Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Ilukirjandus
Vaata veelElust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.
Väliseestlasest kirjaniku Peeter Lindsaare sulest ilmunud kuuikromaanide sarja teine raamat. Läbivaks teemaks on Eesti sõjaväe eluolu 20ndate lõpul ja 30ndate algupoolel. Romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid.
Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi.
Jaanus Tamme luulekogu „1+1“ on autori teine raamat, mis jätkab tema varasemat loomingulist suunda, kuid lisab uusi kihistusi ja tähelepanekuid. Teos on üles ehitatud poeetilisteks mõtisklusteks, kus omavahel põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud motiivid ja inimese sisemiste pingete kirjeldus. Autor toob lugeja ette küsimusi, mis puudutavad nii igapäevast eksistentsi kui ka laiemalt inimsuhteid, pakkudes seeläbi lugejale äratundmishetki ja mõtteainet. Kogumiku pealkiri „1+1“ viitab sümboolselt liitmisele ja ühendamisele, olgu see siis kahe inimese, kahe mõtte või kahe maailma kokkupuude.
Raamat käsitleb inimeste tunde- ja mõttemaailma sõlmpunkte, tuues esile sisemisi vastasseise ja otsinguid. Tamm vaatleb armastuse, läheduse ja üksinduse teemasid, samuti arutleb ta inimese koha üle ühiskonnas ja ajas. Luulekogus vahelduvad intiimsemad, isiklikud tekstid üldisemate, filosoofiliste mõtisklustega, mis puudutavad elu mööduvust ja väärtuste püsivust. Autori kujundikeel on lakooniline, kuid tihe, suunates lugejat süvenema pigem sisusse kui vormilisse kaunisse kõlama.
Jaanus Tamm (1957–2010) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka jutustused, mille keskmes on inimese sisemaailm ja eksistentsiaalsed teemad. Tamm alustas avaldamist 1980. aastatel ning on tuntud oma lakoonilise ja samas sügava väljenduslaadi poolest. „1+1“ on tema teekonna varasemat etappi iseloomustav raamat, mis kinnitas tema positsiooni eesti luule maastikul.
Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.
Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.
Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.
„Aga kust te võtate viissada tuhat?“ küsis Balaganov üsna vaikselt. „Ükspuha kust,“ vastas Ostap. „Ainult näidake mulle rikast inimest ja ma võtan talt raha ära.“
„Kuidas? Kas kavatsete tappa?“ küsis Balaganov veelgi vaiksema häälega ja heitis pilgu naaberlaudadele, kus arbaatovlased tervituseks veiniklaase tõstsid.
„Teate mis,“ ütles Ostap, „teil poleks tarvis olnud alla kirjutada niinimetatud Suhharevo konventsioonile. See vaimne pingutus on teie närvid nähtavasti segi ajanud. Te lähete otse silme all järjest rumalamaks. Pidage meeles, Ostap Bender ei ole kunagi kedagi tapnud. Teda tapeti – see leidis aset. Kuid ise on ta seaduse ees puhas. Ma ei ole muidugi ingel. Mul ei ole tiibu, kuid ma austan Kriminaalkoodeksit. See on minu nõrkus.“
Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.
Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
soodukaga
Vaata veelRaamat Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist loob pildi ainulaadsest koolist, mis tegutses Tallinnas Narva maanteel samas majas, kus praegu asub Tallinna Muusikakool. Artikleid ning mälestusi oma kooliajast ja pedagoogidest on kirja pannud paljud vilistlased, kelle hulgas on kultuuritegelasi, poliitikuid ja muidu ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Proua Tõrvand (1880-1953) oli silmapaistev pedagoog ja ühiskonnategelane. Sügaval venestamispoliitika ajal rajas ta Tallinnas esimese eestikeelse tütarlastekooli ning Vabariigi valitsuse korraldusel 1919.aastal ka Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumi. Anna Tõrvand oli Asutava Kogu liige, rajas Naiskodukaitse ja Kodutütarde organisatsiooni. Sellal kui Eestimaa koolides õpetati võõrkeelena vene ja saksa keelt, mõistis proua Tõrvand, et maailma kultuuris, majanduses ja poliitikas kuulub tulevik inglise keelele. 1932.aastal avas uksed tema erakool - Inglise Kolledž, mis kujunes uueks suunaks eesti hariduselus. Koolis õpetasid oma ala parimad spetsialistid, näiteks muusikamees Anton Kasemets ja keelemees magister Ernst Nurm (eesti ja ladina keel).
