Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Esimese ameeriklasena Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks saanud Sinclair Lewise (1885-1951) sünnist möödus tänavu 120 aastat. Kirjaniku maailmakuulus ja arvatavasti populaarseim avara eepilise haardega romaan «Arrowsmith» (esmatrükk 1925) räägib kaasakiskuvalt noore arsti vaevarikkast eneseleidmisest ja kujunemisest küpseks teadlaseks, tema püüdest säilitada sõltumatust ja eneseväärikust, tema ees seisvatest rasketest valikutest. Tegemist on vaieldamatult maailmakirjanduse ühe tähtteosega, mille sära ja tunnetuslik väärtus pole aegade jooksul tuhmunud, pannes meid ka tänapäeval elu põhiväärtuste üle üha sügavamalt järele mõtlema.

Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».

"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.

Väljapaistva ameerika kirjaniku Ernest Hemingway (1899-1961) Esimese maailmasõja aineline romaan sõjast, separaatrahust ja armastusest.

"Selle mälestusteraamatu sündi on innustanud sõbrad, kellega koos nühkisime koolipinke, kus meie kallid õpetajad püüdsid meid suure vaevaga inimesteks kasvatada, relvavennad omakaitsest, lennukoolist, 3. eskadrillist, õhutõrje raskesuurtükiväest ja 20. diviisist. Samuti saatusekaaslased sõjavangist, Siberi sunnitöölaagrist ja sõjajärgsest elust. Selles raamatus kirjeldatud nõukogude perioodi mahuvad minu ja minu isa Siberi-sõidud, meie pere 1949. aasta küüditamisplaan ning selle eest põgenemine. Aga ka hulk järgnevaid töiseid aastaid, täis muresid aga ka rõõme. Abiellumine, oma kodu loomine, laste ja lastelaste sündimine - sel kõigel on hindamatult tähtis koht minu elus. Tahan siin lihtsalt jutustada, millised me olime, need eestiaegsed noored, poisid ja tüdrukud, kellel tuli üle elada kolm okupatsiooni, milledest viimane kestis 50 aastat. Millised me olime enne seda, kui 3. eskadrill lahingusse lendas, kuidas me sõdisime, lootuses, et ajalugu kordub ja Eesti taas vabaks saab ning kuidas käis meie käsi pool sajandit kestnud nõukogude okupatsiooni ajal." Kaljo Alaküla

Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülema Elmar Tambeki (1897-1991) mälestuste "Tõus ja mõõn" (Toronto, 1964) esimene raamat annab pildi iseseisvusaegse Eesti sotsiaal-poliitilistest sündmustest ja suundumustest koos isikupäraste tähelepanekutega tolleaegsest miljööst ja elulaadist. See tükike kaasaelatud ajalugu jaguneb raamatus kahte ossa: esimeses osas ("Prokuratuur") kirjeldab autor peamiselt oma kujunemisteed ja tööelu juristina, teises osas ("Kadriorg") aga oma tegevust Eesti Vabariigi ja tema presidendi teenistuses kuni nende mõlema likvideerimiseni võõrvõimu poolt. Käesolevas teoses, mida iseloomustab kõrge jutustamiskultuur ja kindel autorihoiak, tõuseb kesksena esile president Konstantin Päts nii inimesena kui riigimehena. Raamatu uustrükile on lisatud ajaloolase järelsõna.

Ajal, mil viie aasta jooksul toimus kaks NSV Liidu vägede sissetungi Soome, äratas kogu maailmas imestust selle väikese riigi sõjaväe visa ja tõhus vastupanu. Talvesõja (1939–1940) ja Jätkusõja (1941–1944) lõpuks andis marssal Mannerheimi juhitud ning patriootiliselt meelestatud sõdurite vastuhakk võrreldamatult tugevamale Nõukogude armeele Soomele tolle aja kohta unikaalse tulemuse: kuigi oldi sunnitud vastu võtma rängad rahulepingutingimused, jäi Soome okupeerimata ning säilitas oma suveräänsuse. Käesolevas raamatus selgitatakse näidete ja pildimaterjali abil, missugune oli Soome tolle aegse sõjaväe struktuur, varustus ja taktika ning kuidas nägi välja vormiriietus.

See raamat sisaldab mälukilde aastakümnete tagant, möödunud sajandist. Tallinna vanalinna salakohtade avastamine oli siis lapsele erakodselt huvitav. Siis pääses veel kõikidesse hoovidesse ja ka paljud linnamüüri tornid olid avatud. Saaremaale lubati ainult miilitsa propuskiga. Seda kontrollis Kuivastus Vene piirivalvur. Aga koolis ja ülikoolis õpetasid meid veel üsna paljud Eesti-aegsed õpetajad. Ja lähedaste hulgas oli põnevaid tsaariaegseid inimesi. Neist on juttu ka selles raamatus.

