Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?
Uued tooted
Vaata veelPõhjalik uurimus filmide positiivsest ja negatiivsest mõjust noortele.
Eesti ajaloohuvilistel on nüüd võimalik kasutada ainulaadset teatmeteost „Maailma ajalugu“, mille abiga saab kiirelt ülevaate mistahes olulisest ajaloosündmusest inimkonna algusest kuni tänapäevani. Erinevalt enamikust tavapärastest teatmeteostest on selles ajalooatlases püütud integreerida kaardid, genealoogiad, graafilised skeemid ja detailne kronoloogiline ülevaade sündmustest. Seega on ajaloost huvitatud lugeja käsutuses täiesti uut tüüpi abivahend, mis võimaldab tal saada kiiresti küllaltki põhjalikku teavet ajaloosündmuste ja protsesside kohta. Ülevaatlikud joonised ja kaardid (kõik värvilised) koos lisatekstiga moodustavad ühtse terviku. Teoses on püütud vältida tavapärast Euroopa-keskset ajalookäsitlust ja anda ülevaade ka teistes regioonides toimunust. Raamatu kasutamist hõlbustab põhjalik register. Nii on ajalooatlas ühelt poolt äärmiselt infotihe teatmeteos, kuid teiselt poolt asendamatu abivahend nii ajaloo õpetamisel kui ka õppimisel. Teose tähtsusest annab kindlasti tunnistust ka see, et praeguseks on atlas tõlgitud juba 20 keelde ning muutunud üldtunnustatud õppevahendiks enamikus Euroopa koolides ja ülikoolides.
Paguluses nelja eraldi vihikuna välja antud kordustrükk 1936. aastal ilmunud suurteosest. Teosed käsitlevad Eesti iseseisvuse sünniajalugu, alustades ärkamisajast ja venestusajast ning jõudes kuni Tartu rahuni. Raamatud sisaldavad põhjalikku ülevaadet 1905. aasta revolutsioonist, maailmasõjast, veebruarirevolutsioonist, iseseisvuse väljakuulutamisest, vabadussõjast ja välispoliitikast.
Eesti lastekirjanduse kullafondi kuuluv raamat koosneb kolmest loost: „Mäger Urask“, „Ahnuse palk“ ja „Kodus ja metsas“. Haaravalt kirjutatud põnevad jutustused kirjeldavad loomade elu, nende omavahelisi suhteid ja võitlust ellujäämise eest. Need on lood sõprusest, ahnusest, laiskusest ja töökusest.
Suure leivaraamatu esimene pool õpetab küpsetama kogu maailma leibu alates algelistest lameleibadest kuni legendaarsete Pariisi bagettideni. Tähelepanu keskpunkti on tõstetud taina kergitamine looduslike juuretiste ja eeltainastega. Haputainast nisuleiva saladusi jagavad lugejale Lääne-Euroopa ja USA kodu- ja profipagarid, rukkileiva eestkõnelejateks on meie oma usinad koduleiburid. Keerukamate tegevuste sõnalistele juhenditele ja pildiseeriatele pakuvad tuge videod, mille aadresslingid leiate ajaveebist www.leivaraamat.blogspot.com. Raamatu teine pool pakub teavet leivaga ümberkäimiseks ning rohkesti ideid ja retsepte nii rukki- kui nisuleiva kasutamiseks.
Mart Kadastik (59): „Aastakümneid edukalt inimeste hingesoppides orienteerunud psühhiaater Hannes jääb hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks satub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale valikuid, mille seast õiget leida ei aita ei elukogemus ega elutarkus. Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab Hannes enesekindluse. Kes õigupoolest keda ravib ja kas tõesti on kõik võimalik?“
Katariina Tammert (32): „Kristin on omadega puntras. Elu on sassis ning häid valikuid nagu polekski – või tunduvad need kõik lihtsalt liiga kaalukad? Hannese kabinetist otsib Kristin esialgu vaid unerohutablette. Kas võib aga minna nii, et ta leiab sealt hoopis jõudu teha oma elus vajalikud muutused ja tõusta fööniksina tuhast? Kõik on võimalik. „Paarismäng“ on teadaolevalt esimene eesti romaan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja naine. See lisab alati aktuaalsele suhteteemale erakordset ehedust ning elulisust.“
