Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Raamatus kirjeldatakse hapu- ja maguskirsipuu liike, vorme ja sorte. Üksikasjalikumalt kirjeldatakse külma- ja haiguskindlamaid ning saagirikkamaid kirsipuude vorme ja sorte. Käsitletakse ka agrotehnikat ning istandike rajamist.

"See ebatavaliselt kaunis raamat on terve maailm. "Mida küll keha meid uskuma sunnib? Et me pole kunagi meie ise, kuni meis pole kaht hinge." Võib-olla on just sellesse kätketud terve maailm. "Athos, kui suur on õieti süda?" küsisin temalt kord, kui olin alles väike laps. Ta vastas: "Nii suur ja nii raske nagu peotäis mulda." Seda tulebki Anne Michaelsi imepärase raamatu ette kujutamiseks ette kujutada. Imepärase -- sest see muudab lootusetut ja tantsib hüljatutega. Seda tasub kindlasti lugeda!" -- John Berger, teoste "G, nägemise viis" ja "Laulatuse" autor. "Aeg-ajalt ilmub romaan, mis lausa rabab oma ilu, terviklikkuse ja inimlikkusega. Lugu Teise maailmasõja tõttu orvuks jäänud luuletaja otsingutest on nii vahetu, et meil tuleb taas õudustele silma vaadata. Hämmastav saavutus." -- Rosemary Sullivan, teose "Varjudelooja: Gwendolyn MacEweni elu" autor. "Kõik leheküljed ergavad harukordse kõlbelise tarkuse ilu ja energiat, väljendades ühtaegu armastust inimese vastu ja häbi tema pärast... Nagu kõik suured kirjandusteosed, pürib ka see meelteigatsuste täitumisele. Kogu raamatus pole ainsatki ülearust sõna." -- Sean Virgo, teose "Selakhi" autor.

Tänapäeva ühe populaarsema inglise kirjaniku romaanis räägitakse kaksikõdede Francise ja Elisabethi elust. Elisabeth on õnnelikult abielus, laste ema ja eduka kunstipoe omanik. Ta püüab korraldada ka oma ikka veel vallalise õe elu ja on tõeliselt üllatunud, kui kuuleb, et Francis kavatseb jõuluks hoopis Hispaaniasse sõita. Aga isegi Elisabeth ei aima, kui tõsise muutuse õe ellu see otsus tegelikult toob.

Algkooli direktriss Katherine Tipton on harjunud tegelema üleannetute lastega. Aga probleemid, mida tal tuleb lahendada sõnakuulmatu lapsega, pole midagi võrreldes murega, mis tal tekib lapse sarmika isaga suheldes. Üksikisa Steven Walker on teeninud oma varanduse lastele hullude arvutimängude väljamõtlemisega, aga see ei takista Katherine’it püüdmast talle aru pähe panna.

Minnes Steveni veidrasse majja, mida mees oma koduks nimetab, on Katherine väga asjalik. Aga ükskõik, kuidas ta Steveni muretut hoiakut ka hukka ei mõistaks, tunneb ta ometi mõnu mehe seksikusest ja loovast vaimust. Steve on veendunud, et Katherine’i karmi koore all on kirglik ja südi loomus, ning ta otsustab kindlalt naine endale võita. Aga Katherine kavatseb mehele selle mängu reegleid õpetada. Mängu, mille nimi on armastus.

Triinu Merese romaani "Lihtsad valikud" tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad. Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem? Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare'i aegadest peale.

