Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Inglise tuntud nüüdiskirjaniku Fay Feldoni romaan viib meid XX sajandi kuuekümnendate aastate muudatusterohkele Inglismaale. See on lugu armastusest ja rumalustest, mida armastuse pärast tehakse, kui see on arutu, põikpäine ja armukadedusest kiusatud. Autor on nelja lapse ema ja teab ning tunnetab laste vajadusi ja lastevanemate vastutust, ja tema eesmärgiks on näidata, millised vintsutused ja ohud lapsi sellistel puhkudel ees ootavad. Lugeja silma all areneb naispeategelane, kes tahtmatult mõjustab meeste südameid ja elu, tuulepäisest noorikust küpseks, heatahtlikuks, võimekaks naiseks. Autor on öelnud selle teose kohta, et see on jõululugu ja peab seetõttu olema õnneliku lõpuga. Kogu pere saab jõuludeks kokku ja võib loota, et vanemate sedapuhku juba kolmas abileu püsima jääb. Romaan on täis põnevaid, vahel isegi raskestiusutavaid olukordi ja juhuseid ning mõnuga loetav.

Üks kaasaja huvitavamaid ja isepäisemaid prantsuse kirjanikke Julien Gracq on sündinud 1910. aastal, töötanud ajalooprofessorina. Tema kuulsaim romaan "Kõrbe ja mere vahel" sai 1951. aastal Goncourt'i preemia, millest kirjanik eetilisetel kaalutlustel ja intellektuaalse vabaduse säilitamise nimel lahti ütles. See on äärmiselt poeetiline raamat nagu enamik Gracqi romaane ja käsitleb romantilises, võib-olla pisut sürrealistlikus stiilis inimese vastupanu vaimsele tardumusele ja füüsilisele virelemisele. Kõige üle valitseb aga igavese vabaduse sümbol - meri.

Vene rahva vanade kangelaslugude kogumik. 

Venelastel on kuni XX sajandini säilinud rohkesti eepilisi rahvalaule. Venemaal kuuluvad nende hulka bõliinad ja ajaloolaulud, kusjuures bõliinad – erinevalt ajaloolauludest – on enamasti ebaajaloolised ning sisaldavad rohkesti fantaasiat ja hüperboole.

Sisu:

• Ilja Muromets,
• Dobrõnja Nikititš ja Aljoša Popovitš,
• Teisi Kiievi vägilasi,
• Novgorodi vägilasi,
• Ajaloolisi laule ja uuemaid bõliinasid. 

Fabian Riski krimisarja avaosa „Ilma näota ohver“ on kriipiv põnevik ülimast kättemaksust. Krimiuurija Fabian Risk on naise Sonja ja kahe lapsega Stockholmist ära kolinud, et alustada puhtalt lehelt mehe kodulinnas Helsingborgis. Mehe plaan veeta päikseline suvepuhkus enne uuele töökohale asumist nurjub, kui ta kutsutakse uurima jõhkrat mõrva. Ohvriks on Riski endine klassivend Jörgen Pålsson, kelle surnukehal puuduvad labakäed. Üsna pea leitakse veel klassikaaslasi mõrvatuna ning Risk peab ajaga võidu jooksma: kas nad suudavad mõrvari tabada enne, kui kõik klassikaaslased minevikupattude pärast surevad?

See, mida võimukas Christopher tahtis: väga korralikku, kombekat abikaasat. Ja mida ta sai: ilusa pruudi, kes ei mäletanud hetkegi nende abielust. Tema elu oli täiuslik, või miljonär Christopher Langston vähemalt uskus nii. Aga see oli enne, kui vagur Jenny oma mälu kaotas, unustas viimse kui ühise mälestuse ja antud tõotuse. Nüüd hoidis ta käte vahel võõrast, kes äratas tema jäises ärimehe südames tundeid, mida mees alati tõrjunud oli. Kas Jenny mälu taastumine – ja saladused, mida ta varjandu oli – hävitavad nende uuesti sündinud armastuse... või taasärkab neis tõeline kirg?

Bill Gates, kelle kujutlus personaalarvutist tegi Microsofti üheks maailma tuntuimaks firmaks, hämmastas 1996. aastal äriilma, reorganiseerides kogu oma firma Interneti ümber. Oma bestselleri "Teel tulevikku" täielikult ajakohastatud versioonis selgitab Gates, miks toob Internet revolutsioonilise muutuse nii Microsofti kui ka kõigesse muusse ja kiiremini, kui koguni ta ise oleks osanud oodata. Gates kirjeldab, kuidas mõjutab meid interaktiivsete arvutivõrkudega ühendatud maailm. Ta näitab, kuidas infoajastu töövahendid muudavad põhjalikult seda, kuidas me töötame, ostame, õpime, suhtleme ja koos aega veedame.

Lasteraamatu tegevus toimub Muhumaal, kus suveks vanaema juurde sõitnud kaksikõed Silvia ja Signe jutustavad enda väikevennale lõbusaid ja fantaasiarikkaid unejutte ja toimub paljugi muud huvitavat. "Silvia suveõhtu jutud" on ühe tutvusringkonna unejuturaamatuks kirjutatud lapsepõlvememuaarid.

