Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?
Uued tooted
Vaata veelRomaan rahast ja muudest tähtsatest asjadest, mis on võitnud Saksa noortekirjanduse preemia.
Felix koos sõprade Peteri ja Giannaga tahab rikkaks saada. Tõeliselt rikkaks, mitte natuke teenida rohuniitmise ja saiade laialikandmisega. Neil on õnne – nad leiavad aarde ja tutvuvad muusikakaupmees Schmitziga, kes on kursis nii raha kui muusikamaailmaga. Tundub, et tohutut rikkust ei takista enam miski. Kuid seal, kus liigub raha, liiguvad ka kahtlased tüübid.
Selle raamatu võiks osta siis, kui te olete leidnud, et teised toidu kombineerimise õpetused on liiga keerulised ning neid on raske järgida. Selles ei anta mitte ainult vajalikke juhtnööre ilma pikkade ja keeruliste seletusteta, vaid pakutakse mõjusat raviprogrammi, mis teeb teie tervise üliheaks. Raamat sisaldab lihtsalt ja lühidalt selgitatud toidu kombineerimise peamisi põhimõtteid, kergestimõistetavaid diagramme, üksikasjalikke toidukordade ja menüüde loetelusid, tabeleid täpselt määratletud toiduainete loeteludega, juhtnööre dr Hay dieedile üleminekuks ning nõuandeid väikeste vaevuste kohta nagu madal veresuhkru tase, kandidoos, allergiad ja toidutalumatus.
2014. aastal vastu võetud meretööseadus reguleerib meretöötajate töösuhteid, ühtlustades Eesti õiguse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni (2006) ja EL-i nõuetega. Seadus käsitleb spetsiifiliselt meretöö eripärasid, sealhulgas töö- ja puhkeaega, laevapere liikmete töötingimusi ning lepingu erisusi.
Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeleseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik Martti Tulusse.
Eeva Joenpelto raamat „Kohtunik Müller“ räägib inimloomuse üksindusest, viljatust armastusest ja sellest võrsuvast vihast, põlvkondade vältel teisenevatest ja varisevatest väärtustest ning inimeste lõputust võimetusest üksteist mõista.
Soome kirjaniku, ajakirjaniku ja pedagoogi Maiju Lassila (sünninimega Algoth Tietäväinen, 1868–1918) kogumik, kus on ühendatud autori kolm jutustust: „Tuletikke laenamas“ (1910), „Liiga tark“ (1915) ja „Surnuist ärganu“ (1916).
„Tuletikke laenamas“ – tegevusmaailmaks on kolkalik küla-Soome, kus üks talu asub teisest mitme kilomeetri kaugusel, ja kus sidemed välismaailmaga piirduvad vaid lähima linnaga. Jutustuse tegelased on inimesed, kes käsist-jalust on seotud enda kääbusomandiga, mis dikteerib neile, kuidas käituda, mida ihaldada, kuidas korraldada oma elu ja mida nõuda teistelt inimestelt. Autoril vaheldub satiir huumoriga ja sagedamini on ta siin humorist kui satiirik.
„Liiga tark“ – tarkuseraamat ehk jutt Sakkari Kolistajast – satiir on suunatud kiriku ja vanameelsete poliitikute vastu Soomes. Pastor Pöndinen teeb oma kogudusele selgeks, et ilmalik tarkus on kuradist ja kõike võib teada saada üksnes usu abil
„Surnuist ärganu“ – seiklusjutt ehk lugu otsijast – kodanliku maailma hullumeelsusest, linnamiljööst, kodanliku spekulatsiooni maailm, mille taustal elab paljasjalgne ja teotahteline Jönni. Jönni saab kingiks loteriipileti, millega võidab kaks tuhat marka, millega Jönni laskub spekulatsioonidesse, sooviga saada miljonäriks.
Annab ülevaate kiviaja ja pronksiaja kunstist endise Nõukogude Liidu aladel. See hõlmab paleoliitikumi skulptuure, kaljujooniseid (nt Karjalas, Siberis), neoliitikumi kunsti ning hilisemaid dolmeneid ja kurgaane, jaotades need küttide ning maaviljelejate kultuuridesse.