Eesti Pereteraapia ühing soovitab See raamat on kauaoodatud praktiline teejuht peredele, kus vanemate paarisuhe on lõppenud, kuid endiseid armastajaid ja tänaseid ekspartnereid seovad ühised lapsed. • Kui oled alustamas uut suhet ja tahad oma eelmisest suhtest pärit last uude perekonda integreerida nii, et see lapsele võimalikult valutult kulgeks … • Kui oled lapsevanem ja vajad teejuhti, et ehitada oma ekspartneriga üles toimiv koostöösuhe teie lapse õnneliku tuleviku nimel … • Kui oled uueks partneriks inimesele, kel on eelmisest suhtest laps … … siis see raamat on Sulle. Põhjalik, inspireeriv ja hästi struktureeritud käsiraamat, mille väärtust tõstavad Eesti inimeste lood, kes on läinud uuele suhteringile või kes on oma nahal kogenud oma vanemate lahutust ja uue suhte moodustamist. – Monika Koppel, pereterapeut Katrin Saali Saul on sõnastanud lihtsalt ja vahedalt, mida tähendab vanemate lahkuminek lapsele, ja andnud sooje nõuandeid, kuidas kärgpere keerulised suhted toimima saada. Mahlakat raamatut läbiv mõistev hoiak ja humoorikas toon soodustavad kärgpere liikmete eneseanalüüsi. Autoril on suurepärane oskus vaadelda probleeme igaühe mätta otsast ja südamlikult näidata, kuidas vihast ja vimmast ülesaamine oleks kasulik kõigile osapooltele. Autor on kokku võtnud mitte ainult maailma asjatundjate kogemuse, vaid loonud Eesti ja eesti keele jaoks täiesti uue semantika, kaasaega sobiva mõtteviisi. See on selge ja usku sisendav lähenemine erakordselt tundlikule teemale, mille käsitlemisel on reeglina kaasnenud (liiga) palju tugevaid tundeid ja subjektiivsust. Sellise süstemaatilise professionaalse käsitluse järele on ammugi olnud suur vajadus – nii kärgpere liikmete kui ka neid aitavate professionaalide jaoks. – Ene Talvist, pereterapeut Järgmise ringi ja kärgpere teema on mulle tuttav nii pereterapeudi kui inimesena. Ka mu enda elu kulgeb kärgperes, kus on “minu, sinu ja meie” lapsed. Olen kogenud, mida tähendab olla lahutuse järel üksi jäänud naine, kelle laps sai kärgpere liikmeks. Olen seejärel olnud ise kärgpere looja, siirdudes suhtesse inimesega, kel endal last polnud. Praegu elan õnnelikult mehega, kel on “esimeselt ringilt” kaks tütart, mina olen omalt poolt panustanud kärgperre kahe poja näol ning “meie” lapsena kasvab peres nüüd juba kooliealine tüdruk. – Katrin Saali Saul

Kas teadsid, et iseloomuomadused on need, mis määravad selle, kes me oleme, kuidas me mõtleme ja käitume? Need võivad olla nii head, näiteks aktiivne, paindlik või aus, kui ka mitte nii head, näiteks salakaval, isekas või kannatamatu. Uurime iseloomuomadusi lähemalt ja avastame, mis teeb sinust SINU!

"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.

Eesti Rahvusraamatukogu 80. sünnipäevaks ilmunud artiklite kogumik.

Tsongkhapa „Virgumistee astmed” on Tiibeti budismi ja üldse budistliku mõttetarkuse üks tähtsamaid ja põhjalikemaid teoseid, mida pole palju pidada budistliku õppimis- ja harjutamistee entsüklopeediliseks käsiraamatuks. Pühakirjale ehk suutratele ja oma eelkäijate, eriti suure Atiša õpetustele tuginedes annab Tsongkhapa siin kõikehõlmavad juhtnöörid budismiteele asunule, kes on meelestanud ennast ülimale täielikule virgumisele ehk vabanemisele kannatusest ja ‒ mis eriti oluline ‒ soovile aidata vabanemisele kõik olendid. See õpetus on astmeline, see tähendab õppida tuleb samm-sammult, madalamalt astmelt kõrgemale.  See õpetus on kestnud ja kestab läbi aegade. Meil on suur õnn, et „Virgumistee astmete” esimene osa on nüüd kättesaadav ka eesti keeles Kadri Raudsepa suurepärases tõlkes koos asjatundliku sissejuhatuse ja põhjalike allmärkustega.

Märt Läänemets

Kristi Kongi (snd 1985) isikunäitus „Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse. Kristi Kongi loomingule omaselt on selle kogemuse keskmes värv – väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi muuseumi põrandale, seintele, aknale ja õueruumi. Tegu on Kristi Kongi seni mastaapseima isikunäitusega, kus kõik eksponeeritud teosed on spetsiaalselt valminud selle väljapaneku jaoks. Pealkirja esimene pool, „kromaatiline“, viitab kunstniku sõnade järgi värviküllasusele, samal ajal kui „triiv“ lähtub poeetilisest olemisviisist kaardistamata territooriumil.

Näitusega kaasnevas raamatus mõtestavad Kristi Kongi loomingut ja kunstipraktikat USA-s tegutsev Kolumbia päritolu kuraator Sara Garzón, kunstiajaloolane ja -kriitik Sirje Helme ning näituse kuraator ja raamatu koostaja Ann Mirjam Vaikla. Väljaanne sisaldab mahukat visuaalset materjali näitusele valminud teostest ja mitmeaastasest tööprotsessist nii kunstniku stuudios Tallinnas kui ka Cerámica Suro loomeresidentuuris Guadalajaras Mehhikos.

