust "Elutarkuse terad", Pilgrim 2013

Novellikogu, mis kõneleb lugeja sisemiste kõhkluste ja piinlikkustega sõbralikult, kuid ilustamata, läbi naeru, kuid häbistamata. Jüri Kolki lood kinnitavad, et tavalisuses pole mitte midagi halba ja igavat, ning kirjanik oskab lugejat üllatada vaimsete maksahaakidega, mis panevad aju ja südame tulitama.

See on raamat päris inimestest ja päris lugudest. Lugudest, mis ei räägi ainult lastekodust, vaid inimeseks kasvamisest, kuulumise otsimisest, kaotusest, hoidmisest ja lootusest. Raamat toob lugejani Tallinna Lastekodu ajaloo, tänapäeva ja kõige olulisema – nende inimeste hääled, kelle elu on asendushooldus puudutanud.

Need on laste, noorte, töötajate ja juhtide lood. Valusad, soojad, ausad ja väärikad. Lood sellest, mida laps päriselt vajab: turvatunnet, kuuluvust, mõistmist ja kedagi, kes ei loobu. Raamatus põimuvad isiklikud mälestused, elulood ja muutused Eesti asendushoolduse loos, andes lugejale võimaluse näha lastekodu maailma seestpoolt – ilma stereotüüpide ja lihtsustusteta.

See ei ole raamat haletsusest.
See on raamat inimeseks jäämisest.

Raamatu südamest kõlavad mõtted, mis jäävad saatma:

„Valu vajab mõistmist, lootus vajab hoidmist ja vastupidavus kasvab suhetes.”
„Need lapsed ei vaja haletsust, vaid mõistmist ja päris suhteid.”
„Mina usun lugudesse, mis inspireerivad.”

Erinevad elud. Samad unistused. Tallinna Lastekodu lood  on raamat kõigile, keda kõnetavad tugevad elulood, lapse heaolu, Eesti ühiskonna valukohad ja inimese võime vastu pidada ka siis, kui elu algus ei ole olnud õiglane. See on raamat, mis puudutab, avab ja jääb meelde.

„Minu pere ja muud loomad“ on humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Just Korful tärkas Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel.

„Roos, roosist, roosiga. Teekond rooside maailma” viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskletakse ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püütakse leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas must roos on olemas? Muidugi juhatatakse roos aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks jagatakse soovitusi, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.

Katrin Ruitlane-Rütli alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.

Merilen Mentaali kireks on loodus, aiad ja disain ning ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud, pidas ligi 20 aastat aiandit, keskendudes suures osas just roosidele. Ta on ametilt aiadisainer, kuid ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata.

Lühijutukogumik koondab ühtteist juttu, mille korduvateks motiivideks on teisikud ja surm. Tegelased kohtuvad enda näoga koolnutega, näevad viirastusena iseennast või vaatavad muul moel endaga kõverpeeglis tõtt.

Kogumik koondab Katariina Libe viimase viie aasta jooksul kirjutatud tekste, millest mõned on ka varem avaldatud ajakirjas Looming. Novelli „Enesetapja” eest määrati talle 2023. aastal August Gailiti nimeline novelliauhind. Lugusid juhatavad sisse autori illustratsioonid.

Katariina Libe on töötanud näitleja ja ajakirjanikuna, ta on avaldanud kaks romaani ja mitu lasteraamatut, ühtlasi on ta mitme teatriteksti ja seriaalistsenaariumi autor.