Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.
Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.
„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland
Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Uued tooted
Vaata veelEndisest džokist Sid Halleyst sai uurija, ta oli ka romaanide „Odds Against“ ja „Whip Hand“ tegelane. Ja nüüd on ta tagasi. Romaanis „Leinamas“ seisab ta vastamisi uute ohtudega ja uute lahendamist nõudvate küsimustega. Sid on lahendanud ebameeldiva kuriteo, mille sooritas üks sõber, kellest tema – ja kõik teised – palju hoolisid. Sõbra kohtumõistmise päeva hommikul, kohtumõistmise, kus Sid peab olema tunnistajaks, tulevad esile teiste inimeste hädad ning see sunnib teda töötama pikki päevi palehigis. Sid Halleyle, kes on julge ja kes ei taha tunnistada kaotust, on see nagu igasugune tavaline töö.
Saksa kirjaniku ja helilooja Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni maagiline jõulujutt loob võrratu ja piduliku õhkkonna, viies lugeja imemaailma, kus hea võidab alati kurja. Muinasjutu noori kangelasi ootavad ees kõige ebatavalisemad seiklused, lahing hiirekuningaga ja teekond nukukuningriiki. See on lugu julgusest, tõelistest imedest, vankumatust sõprusest ja üksteise abistamisest.
Eesti huumori- ja koolilugude klassika. „Kevade“ on eesti kirjanduses märgiline teos. Oskar Luts on loonud tõeliselt kustumatud tegelaskujud. Kes siis poleks kuulnud riukalikust Tootsist, mõtlikust Arnost, tõsisest Tõnissonist, virilast Kiirest või tujukast Teelest? Ei öelda ju asjatult, et igas klassis oma Tootsid, Arnod ja Teeled … Luts jutustab „Kevades“ mõnusa huumoriga Paunvere kooliõpilaste juhtumistest. Loe Kiire ja Tootsi vempudest ristjatsitel ja saunas, ela kaasa kihelkonnakooli poiste ja kirikumõisa noorhärrade võitlustele ning tutvu laiemalt 19. sajandi lõpu värvika koolieluga.
Esimene üldistav eesti haritlaskonna ajalugu. Raamatust leiab andmeid intelligentsi arvukuse, koosseisu, hariduse, päritolu, tegevusala ja paiknemise kohta. Sotsioloogilise aspekti kõrval on jälgitud vaimse eliidi rolli eesti ühiskonna moderniseerimises, rahvuslikus ja ühiskondlikus liikumises. On antud ülevaade kõigist peamistest ideevooludest ja õpetustest: rahvuslusest, liberalismist ja sotsialismist. On käsitletud eestlaste regionaalse identsuse küsimusi, Noor-Eesti Euroopa-ihalust, eesti-saksa kultuuriidentsust, eesti-soome ühistunnet, suhtumist Vene riiklusesse jm.
Raamat anti välja 2014. aastal, kui möödus 10 aastat Eesti liitumisest NATOga. Teos sisaldab artikleid ja meenutusi paljudelt Eesti NATOga liitumise protsessis osalenud inimestelt, kattes perioodi 1991–2004. Raamatus on kaastöid presidentidelt, poliitikutelt, sõjaväelastelt, diplomaatidelt ja teistelt olulistelt osapooltelt, kes kaasa aitasid Eesti teel NATOsse.
Võõrastemajas „Kõhutuul“ elab koos üks segane seltskond, mille vanim elanik on võõrastemajale nime andnud rõõmsalt puuksutav Berta Kõhutuul. Teine tähtis asukas on major Pimmadipomm, kes haub oma peas alatasa sõjaplaane. Võõrastemaja teised elanikud on Jaan Tamm, tema sportlasest abikaasa Siiri Sangpomm-Tamm, sentimentaalne elevant Londu, suur kunstnikuhing Ville von Värss ning põrsakaksikud Põssa ja Possa. Seiklus algab, kui majast välja kukkunud Ville tagasitoomiseks moodustatakse päästesalk ja ees seisab teekond saladuste kapi juurde …
Õdede Noora ja Jenna Kunnase esimene lasteraamat võõrastemaja „Kõhutuul“ kummalisest kambast pakub lugemisrõõmu nii väikestele kui ka suurtele äraspidise huumori sõpradele.
