Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Lemberomaanid kergeks suviseks lugemiseks
Vaata veelSophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.
"Allikas" on lugu andekast arhitektist Howard Roarkist, kes peab ägedat võitlust konventsioonidega, ning tema kirglikust armastusloost erakordse naisega, kes on ühtaegu nii ta armastatu kui vaenlane. Samal ajal on see ka lugu looja kompromissitusest ja hinnast, mis selle eest maksta tuleb.
Randi kangelased on eredad, monumentaalsed ja meeldejäävad ning ka nende vastasseisud on suurejoonelised ja võimsad. Nendega ei pruugi nõustuda, kuid unustada pole neid ka kerge.
soodukaga
Vaata veelXI noorte laulu- ja tantsupeo juht sisaldab peo kava, laulude tekstid ning osalejate nimekirja.
Uued tooted
Vaata veelSuurepärase abielu saavutamine on keeruline, vaid vähesed teavad selleni jõudmise saladust.
Nädalavahetuseks New Yorki sõitnud Dara Willcox tutvub kunstigaleriis Austin Clarke’iga. Nende kahe elavaloomulise ja ambitsioonika noore inimese eluteed on tegelikult erineval kursil: mees on inglane, ajutiselt New Yorki tööle suunatud, naine Põhja-Carolinast, alustamas juuraõpinguid. Kuid neile ei lähe see korda.
Kihluse tähistamine toob Dara vanematekoju kokku pere ja lähemad sõbrad. Dara isa Rich ütleb toosti. Järsku ajab Lee ümber veiniklaasi, erkpunane vein valgub laudlinale ja Austini riietele. On see märk tulevastest raskustest?
Mõne aja pärast saab Austin Londonist vapustava teate, mis nurjab kõik ta plaanid. Pikemalt mõtlemata otsustab Dara pulmad ära jätta, varjates tegelikku põhjust oma lähedaste eest, mis on vastuolus nende peret seni iseloomustanud usaldusliku avameelsuse õhkkonnaga. Lee ja Richi enda abielu peavad kõik lausa suurepäraseks ja Dara vanaema Charlotte’i abielu kadunud senaator Manniga oli isegi veel täiuslikum. Ekstsentriline psühholoogiametit pidav Charlotte on sel teemal raamatuidki avaldanud, tema menukid õpetavad, kuidas saavutada hea või – mis veel parem – suurepärane abielu. Samal ajal, kui Dara pageb probleemide eest Californiasse, seisab Londonisse naasnud Austin silmitsi kohutava tragöödiaga. Siiski on see Dara ema Lee, kelle impulsiivne otsus nende saatusele uue suuna annab.
Talle omase soojuse, huumori ja sügavuti mineva stiiliga pakub Eesti lugejatelegi tuttavate teoste „Toscana päikese all” ja „Üks paik laias ilmas” autor Frances Mayes põlvkondi ületavat lähivaadet armastuse mitmetahulisusse. „Suurepärane abielu” maalib lummava pildi kahest perekonnast ja saladusest, mille ilmsikstulek nende tuleviku täiesti uueks loob.
kas ma armastan kedagi
ei ma ei armasta kedagi
kas ma tahan kedagi näha
ei ma ei taha kedagi näha
kas ma olen
Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.
Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.
HOIATUS!
See raamat ei taha TÕEPOOLEST, et teda loetaks.
Tahad lugeda imenunnut väikest raamatut – võta mõni teine!
See raamat hammustab, tembutab ja lollitab.
Aga … kui raamatut kenasti ja ettevaatlikult patsutad, siis õnnestub seda lugeda. See muutub imeliseks elavaks, jonnakaks ja suisa maagiliseks pildiraamatuks, mille autoriks on väike naljakas härra David Sundin.
Kas tekkis juba huvi raamatut lugema hakata?
Ei!
Suurepärane.
Me elame närvilisel planeedil. Selles pole kahtlust. Piisab, kui avada end hetkeks välismaailmale ja vaadata või kuulata või lugeda uudiseid. Uudised mõjutavad meid ja teevad meid närviliseks. Lisaks uudistele survestab meie teadvust moodne leiutis sotsiaalmeedia. See on võimeline tõstma meid pilvedesse või halval juhul paiskama hoopis põrmu.
Kas olete ära lugenud, mitu korda te olete täna alates ärkamisest ilma erilise vajaduseta uurinud oma nutitelefoni ekraani? Kui pole, võiksite seda teha. Vahest avastate siis üllatusega, et teil on nutitelefonisõltuvus. Just seda tunnistab enda puhul avameelselt käesoleva raamatu autor Matt Haig.
Matt Haig räägib sellestki, et ta on nüüdisaegsetes pühamutes – kaubamajades – kogenud õudu, kartes, et mõni rõivapoe vaateaknal olev mannekeen võib teda puudutada. Mis peaks ju olema võimatu.
Usutavasti pakub raamat, mida te käes hoiate, mõnelegi teist äratundmist. Ning ehk on temast ka abi, kui lugeja tunneb juba ammu pakilist vajadust sisemise omaruumi järele, kuhu närvilise planeedi ja kõigi tema hädade eest peitu minna.
Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907–1982) ilukirjandusliku proosa kogumik „Kolõma jutud” avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust.
Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937–1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954–1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.
Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised.
Tuntud koomiku Stephen Fry poolt ümber jutustatuna saavad nad veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks. Majesteetlik ja naistemaias Zeus, armukade Hera, armutu Artemis, särav Apollon ja paljud teised tuttavad, kuid siiski kauged tegelased saavad inimliku näo ja ärkavad taas kord ellu. Raamatust, kus jutustatakse Kreeka jumalate, titaanide ja teiste ajaloo koidiku müütiliste olendite sünnist ja elust enne inimesest kangelaste tulekut, saame muuhulgas teada, miks pole mõistlik oma naist pahandada, isegi kui oled suur jumal Uranos, miks valmistas Athena sünd jumalate kuningale Zeusile omajagu peavalu, miks ei ole olemas rohelisi ja koobaltsiniseid inimesi ning palju muud.
Noor edumeelne londonlanna Louisa Cannon otsib oma õiget kohta ja kutsumust kahe ilmasõja vahelises kiirelt muutuvas maailmas, olude sund viib ta aga tagasi teenijaameti ning Mitfordide perekonna juurde.
Raamatusarja järjekordses osas on Louisa tööandjaks Diana, Mitfordide vanuselt kolmas, kõige kaunimaks peetud tütar, kes on äsja täiskasvanuks saanud ja abiellunud ning naudib aristokraatliku seltskonna luksuslikku jõudeelu. Diana uue elulaadi juurde kuuluvad kõrgmood, restorani- ja teatrikülastused, reisid Pariisi ja Veneetsiasse ning läbikäimine oma ajastu suurkujudega, pillerkaari ei pidurda ka laste sünd, New Yorgi börsikrahhist alanud majanduskriis ega Euroopa üha pingestuv poliitiline olukord. Kui aga mitu sõpruskonna liiget järgemööda pealtnäha õnnetu juhuse tõttu sureb, on Louisa ja tema politseinikust sõber Guy Sullivan need, kes kahtlustavad, et mängus on kellegi kuri käsi, ning paljastavad mõrtsuka.