Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

Ma ei suutnud oma silmi uskuda! Igal puul, igas pargis, igas aias rippusid okstel lehtede asemel rahatähed. Igal pool!!! Uskumatu! See raamat on mõeldud kõigile lastele, kes arvavad, et raha satub vanema rahakotti lihtsalt niisama. Näiteks nagu puult lehti korjates. Samuti ka neile lastele, kes viskavad oma tahtmiste saamiseks poes häälekalt pikali. Meil on teile uudis – raha ei kasva puu otsas! Raha teenimiseks tuleb tööl käia ja vaeva näha. Tuleb osata raha teenida, koguda ja hoida.

Inimesed, kelle ülesanne oli sind lapsena armastada, ei pidanud su vajadusi millekski. Ükskõik kui palju sa püüdsid oma vanematele meele järele olla, kasvasid ometi üles tundega, et sind ei kuulda ega nähta. Enda soovide väljaütlemine on kogu elu sulle raskusi valmistanud ja nii oled teiste vajadused enda omadest alati ettepoole seadnud. Sa oled kogenud emotsionaalset vägivalda, sind on hüljatud, su lapsepõlv on olnud täis segadust, valu ja üksindust. Kõlab tuttavalt?

Võib-olla oled sa endaga juba palju tööd teinud – käinud teraapias, osalenud kursustel ja lugenud läbi kõik eneseabiraamatud, mis vähegi trükivalgust on näinud, kuid see kõik pole aidanud sul end enesekindlamalt tunda ja oma sisemist kriitikut vaigistada. Aga milline võiks su elu olla siis, kui sa usud endasse ja seisad oma vajaduste eest? Kui sa lõpetad lootmise, et teised peaksid muutuma, ja oled selle asemel valmis vaeva nägema, et luua endale oma unistuste elu? Mis tunne see küll olla võiks?

Traumaterapeut ja nõustaja Laura K. Connell aitab sul mõista ja tervendada mineviku hingehaavu, teha lõpp enese süüdistamisele ning töötada välja harjumused, mis sind teenivad ja su südant rõõmustavad.

Kogumik sisaldab novelle ja jutustusi, milles arutletakse elu olemuse ja mõtestamise teemadel. Läbi mitmesuguste argiste, dramaatiliste, inimlikult nukrate ja kummalistegi olukordade tõuseb esile elu kaunidus ja elamisväärsus.

Antoloogia annab üldise ülevaate renessansiajastu kirjandusest ning tutvustab enam kui üheksakümne autori teoseid, suurelt osalt katkendite kaudu. Tekste täiendavad kommentaarid ja rohked illustratsioonid.

Indeksfondide isa ja The Vanguard Groupi juhist John C. Bogle’ist alguse saanud Bogleheadide kokkuhoidev investorkogukond on tegutsenud juba 90ndate lõpust saati. Siinse raamatu kaante vahele on nad koondanud põhilise raudvara, millest nad isiklikke rahaasju korraldades ja investeerides lähtuvad. Ise toovad nad välja kaks põhilist omadust, mis neid iseloomustavad: ratsionaalsus ja hoolivus. Üksikinvestoritena mõtlevad Bogleheadid alati kainelt, eelistavad fakte ega salli ebaloogilisust. Nad soovivad aidata kõiki investoreid, kellel on küsimusi mistahes investeerimisteema kohta: vanu ja uusi tulijaid, teadlikke ja naiivseid. Teemad ulatuvad fondide valikust pensioniplaanide ja maksuhalduseni välja – miski ei jää väljapoole selle investorite ühenduse ampluaast, kes hüvitiseta ja erapooletult kaasinvestoreid aidata püüavad. Raamatust leiad läbiproovitud strateegiad, mis on aidanud miljonitel investoritel oma finantseesmärkideni jõuda; selged ja konkreetsed selgitused, millega autorid keerukaid muidu teemasid avavad; rakendatavad nõuanded säästlikumaks elustiiliks ja investeerimisega kursil püsimiseks; vajalikud teadmised pikaajalisteks sihtideks, mis prioritiseerivad stabiilset kasvu ja maandavad ebavajalikud riskid; kogukonna kogemuste pinnalt kirja pandud kollektiivsed teadmised, õppimaks teiste vigadest ja edusammudest. „Bogleheads: investeerimise teejuht“ ei ole lihtsalt järjekordne investeerimisõpik, vaid esimene peatükk teel finantsvabaduseni. Pole vahet, kas plaanid pensionipõlve, säästad raha mõne suurema ostu tarbeks või soovid lihtsalt oma varalist seisu parandada, siit leiad kõik vajaliku, et oma finantstuleviku üle kontroll haarata.

