Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Raamatus antakse ülevaade eesti ühe silmapaistvama kunstniku elust ja loomingust. Nikolai Triik on loonud rea kõrge kunstiväärtusega töid paljudel aladel. Ta on näidanud end tugeva maalija ja joonistajana. Kõrvuti inimese ja maastiku kujutamisega oma tahvelmaalidel ja joonistustel on ta saavutanud häid tulemusi ka raamatukujunduse ja karikatuuri alal. Kuid eriti teedrajav tähtsus on Triigi tegevusel portretistina, siis on raske sajandi algul eesti kunstis leida teist Triigile võrdsete võimetega meistrit. Kataloogiosas on toodud N. Triigi maalide ning joonistuste nimekiri. Kataloog on illustreeritud must-valgete fotode ja reproduktsioonidega.

Möödumas on 10 aastat sellest ajast, kui Eesti esilaulja Mati Nuude (18.02.1941–10.03.2001) meie seast lahkus. Raamat on eeskätt Matist kui inimesest. Autor on lähtunud Mati Nuude päevikust, sellest, mida mees jutustas oma elust ja millised olid tema mõtted ning oma abielumälestustest. Raamatus on toodud ka paljude tuntud inimeste mälestused Mati Nuudest (Taimu Viir, Jaan Talts, Ivo Linna, Erich Krieger, Ada Lundver jt). Mati Nuude elu ja tegevus väärivad lugupidamist, sest ta on jätnud nii tõstesporti kui ka Eesti kultuuriellu oma jälje. Raamatus on toodud mitmed värvikamad seigad Mati Nuude elust.

Benjamin Franklin (1706–1790) oli üks huvitavamaid tegelasi Ameerika iseseisvumise heroilises saagas, kuid vähe sellest – ta oli 18. sajandi kõige mainekam isik üldse, keda hinnati ühtviisi kõrgelt Atlandi mõlemal kaldal. Murranguaja suure riigimehena tegi ta läbi pika arengu, andes oma kogemused, isikliku sarmi ja ülemaailmse kuulsuse kõhklematult Ameerika teenistusse. Ent ta oli ka silmapaistav teadlane, vaimukas kirjamees, osav diplomaat, šarmantne kavaler ja elunautleja, kes tundis ilma ja inimeste vastu elu lõpuni kustumatut uudishimu.

Erik Haamer: „Kalevipoja joonistes on peidetud väga palju sümboolikat, seal on mustad jõud, karikatuurid ja paroodiad meie vaenlastest ja vastastest. Mind on alati imponeerinud eestlaste ürgne elujõud, rahu ja õiguse tunne, ja seda olen püüdnud kujutada.“

51 linoollõiget aastatest 1991–2002. Kataloog Peeter Alliku linoollõigete kohta, mis keskendub must-valge linoollõike tehnikale. Alliku meetod filtreerib pinnapealse info jõulisteks kujunuditeks, mis omandavad sügavama, üldinimliku ja üleajalise tähenduse.

Raamat aitab vabaneda häbitundest, terveneda sügaval närvisüsteemi tasandil ning üles leida oma tõelise olemuse ja meelerahu. Ühendab traumateadlikud meetodid positiivse psühholoogiaga, et anda teadmisi ja oskusi traumast paranemiseks ning oma sisemise jõu ja väärtuse taasleidmiseks. Praktiline teejuht, mis ühendab teadmised, harjutused ja lootuse ning näitab, kuidas taastada turvatunne, leida uuesti kontakt iseendaga ning kujundada valusast kogemusest tugevuse, enesekindluse ja sisemise vabaduse allikas.

Tartu Ülikooli eesti kirjanduse emeriitprofessor Karl Muru on uurinud luuletaja Betti Alveri loomingut enam kui kolme aastakümne vältel, mille tulemusena on sündinud käesolev monograafia. Luuletajana pälvis Betti Alver üldise tunnustuse juba oma esikkoguga „Tolm ja tuli“ (1936), ehkki sattus samas kriitikas võimu/vaimupoliitiliste kemplemiste märklauaks. Järgnesid sõja-aastad, abikaasa kaotus, stalinistlik mõna ja pikk loominguline vaikimine. Karl Muru teos keskendub pigem Alveri loomingu analüüsile, tutvustades avalikku tähelepanu vältinud kirjaniku eluloolisi fakte napilt ja diskreetselt. Raamat on adresseeritud laiale lugejate ringile ja illustreeritud rohkete fotodega.

Eesti ehtekunstnik ja disainer. Tööd aastatest 1988–2008 = Mari Käbin Estonian jewelry artist and designer. Works 1988–2008