Raamat tuntud taani kirjaniku Karin Michaëlise (1872-1950) maailmakuulsaks saanud Bibi-lugude sarjast. "Bibi" peategelaseks on kümneaastane tütarlaps Bibi, kelle rohked seiklused kindlasti huvitavad mitte ainult tütarlapsi ja poisse, vaid ka suuremaid.

Ennemuistsetel aegadel olid Iirimaa ja Šotimaa üks maa, kus valitses kõikvõimas jumal Dagda. Dagda ja vetehaldja Boanni poeg Angusest see raamat jutustabki. Unenägude Angus tuleb öösel sinu juurde ja toob unenägusid, teda võib tihtipeale näha üle kanarbikunõmmede silkamas, unenäokott üle õla. Ainuüksi tema nägemisest piisab, et südamest ilma jääda, sest Angus on ka armastuse, nooruse ja ilu jumal. Jumalikku Angust imetlevad kõik, aga tema ise armastab ainult Caéri, omaenda unenägude luigeneidist. Anguse armastuseotsingute kõrval avanevad lugejale veel viis võrratut mõistujuttu. Alexander McCall Smith põimib meelihaaraval moel kokku keldi Erose ja tema tänapäevased alter ego'd, ühendab unenäo ja tõsielu ning paneb meid mõtlema: kui elu ei ole unenägude ja unelmate tõekssaamine, mis see siis on?

"Aabitsajutud" on esimene raamat TEA Kirjastuse uues lasteraamatute sarjas "TEA lastejuttude varalaegas väikestele", kus ilmuvad eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvad lastelood. "Aabitsajutud" kõneleb ühest perekonnast, kus keskseks tegelaseks ema, isa, õdede Liisu ja Anni kõrval on vend Johannes ning kus jutustatakse pereelu igapäevastest, aga ka pidulikematest ja põnevamatest sündmustest.

Salapärase V.S.P. poistekamba tegemised kodustes metsatukkades, nõukogudeaja varemete vahel, ojades parvetades ja sumbates, omavahel lahinguid lüües maalitakse meile omaseks -- ühes kevadest suvelõpuni. Dokumentaalromaan, poistekas, mälestusraamat? Kivi-Vigala poiste lugu on ühtpidi kõigile neile, kes kunagi poisid on olnud ja tõelisi seiklusi ihanud, teisalt paras seikluslugu tänastele noortele, kellele indiaanimängud ehk veidi tundmatum maa. See on meeldetuletus kõigile üheksakümnendate poisipõnnidele ja samas väga täpne Kivi-Vigala kaardistus, millesarnast pole veel ilmunudki.

On aasta 2512. Ookeanid on tõusnud. Koidab piraatluse uus ajastu. Kaksikute Connori ja Grace'i purjekas upub kohutavas tormis. Meri viib nad teineteisest lahku ning nad peavad ise oma elu eest võitlema. Connor satub tõelisele piraadilaevale ja peab endas selgusele jõudma, kas ta on piraadiks olemiseks piisavalt sitke. Grace leiab ennast sootuks kummaliselt laevalt, mis on juba väga kaua meredel seilanud. Vampiraatide teekond on kohe algamas.

15-aastane Pilleriin elab koos venna Mattiasega omaette korteris. Nende emal on uus elu uue mehega. Tüdruk võtab omaette elamisest kõik, mis võimalik. Tema suvi möödub just nagu liblikal – kiiresti, naudingu- ja piduderohkelt. Ent sügise saabudes hakkab kõik muutuma. Pilleriin kaugeneb vennast üha enam. Probleemid koolis on ühtäkki suuremad kui vaid üks kaks tunnikontrolli eest. Siiani tähtsad olnud inimesed kaovad tüdruku elust üha uute valede lisandudes. Mõned liblikad uinuvad sügisel ja ärkavad kevadel uuesti. Teised liblikad surevad. Milline liblikas on Pilleriin? Mai Raeti „Surnud liblikad" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.

„Ikka veel“ on nii ajakajaline kui ka autori lapsepõlve vaatav luulekogu. Kuidas rääkida sellest, millest kõnelemiseks pole sõnu? Kuidas leida üles hääl, kui eluaeg on õpitud vaikima? Selles luulekogus saab isiklikust poliitiline, sisekaemusest kasvab välja otsekohene pilguheit süsteemile, mis vaikimisi loob võimalused vägivallaks. „Ikka veel“ astub vaikusest välja, hülgab dogmad, loob end uueks.

Carolina Pihelgas (1986) on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes on avaldanud nii luuet kui ka proosat. Temalt on ilmunud muu hulgas luulekogud „Kiri kodust“, „Pimeduse pisiasjad“ ja „Valgus kivi sees“ ning romaanid „Vaadates ööd“ ja „Lõikejoon“, viimane pälvis 2025. aastal Eesti naiskirjanduse preemia. „Ikka veel“ on Carolina Pihelga seitsmes luulekogu.

Jõulusalme lastele ja lapsemeelsetele.