Mis on see "ime", mida Helen Adamson oma raamatus ootab? Selleks imeks on laps, kes on küll perre väga oodatud, kuid… kelle planeerimine, ootus ja siia maailma sündimine tõmbab üles korraliku keeristormi autori sisemaailmas, muudab aktiivseks kõik vanad valusad minevikumälestused ja lööb mõrad paarisuhtesse. Väikese ime sünd lennutab vanemad justkui teisele planeedile, kus tuleb ennast ja teineteist uuesti tundma õppida ning lasta lahti ootustest, kuidas miski peaks olema.
Heleni jaoks on emaks saamine ja pereteraapia teekond kulgenud samaaegselt. See teebki raamatu erakordseks ja ainulaadseks, andes võimaluse viljatuse diagnoosi vaadata süsteemselt ja mõista, kuidas üks diagnoos võib olla seotud mitte ainult füüsise, vaid ka psüühes toimuvaga. Lugeja saab koos autoriga avastada, kuidas viljatus – kuid mitte ainult see, vaid ka mis tahes muu elukriis – mõjutab naiseks ja emaks olemist, raputab suhteid partneri ja vanematega ning sunnib sügavale enda emotsioonidesse kaevuma. Tulemuseks on palju suurem teadlikkus ja küpsus. "Mu maailm ja mu süda kasvasid sel teekonnal tohutult," ütleb autor ise.
See avameelne raamat kutsub lugejaid, nii naisi kui mehi, nii alles peret planeerivaid kui ka neid, kes on juba lapsevanemad, kaasa mõtlema ja kaasa elama. Autor näitab, kuidas tunnetele aus otsavaatamine ja nende sügav läbitöötamine aitab ennast ja teisi paremini mõista ning paarisuhte kriisidest targemana läbi tulla. Kindlasti annab raamat lootust neile lugejatele, kellel lapsesaamine pole läinud sugugi kergelt.
See võikski olla "Ime ootel" sõnum: aus enese uurimine elukriisides ja valmisolek lasta lahti senistest eelarvamustest kasvatab usku, et lahendus on alati olemas, ning aitab hakkama saada kõigega, mida elu meie teele kannab.
"Kunsti keeled" on teedrajav käsitlus märgisüsteemidest, mida inimene kasutab oma maailma tunnetamiseks ja kujundamiseks.
Lisaks igapäevasele asjaajamisele, teadusele ja tehnikale rakendatakse neid ka kunstides: maalis, skulptuuris, arhitektuuris, muusikas, tantsus, teatris, kinos ja kirjanduses. Nelson Goodman uurib, mille poolest erineb (visuaalne) kujutamine (verbaalsest) kirjeldamisest, miks perspektiiv ja realism on midagi harjumuslikku, millised tähistamisviisid on üldse võimalikud, mis on fiktsioon, metafoor ja väljendus, mille poolest erineb teose võltsing originaalist, millistele tingimustele peab vastama ideaalne märkimisviis ja kuidas eri kunstid nendele vastavad. Viimane peatükk esitab kognitiivse käsitluse kunstist kui maailma tunnetamise vahendist ning pakub välja mõned esteetilisuse sümptomid. Tõlkija saatesõna keskendub Goodmani teooriate radikaalsusele ja konventsionaalsusele.
Nelson Goodman (1906–1998) oli üks 20. sajandi Ameerika tähtsamaid filosoofe ja loogikuid. Eesti keeles on ilmunud tema raamat "Kuidas tehakse maailmu" (EKSA, 2014).
Uued tooted
Vaata veelKas oled kunagi pidanud käibemaksuvaidluses taganema, sest ei tea, kuidas kohus võiks otsustada?
Euroopa Kohtu praktika määrab, kuidas käibemaksureegleid tõlgendatakse – ka Eestis. Aga kellel on aega lugeda keerulisi kohtulahendeid, mis avaldatakse võõrkeeles ja jõuavad meie praktikasse vahel isegi aastase viitajaga?
Raamat „Käibemaks praktikas“ teeb sinu töö lihtsamaks. Maksuekspert Tõnis Elling on koondanud kaante vahele viimaste aastate kõige olulisemad käibemaksu kohtulahendid, tõlkinud need arusaadavasse keelde ja selgitab põhjalikult, kuidas need mõjutavad just Eesti ettevõtteid.
Raamatust leiad:
- Praktilised kommentaarid iga kohtuotsuse juurde – mida see ettevõtja ja raamatupidaja jaoks tähendab.