Iraagi sõda. Kõik selles raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt aset leidnud ning kõik osalised kannavad oma õigeid nimesid. Raamatus pole grammigi ilukirjanduslikku fantaasiat, seetõttu ei pretendeeri see ka mingile kirjanduslikule väärtusele. See on vaid katse näidata sõda sellisena nagu see on kaadriohvitseri ja osaleja pilgu läbi. Sõda peab ise rääkima enda eest. Olen tahtlikult viivitanud selle raamatu avaldamisega ligi aasta, et riigisaladusega seonduvad seigad jõuaksid aeguda, kaotada oma tähtsuse ning muutuda sõjaajalooks. Raamat koosneb kolmest osast. Kursiivis on esitatud päeva sündmuste kokkuvõtted, mis on koostatud diviisi ja brigaadi päevakokkuvõtete põhjal, mis oma avaldamishetkel olid salajased. Teiseks isiklikud tähelepanekud ja muljed operatsioonidest, ülemate kontrollkäikudest ning iraaklaste eluolust Ning lõpuks kokkuvõtted ja analüüsid mingite sündmuste või faktide mõjust sõja käigule või ka Eesti kaitseväele. Need kajastavad autori puhtisiklikku käsitust analüüsitavast probleemist. Samuti olen lisanud raamatusse mõned fotod ja 3. tankibrigaadi vastutusala kaardi.

Nad olid harjutanud seda kõike kuude, tegelikult isegi aastate kaupa. Nad olid võidelnud kaartide ja kompassidega ning valmistanud end ette kriitiliseks maabumiseks, mis oli küll ohtlik, kuid millel ei olnud nende tegeliku ülesandega midagi tegemist. Nad pidid jõudma maale. Nad pidid saama ühendust oma kontaktisikutega. Nad pidid sulama ühiskonda, saatma šifreeritud raadiosaadete abil Rootsi infot, saatma nähtamatu tindiga kirjutatud kirju ning pildistama lennuvälju, sadamaid, raudteid ja kõiki sõjalisi objekte, mida nad nägid, seejärel ise koos filmidega välja pääsema ning võtma ühendust Valdini ja Andreassoniga. Ja minek läbi metsa nende esimesele kohtumispaigale polnud midagi, võrreldes sellega, mis neid ees ootas

"Mäng Baltikumi pärast" on ainulaadne, vahetu tunnistaja poolt kirjapandud jutustus selle sajandi ühest tähelepanuväärsemast poliitilisest sündmusest Rootsi idapoolsetel naaberaladel.

Teoses heidab autor pilgu eesti rahva vabadusvõitlusele Teise maailmasõja keerises ja peale seda, keskendudes relvastatud vastupanuliikumisele.

Juhani Püttseppa kirjutatud mitmetahulises lasteraamatus on iga erineva loomalapse kohta õpetlik lugu. Näiteks loos "Karupoegade lõbustuspark" kohtub perenaine tundmatu suure ja karvase elukaga, keda ta ekslikult metsseaks peab. Metssea silma kohal on ava ja sealt paistavad läbi järgmisel leheküljel olevad karupojad. Õpetlik iva väikesele lugejale seisneb selles, et alati pole silmaga nähtav see, mida sa arvad nägevat. Nendes lugudes on eriline soojus ja loodusearmastus sees. Jutud, kuidas loomalapsed liulaskmise enda jaoks avastasid, pärinevad tõsielul. Katrin Ehrlichi "südamega" joonistatud pildid lisavad looduslugudele erilise nüansi.

Ajalooline romaan "Mõõga ja lautoga" on ühe suguvõsa lugu. Alates kauge esivanema värvika elulooga 16. sajandi Rootsis ja Eestis, jätkub see 19. ja 20. sajandi Tallinnas. Tegelaste saatused kulgevad paralleelselt ajaloosündmustega. Võitlus olude ja iseendiga, süttivad ja kustuvad kired. Kes suudab oma elutõele truuks jääda, kes kaotab jalgealuse ...

"Kiisu aias lehti riisus" on autori debüütluulekogu, millesse on koondatud väikelasteajakirjades "Mesimumm" ja "Nööps" ilmunud luuletused ajavahemikus 2006-2015. Raamat on suunatud kõige pisematele- värsid on enamjaolt lühikesed, selgesõnalised ja kergesti riimuvad, sageli on kasutatud rahvalauludest tuntud sõnakordusi ja rütmi.

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".