Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Autori sissejuhatus: Oleksin väga ebaviisakas vanaisa, kui ma ei avaldaks siinkohal tänu oma pojapojale Mihklile, kes valgustas mind selle rotipereloo kirjapanekul õige mitmes valdkonnas, milles olen võhik. See puudutab eriti nätsu- ja jäätisesorte ning palju muudki, milles minu teadmised tänaseks juba kolm klassi läbi teinud poisi asjatundlikkusele lootusetult alla jäävad. Sain Mihklilt abi ka sündmustiku kujundamisel, eriti põnevamate kohtade väljamõtlemisel - ta on leidlik poiss ja andis mulle tihtipeale head nõu, mida keegi tegelasist parajasti just teha võiks. Ka neis asjus, mis koolielu puudutavad, on tema minust targem. Eks see ju loomulik. Olin nõus ka kärbetega. Neid soovitati mul algul veel rohkemgi teha, kuid lõpuks arvas elukogenud poisterahvas armulikult: kui ma just temasugustele kirjutamisega päriselt toime ei tule, pole seda ehk nii väga vajagi. "Sellest võiks tulla sihuke... koguperejutt," leidis ta.

Edukas ärinaine ja armastav üksikema on kaotamas kõike, mis talle siiani armas on olnud: kasupoega, keda ta on kasvatanud nagu oma last ning restorani, mis talle kuulub. Kas kõige selle nimel on ta võimeline tapma? Politsei ja ajakirjandus on selles kindlad.

JW on hakkaja kutt väikelinnast, kes oma kõrgklassi elustiili nimel on valmis milleks iganes. Jorge on narkodiiler, kes kavatseb vanglast plehku panna ja reeturitele kätte maksta. Mrado on ettearvamatu mafiooso, kes oma äri hüvanguks kasutab äärmuslikku vägivalda. Kõiki neid ühendab kiirest rahast veelgi kõvem motivaator – kättemaks mehele, kes nendega andeksandmatult halvasti käitus.

„Kiire raha“ on Stockholm noir’i triloogia esimene osa. Seda meeletu populaarsuse saavutanud bestsellerit on Rootsis müüdud juba üle 725 000 eksemplari.

Jens Lapidus (1974) on rootsi krimikirjanduse staar. Tema jutustamisstiili on võrreldud legendaarse ameeriklase James Ellroyga.

 

Raamat on pühendatud professor Marika Mikelsaarele tema 70. juubeli puhul. Siin leiab käsitlemist tema elu-, teadus- ja perekonnalugu. Sõna saavad tema õpilased, õpetajad, kolleegid kodu- ja välismaalt, sõbrad ja pereliikmed. Marika Mikelsaar on Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja meditsiinilise biotehnoloogia erakorraline professor. Neljakümne viie tööaasta jooksul on ta kasvatanud endale aukartust äratava koolkonna - 10 tema akadeemilist õpilast on kaitsnud doktoriväitekirja, 6 õpilast magistriväitekirja ning 3 õpilasel on doktoritöö valmimas.

Üks mõttetu mõrv. Üks särtsuv seiklus. Clare Westbrook on ellujääja tüüp, kes pani püsti oma advokaadipraksise puhtalt tahtejõu ja ootamatu päranduse najal. Nüüd on Clare, kandes oma armsama Tony Sonterra last, läinud välja suurima riski peale: ta ütles "jah" mehe abieluettepanekule ning otsustas maha matta oma eluaegse pühendumise foobia. Miks siis voolab hirm tema soontes ja kummitab tema unenägudes? Sonterra on töölt vabastatud, et ta saaks lahkuda Phoenix'ist ning kolida Arizona väikelinna, et asendada seal linnakese kaduma jäänud politseiülemat ning võtta sihikule kõrbes tegutsevate kurjategijate-tapjate kamp. Clare on valmis mehe kõrvale jääma, kuid tema kihlatu pole ainus, kes ohuga mängib: prokuratuuri erakorralise uurijana sööstab Clare võiduajamisse, et leida kadunud laps, kelle ema mõrvati. Keevaline tagaajamine seab ohtu Clare'i ja ka tema sündimata lapse turvalisuse. Kohas, kus saladustel pole kuhugi peituda, võib Clare'i helge tuleviku lootus kaduda ainsa silmapilguga. . . .

Pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Aga oskab ka varjata oma autorit ja sünnilugu. 1967. aasta kuumal juulipäeval läheb Odelle Bastien Londonis Skeltoni galeriisse teadmisega, et kohe muutub tema elu täiesti teistsuguseks. Viis aastat tagasi saabus ta koos sõbrannaga Trinidadist Londonisse ja on püüdnud seal endale kohta leida. Nüüd on talle pakutud masinakirjutaja tööd suurilmaliku ja salapärase Marjorie Quicki juhendamisel. Ehkki Quick võtab Odelle’i oma tiiva alla ja julgustab teda kasutama võimeid, mida too õieti ei teadnud endas olevatki, jääb naine ise saladuseks – ka siis, kui galeriisse tuuakse mõistatusliku ajalooga tundmatu meistriteos.

Tõde maali kohta peitub 1936. aastas ja suures Hispaania maamajas, kus tuntud kunstikaupmehe tütar Olive Schloss hellitab omi lootusi. Sellesse haprasse paradiisi satub kunstnikust revolutsionäär Isaac Robles koos poolõe Teresaga, kes imbuvad Schlosside perekonda, tuues kaasa plahvatuslikud ja hävitavad tagajärjed.