- Temaatilise struktuuri – leiad kiiresti vastuse konkreetsele küsimusele.
- Eestikeelse analüüsi keeruliste maksunüansside kohta, mis tõlkes võib kaduma minna.
Hoia end kursis käibemaksu praktika ja muutustega, sest sellel on mõju ettevõtlusele ja majandusele tervikuna.
Kas oled väsinud killustatud töövoogudest ja projektidest, mis alatasa takerduvad ega jõua tulemuseni? Lean-metoodikal põhinev praktiline ja strateegiline käsiraamat õpetab, kuidas panna tööprotsessid organisatsioonides voolama ja luua rohkem väärtust.
Autorid Steve Pereira ja Andrew Davis on välja noppinud väärtusahela kaardistamise (value stream mapping) parimad praktikad ning pakuvad välja konkreetseid tööriistu nii protsesside kaardistamiseks, kitsaskohtade tuvastamiseks kui ka tõhusaimate lahenduste leidmiseks. Samuti peavad autorid oluliseks, et töö ei seisneks ainult aruannetes või numbrilistes näitajates, vaid selles, et inimesed teeksid koostööd – mõistaksid üksteist, jagaksid selget visiooni ning looksid tegevusplaane, mis aitavad organisatsioonil liikuda paremasse ja sujuvamasse töövoogu. Tööriistad sobivad rakendamiseks nii väikestes tiimides kui ka suurtes organisatsioonides olenemata valdkonnast. Mida raamatust leiad? Selge ülevaate voo juhtimise raamistikust ja selle põhialustest. Praktilised sammud töövoogude kaardistamiseks ja potentsiaalsete pudelikaelade tuvastamiseks. Meetodid prioriteetide määramiseks ja otsuste langetamiseks. Tööriistad meeskondade vahelise koostöö parandamiseks, keskendudes väärtuse, selguse ja voolu loomisele. Näited ja juhised raamistiku rakendamiseks nii igapäevatöös kui ka pikaajalises strateegias. Edulood ettevõtetest, kuidas meetod on aidanud parandada tööprotsesse ja koostööd.
Raamat selgitab lihtsal ja arusaadaval viisil väärtusvoo vaate olulisust ning pildimaterjal toetab hästi nii teooria kui ka praktiliste teadmiste edasiandmist. Põhilised tööriistad koos näidetega on põhjalikult lahti seletatud ning kirjeldatud juhtumid kinnitavad teooria rakendatavust tegelikus elus. Raamat ühendab digitaliseerimise ja LEAN juhtimise põhimõtted huvitavaks ja isuäratavaks tervikuks, kutsudes lugejat katsetama raamatus kirjeldatud põhimõtteid ja praktikaid. Raamatust leiab selged juhised, kuidas muudatusvajadusi tuvastada, leida nende hulgast kõige olulisemad ning kuidas lahendusi välja töötada ja rakendada. Igas etapis pööratakse tähelepanu huvipoolte kaasamisele, tagades, et muudatused oleks parimal viisil tervikuna juhitud. Jari Kukkonen, juhtimiskonsultant, LEAN ekspert ja Estonian Business School’i elukestva õppe direktor
“See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta” on lennukas lugu kodust, surmast ja maailmalõpust, mis heidab humoorikaid varjundeid seesugustele lõppnaljakatele tegelastele nagu sugulased, naabrid, vennad, sõbrad ja inglid. Romaani sündmustik toimub Antwerpenis, aga külastab ka üksikuid saari, saunasid ja olümpiamänge.
Andreas Kübar on oma kirjanikuteel astunud paar esimest sammu ja proovinud viisakamate kausside asemel ilusatesse ämbritesse astuda. Tema esikromaan on mõeldud lugejale, kes teab, et kõik on võimalik ja et ilu nägemist koolis ei õpetata.
„Tūla“ on lugu ühe ulaharitlase elust, armastusest, mis on suurem kui elu, ja Vilniusest, täpsemalt Užupise linnajaost selle veel maalilise viletsuse faasis. Minajutustaja kohtub Tūla-nimelise neiuga ja armub temasse, kuid pärast kirglikku nädalat nende teed lahknevad, armastus aga jääb. Surmani, ja isegi pärast seda. Tõlkija Tiina Kattel tutvustab saatesõnas boheemluse kroonikut Jurgis Kunčinast ja romaani tausta lähemalt.