"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.

Armastus on väikestes asjades. Musi, naeratus ja tass teed, sina ja mina istumas koos. Naeratus, kallistus, abikäsi, see tõstab meid nii, et me ei väsi. Raamat, mis tähistab kõiki väikeseid armastuse väljendamise viise.

August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan «Hea sadam». Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis. Vanemateta jäänud Juulius ja tema õde leiavad endale uued kodud ning nende teed viivad lahku. Juuliuse võtab enda juurde Taavi, kes on lahke, ent veidi viinalembene mees. Nagu iga algus, nii on ka Juuliuse kohanemine uues kohas raske. Aga poiss ei anna alla, teeb tööd ja saab lõpuks teada, milline on tõepoolest üks hea sadam. 

"Hea sadam" lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel "Õitsev meri" ja "Taeva palge all". 

Suur lahtine kaheistmeline veeres ühtses autode voolus suunaga Halenseebrückilt Kurfürstendammile. Oli juuniõhtu, õhk oli soe ja liikumatu. Roland Wölffer istus väsinult ning roidunult vaikides rooli taga ja ta ei tundnud mingit vajadust vestluse järele. Renate teadis seda. Mees oli terve päeva tööd teinud – nõupidamised, kohtuistungid, bürookuumus –, muidugi on ta roidunud. Renate võis endale ette kujutada, millele ta nüüd mõtleb: nimelt mitte millelegi. Ja kindlasti ei murra ta pead selle üle, miks Renate just täna õhtul soovis temaga välja minna. Seitsmes juuni. Täna on seitsmes juuni. Täna viie aasta eest  …

 

Nicola on üles kasvanud teadmises, et kõikide tema argielu vajaduste eest kantakse hoolt. Ta elab Mayfairil korteris, mille üüri tasub tema kasuisa, kes jagab talle ka nii heldelt igakuist elatisraha, et Nicola arusaamine raskest tööst piirdub vajadusega õigel ajal voodit tõusta, et takso võtta ja sõita «Fortnumisse» lantšile. Tema armuke, itaallasest restoranipidaja Carlo armatseb sama kirglikult, nagu ta valmistab risotto Milaneset ja vürtsidega tuvi. Ning kogu seda hedonisti unistust kroonib suure pärandi ootus, mis pärast vanatädi Wilhelmina surma peaks talle kohe sülle langema. Siis aga variseb Nicola elu ainsa hetkega põrmu: korter müüakse maha, elatisraha maksmine lõpetatakse, pärandus läheb hoopis loodushoiu otstarbeks ning Carlo paisteb olevat oma kohustustest sama vähe vaimustatud nagu külmadest sardiinidest. Maaelu Northamptonshire'is, kuhu tema poolõde Clea pärast abiellumist seakasvatajast maaomanikuga siirdub, tundub olevat armetu alternatiiv. Ning töö toitlustusfirmas Uppercrust, mis pakub erilisi lantse, on sootuks midagi muud kui sampanjapudelite pakkumine, tikuvõileibade näkitsemine ja itaallasest armukesega lõbutsemine. Kõige vastumeelsemaks aga osutub naabruses elava skvaieri Adam Catesby kriitiline suhtumine, kelle karm mehelik ilu ja Clea kaasabil arendatav salasepitsus löövad Nicola palju rohkem endast välja, kui petlik heaolu ja itaallasest armuke seda iialgi suudaksid teha.

