Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.
Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.
„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland
Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
soodukaga
Vaata veelKui Samantha Ellioti isa suri, oli tema viimane soov, et tütar otsiks üles oma vanaema, kes lahkus ootamatult kodunt, kui Samantha oli alles imikueas. Ja nüüd on Samantha tohutu suures räpases New Yorgis, vanemad surnud, mehest lahku läinud, ihuüksi maailmas ...
Michael Taggert, mees, kelle majas on Samantha isa ostetud korter, on tüdruku arvates võluv ja nägus – nägusaim, keda ta eales näinud. Mike’i nakatav elurõõm aitab tal oma hingehaavadest paraneda ning ta lööb õitsele nagu lill pärast vihma. Kuid Mike’i lähenemiskatsed tõrjub ta kindlalt tagasi. Mike on meelt heitmas, kuid ei anna alla, ja kui nad hakkavad ühiselt uurima Samantha vanaema minevikku, suudab ta tüdrukus äratada ammugi igaveseks maha maetud tunded. Samm-sammult jõuavad nad lähemale saladustele, mille tagajärjel 1928. aastal oli vallandunud metsik veresaun, saavad teada, mida kujutas endast hurmav bluusilaulja Maxie ...
Chuck Chandler on rohkem kui kord elus fiaskoga lõpetanud – kõigepealt profitennisistina Wimbledonis, siis naistekütist treenerina peenemates tenniseklubides üle kogu maa. Nüüd, Key Westi Olde Island Racquet Clubis, seob Chuck end ohtliku abielunaisega – ahvatlev Clare Carras on abielus mõistatusliku vanema härrasmehega – ja peagi on tennisist ülepeakaela pahandustes. Mängu astuvad Tommy Sculley, New Yorgi mõrvaosakonnast pensionile jäänud detektiiv, kes on hiljaaegu Key Westi politseisse tööle asunud, ja tema noor ning kogemusteta kaaslane Daryl Haynes, kes osutub terasemaks, kui pealtnäha arvata võiks. Süvenedes eriskummalise, näiliselt selge mõrva uurimisse, suudavad detektiivid end vaevu sogase vee pinnal hoida. Sündmused kannavad neid Key Westist Florida osariigist Los Angelesse ja tagasi. Ilmneb, et asjasse ei ole segatud ainuüksi Clare, vaid ka maruvihane maffiaboss Läänerannikult, kes on otsustanud endale kuuluva mis tahes hinnaga tagasi saada.
Tulevikku on raske, kohati võimatugi ennustada. Eriti ajal nagu nüüd, mil maailm on sattunud paljude kriiside keeristormi. Lisaks sõdadele ja ebastabiilsusele tuleb tegeleda ka kliimaprobleemidega, tehisaru üha tugevneva positsiooniga inimeste elus, sündide arvu vähenemise ja rahvastiku vananemisega paljudes arenenud riikides, k.a Eestis. Mis kõige selle taustal saab meie Eestist ja maailmast 25 aasta pärast? Arutame seda Eesti juhtivate mõtlejatega.
Raamat peaks pakkuma mõtlemisainet kõigile, sest meid kõiki ju huvitab, mis saab edasi. Kuidas me – ja mina – hakkama saame? Kuidas maandada hirme, mis viimastel aastatel meie mõtetesse on imbunud? Konkreetseid vastuseid ongi raske anda, küll aga pakub raamat rea visioone selle kohta, mis võib ees oodata.
Tuntud nõukogude kirjaniku romaan noorte teadlaste kujunemisest ja elust. Esimeses raamatus kirjeldatakse peategelase Sanja Grigorjevi lapsepõlve, lastekodus viibimist, gümnaasiumis õppimist ja lennukooliaastaid. Raamatu teises osas jutustatakse Sanja töötamisest lendurina rahu ja sõja ajal. Põhjas hukkunud kapten Tatarinovi jälgede otsingutest, abielust Katja Tatarinovaga ja kokkupõrgetest alatu Romašoviga.