Marshall Goldsmith on kuulus ja tunnustatud mõtleja ning juhtimisguru, kelle nõuandeid kuulavad kõrvad kikkis juhid kogu maailmas. Ajakirjad The Times ja Forbes on Goldsmithi valinud viieteistkümne kõige mõjukama ärimõtleja sekka. „Mojo“ on autori kõige värskem raamat ning eesti keeles tema esimene teos. Tema raamatuid on kogu maailmas müüdud üle miljoni koopia ja tõlgitud enam kui 30 keelde. Mojo on hetk, mil me teeme midagi sihiteadlikku, mõjuvõimsat ja positiivset ning kogu ülejäänud maailm märkab ja tunneb seda. Käesolev raamat räägibki sellest hetkest: kuidas me saame seda oma elus esile kutsuda, kuidas seda säilitada ja kuidas seda uuesti tabada, kui meil seda taas kord vaja läheb.
Peep Vain: „„Mojo” on hea raamat – mitte liiga keeruline, mitte liiga lihtne. Nagu positiivse seisundi hoidmine positiivsele inimesele keerulistel aegadel. Goldsmith aitab taas kord peatuda ning teha oma identiteedi, saavutuste, maine ja muu inventuuri. See omakorda aitab iseenda jaoks läbi mõelda, kuidas just praegu oma sisemist põlemist alal hoida, elust kohe praegu ning ka pikas plaanis rõõmu ja rahuldust tunda.“
Aavo Kokk: „Üldiselt peaks igaüks oma mojo ise üles leidma ja raamatutarkusest on siin vähe abi. Aga raamatutel on peale tarkuse jagamise veel üks ülesanne. Head raamatud aitavad edasi neid, kes on oma mojo leidmiseks valmis. Nii et nendel, kes on valmis, tasub ka seda raamatut lugeda.“
„Kriitiline ahel“ on dr Eliyahu M. Goldratti kolmas romaan, milles kirjutatakse lahti kõige tähtsam valdkond tänapäeva organisatsioonides – projektijuhtimine. Raamatu tegevus toimub ühe ülikooli majandusteaduskonnas, kus ärijuhtimise magistriõpe võtab ootamatu pöörde: selle asemel, et õppida pähe keerulisi valemeid ja mitmesuguseid teooriaid, lahendavad osalejad ära põhiprobleemi, kuidas projekte juhtida ilma sisus järeleandmisi tegemata planeeritud aja ja eelarve piires. Raamatus on kaks paralleelset tegevusliini, mis viivad tulemusteni, millest paljud omaette salamisi unistanud on: projektijuhid kuulutavad sõja Murphy seadusele ja võidavad selle, majanduskõrgharidusele antakse põhjendatud ja praktiline sisu.
„Kriitiline ahel“ on hea sissejuhatus Piirangute Teooria käsitlusse ärivoogudest ja loogilisest mõtlemisest.
Eelkõige on raamat mõeldud noorele aednikule, kes rajab oma esimest kasvuhoonet. Kuid ka kogenud kasvuhooneomanik leiab siit palju kasullikku. Autor õpetab kasvuhoonet rajama ja kasvatama põhilisi kasvuhoonetaimi seemnest alates. Raamat on abiks ka ettekasvatatud taimede valimisel turul või aiandis, nende istutamisel ja hooldamisel. Kõige põhjalikumalt on juttu tomatist ja kurgist. Nende kõrvale soovitab autor teisi köögivilju, nagu paprika, juur- ja aedseller, baklažaan jne.
Mitte kaugel Rumeenia piirist asub tilluke nimeta küla, kus nimeta poiss päevast päeva jälgib ja talletab oma pere katsumusi. Nagu enamik külaelanikke, elab ka tema pere talumatus puuduses, kuid lisaks on nemad tõrjutud, kuna isa on juudi päritolu ja ema päritoluperekond tembeldatud kulakuteks, kel olid liiga soojad suhted fašistliku Horthy režiimiga. Lapselikust siirusest kantud tähelepanekud vahelduvad erinevate jutustajahäältega: purjus isa sõimuvalingute, ema lootusetuse, tahumatu tädi valimatult väljapaisatud nilbuste ja vanavanemate kohati lüüriliste lugudega. See ei ole üksnes ühe perekonna lugu, vaid kirjeldab Ungari psüühilisi ja füüsilisi traumasid maailmasõdade tagajärjel. Väga realistliku ja kohati naturalistliku romaani aines põhineb suurel määral kirjaniku mälestustel oma lapsepõlvest. Szilárd Borbély (1964–2014) oli režiimivahetusjärgse Ungari üks olulisemaid autoreid, kelle tekstid mõtestavad traumat, mälu ja kaotust.