Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Patricia Cornwelli raamatute kangelannal, kohtumeditsiiniekspert Kay Scarpettal tuleb tegemist teha kurjategijate ohvrite jäänustega ning jõuda järeldusele, mis, miks ja kuidas oli toimunud. Paratamatult tähendab see ka süvenemist kurjategija hinge kõige sügavamatesse keerdkäikudesse ning seda tehes tuleb tal riskida mitte ainult oma eluga, vaid ka vaimse tasakaaluga. Cornwelli raamatutes seisavad tänapäeva linnamaastikul vastamisi hea ja kuri, ning tihti lahutab neid õrnõhuke vahesein.

„Igal inimesel on geneetilised eeldused nii heaks kui ka kurjaks,“ on Cornwell öelnud. Sedasama hea ja kurja vastuseisu vaagib ta raamatus „Ainus, mis jääb“, kus tal tuleb lahendada kadunuks jäänud ja hiljem tapetuna leitud armastajapaaride saladus.

„Eetika“ kujutab endast mustandkäsikirja. Tõenäoliselt on see Stanislavski teose „Näitleja töö enda kallal“ ühe peatüki variant. Sellele viitab käsitluslaad ja samad tegelased: kooli õppejõud Tortsov ning õpilased Govorkov ja Vjuntsov. Töö käigus jättis Stanislavski selle peatüki raamatust välja, kuna kavatses pühendada nii tähtsale küsimusele omaette raamatu.

Ülevaade arhitekti elust ja loomingust.

Romaan Heinrich Schliemanni elust. Heinrich Schliemann oli saksa harrastusarheoloog, Trooja linna varemete leidja.

Raamat keskendub Lara prototüübile Olga Ivinskajale ja kirjanik Boriss Pasternaki armastusele selle naise vastu. Jutustab ajastust – Stalini ja Hruštšovi ajast ning vene kultuurieliidist. Lugu kirjanikust läbi tema naiste, iseäranis läbi tema muusa, kolmanda naise Olga silmade. Läbi kumab Pasternaki isiksus, tema kirglikkus, egoism ja kunstiinimese loomus. Raamat pakub rõõmu, kuid ka ääretut kurbust kogu süsteemi üle.

Miks pidi see just tema olema? Ta nägi pakse suitsupilvi ees ja vasemal. Üks mägi oli kaotanud oma tipu, selle asemel õilmitsesid nüüd tulekeeled. Vahetevahel vappus maa auto rataste all. Ümberringi oli Allee, põlev, suitsev, vappuv – ja kui ta seda ei läbi, sureb pool inimkonda.

Viieteistkümneaastane Jess peab ennast tõeliseks hädapätakaks, sest tema parim sõbranna näeb välja nagu jumalanna ja unelmate poiss ei vaata tema poolegi. Omaenese häid külgi ei lase aga Jessil näha teismelistele nii omane ebakindlus. Sue Limbi rõõmsameelne raamat annab väga hästi edasi selle, mida tähendab olla teismeline ja alles õppida tundma iseennast ja maailma.

Mere Täht on laev, mis asub 1847. aastal Iirimaalt teele New Yorgi poole. Maha jääb ülekohtust ja näljast vaevatud Iirimaa, ees terendab uus lootus. Laeva reisijaiks on sajad kõigisse ühiskonnakihtidesse kuuluvad põgenikud. Nende seas on näiteks hirmsa saladusega teenijanna, pankrotti läinud lord oma naise ja lastega, tulevane romaanikirjanik, revolutsiooniliste ballaadide looja ja paljud teised, kes loodavad leida Ameerikas uue kodu. Kõigi nende elud on üksteisega seotud ning nende seas liigub ringi maskeeritud mõrtsukas, kes ihkab kättemaksu, mis tooks talle lunastuse ja andeksandmise.