Haarav ja pingeline „Muusa“ on unustamatu romaan püüdlustest, identiteedist, kinnisideedest ja armastusest, pettusest ja ehtsusest. Varem on eesti keeles ilmunud Jessie Burtoni menuromaan „Miniaturist“.

Stiletod muudavad Babyssi jalad eriti kauniks. Stiletod on kaetud kunstpärlitega ja pälvivad suguõdede kadedaid ja meeste himuraid pilke. Üle õla on hooletult visatud Boss Womeni lahtine õlgkott. Silmad on juhuslike pilkude eest varjatud suurte ja peegelklaasidega Diesel päikeseprillidega. Möödudes jätab Babyss endast maha erutava ja mõrukirbe Yamamoto lõhna. Nii heljub Babyss mööda kaubamaja, vaadates teeseldud ükskõiksusega seelikuid ja jakke ning lastes kaunitel hästi maniküüritud sõrmedel üle libiseda peenest materjalist pesust. Ootamatult ta võpatab. Ta ei saa eksida. Kellegi silmad puurivad maopilguga tema selga. Babyss tunneb lausa füüsiliselt, kuidas kellegi silmad liiguvad hindavalt mööda ta keha... puusale... tagumikule... ja sealt edasi jalgadele.

Kirjastus Kentaur esitleb Keith Aimre tuliuut trendiromaani moest ja kirgedest – Keithi eneseuhkus on rängalt kannatada saanud ning süüdi on selles Babyss – kütkestav manipulaator... Mees vannub kättemaksu ning asub kaunitari jälitama. Babyss satub Keithi meelevalda kõige abitumal hetkel... Ürginstinktide keelt valdav naine jagab taas kaardid välja, omaenda reeglite järgi... Kumb võidab?

Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse "Avalikult abielust" rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja konflikte. Vanad haavad kistakse lahti ja ühtäkki pole miski enam endine ...

Pühendades iga päev 15 minutit õppimisele, hakkate mõistma ja kõnelema õpitavat keelt. Õppimise teeb kiireks, kergeks ja lõbusaks uudne, visuaalne lähenemine keelele. Ei kirjutamist ega kodutöid – õppimisel ja õpitu kordamisel kasutame kaane tagasipööratud serva. Näited hõlmavad olulise ja esmavajaliku nii puhkuse kui ka argipäeva miljööst. Kerge ja kiire võimalus suhtluskeele omandamiseks!

Tuhandeid aastaid on möödas ajast, mil kiviaja jahimees tõi koju hundikutsikad. Nad anti lapsele mängimiseks. Neist huntidest ongi pärit kõik tänased nii erineva välimuse ja iseloomuga koeratõud.

Aastaks kogu oma elu ümbervahetamine on ... vahetus! See on kogu elustiili vahetumine – riigi, keele, sõprade, vanemate, kodu ... kõige! Vahetusaasta ei ole aasta su elus. See on elu ühe aasta jooksul. See on kindlasti parim aasta su elus. Ja samal ajal kõige hullem su elus. See on kõik, mida sa sellest ootasid. Samal ajal pole see mitte midagi sellist, mida sa ootasid." Kahekümneaastane Rebecca otsustas õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu veeta aasta Ameerikas lapsehoidjana. See on tema seikluste teine osa, mille tegevus toimub Chicago lähedal asuvas väikelinnas. Heli Künnapas (1982) on varem avaldanud kuus raamatut. Nende seas menukad noorsooromaanid "Ütlemata sõnad" (2016) ja "Lõpupidu"(2011).

Selles köites pakume kaheksat lühiuurimust. R. Kangropool esitab uusi seisukohti Tallinna hilisgooti etikukividest ja V. Vende Gertrudi kiriku minevikust. K. Robert tutvustab Tallinna esitrükkalit Chr. Reusner vanemat ning S. Mäeväli peatub Issanda Muutmise peakiriku ümberehitusel ja remontidel 18.-20. sajandini. M. Pihlamägi ja H. Gustavson käsitlevad Tallinna tööstuse ajalugu. K. Hallas analüüsib elegantselt arhitekt Jacques Rosenbaumi maneristlikku historitsismi Tallinnas ning L. Lõhmus ja H. Walter annavad ülevaate Nõmme omavalitsusest 1917-1940, millel peaks olema praktilist tähendust halduslikust seisukohast. Järgnevad mistsellid (V. Vende, L. Gens), mälestused ja ülevaated (V. Miller, J. Põldmäe) ning vanad ürikud ja pildid (T. Kala, T. Leimus ja H. Gustavson). Köite lõpetavad annotatsioonid ja ülevaated

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirja pandud rahvajutud kuuluvad vaieldamatult eesti kultuuri raudvarasse. Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Samuti on need andnud inspiratsiooni arvukatele teistele loojatele kirjanikest ja muusikutest teatri- ja filmitegijateni. Raamat sisaldab kunstnik Günther Reindorffi kauneid ja ajatuid illustratsioone, mis ilmusid esimest korda 1951. aastal ja kuuluvad eesti kunsti kullavaramusse.

Kogumik 200 populaarsest laulust. Hümnist lorilauluni.

Käesolevas keeleõpetuse käsiraamatus leiavad laiaulatuslikku käsitlemist foneetika ja ortoeepia, morfoloogia, süntaksi, leksikoloogia ning ortograafia küsimused. Suuremat tähelepanu on pööratud eesti keeles esinevatele kitsaskohtadele.

Vestmik neile, kes ei ole saksa keelt süstemaatiliselt õppinud. Vestmik abistab nii reisil olles kui ka kodus külalisi vastu võttes, on lihtne ja mugav kasutada.