Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Ameerika miljardäri potilillena kasvanud tütart Vadat sunnitakse emade kokkuleppel abielluma talle tundmatu hertsogiga Inglismaal. Pariisis aga kohtab ta kohalikku kehvapoolset intellektuaali Pierre’i ja noored armuvad pea esimesest pilgust. Tutvumine sümbolistidega, sealjuures ajalooliste isikutega, ning ka linnaelu varjukülgedega, mis lõpeb satanistide küüsi sattumisega. Ent põnevate saatusekäänakute kiuste ei kustu nende südametes armuleek. Lõpplahendus on ootamatu nii neile mõlemale kui ka lugejalegi ...

Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.

Raamatus toodud lihtsate innustavate ideede ja retseptide abil õpid, kuidas kaasata need toitumiseks, lõõgastumiseks ja noorusvärskeks muutumiseks vajalikud hetked oma igapäevaellu. Auruta end taimedest valmistatud näopuhastusvahenditega, et nahka puhastada, rahustada ja toniseerida. Kasuta aroomiteraapiat lõõgastumiseks ja enese laadimiseks. Turguta oma taldu raviva jalamassaažiga. Tee oma magamistoast taevas, kujundades see oma soovi kohaselt.

Wall Street Journal bestseller. Hävituslendur elab maailmas, kus iga vale otsus võib maksta elu. Lennuki kokpitis, pilvede ja maa vahel, pole ruumi kõhklustele ja lohakusele – seal maksavad selge mõistus, külm närv ja kiire reageerimine. Kas oled valmis õppima langetama otsuseid nagu hävituslendur? Kiiresti muutuvas maailmas on selge mõtlemise oskus üks suurimaid konkurentsieeliseid – ja just seda sellest raamatust õpidki. Raamatu autor, endine USA õhuväe hävituslendur Hasard Lee toob lennuki kokpitis

Ivo Lani luulekogu.

Tom haaras Paula käest kinni ja vedas ta üle liiva basseini poole.

„Oh, kas see trikoo on liiga väljakutsuv?“ Paula kahlas reiteni ulatuvas jahedas vees.

„Las ma vaatan.“ Mees astus rangelt tema ette ja libistas pihkudega üle Paula paljaste jalgade.

„Neile pole küll midagi ette heita.“

Enne kui Paula arugi sai, oli Tom oma käed ta rindadele pannud, pöidlad silitamas nende tundlikke sisekülgi, mis trikoo väljalõikest paistsid. „Ka neile pole midagi ette heita,“ jõudis ta järeldusele, puudutades kergelt Paula nibusid veniva kanga alla ning tõmmates naise ootamatult vee alla.

„Mida te enda avates õige teete?“ Paula protest uppus lainetesse, mis nende kohal kokku lõid, ning ta puristas ägedalt.

Tom naeratas. „Ma ainult vaatasin sul üle ...“

Hoolikalt roosasse tekki mähitud beebit ei huvita fakt, et ta jäeti Nora Saundersi puukuuri. Samuti ei pane teda muretsema väljas möllav lumetorm või asjaolu, et Nora ei oska beebidega midagi peale hakata.

Kui Nora nägusalt šerif Daniel Langfordilt üksiku metsamaja üüris, kavatses ta veeta vaiksed jõulud, mitte aga osaleda lapsehoidmise kiirkursustel. Ta tahtis vaid pääseda suurlinna jõulumelust ja oma pühade halbadest mälestustest.

Kuid beebi ja Dan moodustavad vastupandamatu meeskonna. Nad annavad Norale jõudu painavatest hirmudest üle saada ning ammuseid saladusi päevavalgele tuua. Ja äkki saavad jõulud uue tähenduse ...

Dialooge eesti kirjaniku ja tõlkija Betti Alveriga. Raamat sisaldab mälestusi ja vestlusi Betti Alveriga erinevatel aastatel ja erinevates olukordades.

Interneti ja pitsa, monopoli ja porno, vahukommide, rula ja muude vingete asjade ajalugu meie planeedil. Mis on moodsad asjad? Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.

Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne). Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.