Käesolev töö käsitleb laulu „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ajalugu ning selle osa eesti rahva elus. Ajaliselt haarab see perioodi alates 1869. aastast kuni kaasajani, seega kokku rohkem kui 110 aastat.

 

Raamatu minajutustaja, 45-aastane looja, otsustab kulutada ühe reklaamlause eest saadud raha New Yorgi reisile. Abikaasa kommentaarist tuld võttes otsustab ta minna autoga, ent jääb toppama juba poole tunni kaugusel oma kodust Los Angeleses.

Füüsiliselt naine kaugemale ei jõuagi, ometi paiskab reis ta paikadesse, kuhu ta ei arvanud ealeski sattuvat. See on pöörane minek, kaasteelisteks naise, ema ja abikaasa rollid ja ihad, nende omavaheline sobivus ja/või sobitamatus; eluvalikute universaalsus.

Turnides jumala (või universumiga) peetava elukestva jutuajamise teravatel sakmetel ja (mitte just kõige paremini) tasakaalu hoides laseb minajutustaja oma raha eest renoveerida motellitoa ja elab sellessamas toas ja lähikonnas läbi ühe ühtaegu kõige kirglikuma kui ka kõige vaoshoituma armuloo.

Ja see on alles algus.

July viib oma lugejad, ka mehed, rajule sõidule.

Karbiküla Kalifornias, Monterey äärelinn, on poeem ja hais, kära ja päikesevalgus, hääletoon ja harjumus, halemeelne kojuigatsus ja õnnis unistus. Keegi oli kunagi kühveldanud kokku hunniku roostetanud plekki ja torujuppe, restorane ja lõbumajasid, väikesi poode, majahurtsikuid ja laboratooriume, hajutanud selle hunniku siia ja tulemus – Karbiküla.

Ameerika kirjaniku John Steinbecki 1945. aastal ilmunud romaan, mille keskmes on suure depressiooni aegse Monterey ühe tänava elanikud.

 

Vene-ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899–1977) elu lõpuperioodil kirjutatud romaani „Ada“ peetakse üheks ta loomingu tipuks, eelkõige tänu nii kirjaniku sünnimaa, Euroopa ja Ameerika, aga ka väljamõeldud Terra ja Antiterra külluslikule kultuuritaustale. Romaanis kirjeldatud õe ja venna armusuhe on põhjustanud sageli võrdlusi autori teise tuntud teosega „Lolita“.

 

Ira Lemberi ajaloolise romaani „Päevalilled“ tegevus algab 1913. aastal, mil Tallinna ümbruskonda hakati rajama Peterburi kaitsmiseks merekindlusi ning rannakaitsepatareide ehitamiseks toodi Tallinna tsaaririigi väljaõppinud meistreid. Peategelane Katariina abiellub ukrainlasest inseneriga ning sõidab peagi oma mehe vanemate mõisa, küllusemaale Krimmi. Algab I maailmasõda, siis kodusõda ... Krimmi vallutavad nii Briti kui ka Prantsuse väed, valgekaartlased ja punaväed. Küllusemaast jääb lõpuks järele hädaorg nälja ja epideemiagatega. Valgusekiirena tunnelis terendab ees võimalus opteerida Eestisse, sest vahepeal on välja kuulutatud Eesti Wabariik.

 

Hageri kihelkonna ajalooraamat jutustab kihelkonna loodusest ja pärandkultuurist, kaugemast ajaloost muinasajast kuni tänapäevani, arheoloogiast, liiklemisteede ajaloost, matmistavadest ja kalmistustest, vaimu- ja usuelust, vennastekoguduse liikumisest, hariduselust, maa-arhitektuurist ja mõisatest, murdekeelest, rahvarõivastest, Hageri kiriku ja kirikumõisa loost, kunstnikest ja kunstisündmustest, spordist, massilisest kolhooside moodustamisest, metsavendade tegevusest ning vabaduse monumendi loost.