Ágota Kristóf (1935–2011) oli Ungari päritolu Šveitsi kirjanik, kelle looming on pälvinud mitmekülgset tunnustust. Romaan „Eile“ räägib oma kodumaalt põgenenud mehe loo, ent sama palju räägib see kõigist neist inimestest, kes on kunagi pidanud kodust lahkuma ja asuma elama võõrsile, kes on olnud sunnitud kohanema uutes oludes ja võõras keeles. See on ka ajatu lugu üksindusest, kurbusest ja armastuse igatsusest.

Koos romaaniga „Eile“ ilmuvad esmakordselt eesti keeles Kristófi novell „Mathias, kus sa oled?“ ja näidend „Line, aeg“. Ka neis on vaatluse all armastuse võimalikkus, aja halastamatu kulg, tunnete püsitus, ja nii hakkavad kolme teksti vahel toimima ootamatud kokkukõlad. Nagu ütleb oma saatesõnas „Piiridel kõndija Ágota Kristóf“ raamatu tõlkija Triinu Tamm: „Justkui kaleidoskoobis raputab autor segamini tükikesi tegelaste elusaatustest ja uuele kohale kukkudes lubavad need ehk lugejalgi vaadata asjadele veidi teise nurga alt, aimata uutes konstellatsioonides olemise peidetumaid kihte.“

Ágota Kristófilt on eesti keelde tõlgitud ka romaanitriloogia „Kaustik. Katsumus. Kolmas vale“ (Kupar, 1997, tlk Urmas Rattus).

„6,6“ on Euroopa luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa teine luulekogu. Mõtteliselt on raamat üks luuleõhtu, kus tõsine poeet räägib vaheldumisi enesearengust, toolide vihkamisest, oma menüüst ja muidugi sellest, kui suurepärane luuletaja ta on. Küsimusele, kas tegemist on hea luulega, vastab viimasel leheküljel uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse tulemus, kus 514 Eesti inimest said käesoleva luulekogu kõiki tekste hinnata 10-palli süsteemis. Luulekogus on teiste seas nii tekstid, mis tõid Euroopa meistritiitli, kui ka Loomingu aastapreemia (2025).

Raamatus "Kirju kolmapäev" on 40 lühikest A2+ tasemele jõukohast lugemisteksti. Tekstid on kirjutatud täiskasvanud eesti keele õppijale ning neid võib lugeda nii iseseisvalt kui ka keeletunnis. "Kirju kolmapäev" kuulub lugemike sarja, kus on kokku seitse raamatut. Ilmunud on ka sarja esimene raamat "Valge esmaspäev"  ja kolmas raamat "Triibuline teisipäev"

 

 

Kooliõpetaja K on salaja armunud boheemlaslikku Sumiresse, kes unistab kirjanikuametist ja armastab keset ööd talle helistada nurgapealsest telefoniputkast, et oma uitmõtteid jagada. Sumire tutvub endast palju vanema korealanna Myūga ja asub tema juurde tööle sekretärina. Salamisi oma ülemusse armunud Sumire hakkab teda kutsuma kalliks Sputnikuks ning sestpeale on nad lahutamatud nagu Maa ja ta ümber tiirlev tehiskaaslane. Sumire loobub kirjutamisest ning muudab täielikult nii oma elustiili kui ka välimust.

Pikka aega ei kuule K temast midagi, kuni ühel päeval helistab Myū ja teatab, et Sumire on Euroopas tööreisil viibides salapäraselt kaduma läinud. Otsekohe sõidab K väikesele Kreeka saarele, et aidata naist leida. Kuid seal avastab K saladused, mis võisid ajendada Sumiret otsima endale kaaslast paralleelmaailmast ...

1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. Eesti keeles on temalt ilmunud „Norra mets”, „Elevant haihtub”, „1Q84”, „Kafka mererannas”, „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”, „Tantsi, tantsi, tantsi”, „Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest”, „Komtuuri tapmine”, „Lõuna pool piiri, lääne pool päikest”, „Ainsuse esimene isik” ja „Linn ja tema muutlikud müürid”.

Lihtsas keeles muinasjuturaamat "Õnnemuna" on mugandatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutu "Õnnemunake" põhjal. Raamat pakub lugemisrõõmu keeleõppijaile, kelle keeletase on A2. Raamatus on teksti mõistmise ülesanded ja aruteluküsimused ning see sobib nii tunnis kasutamiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks.