Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?
„Hommikutunnid“ on kirjanik Einar Sandeni autobiograafilise romaani esimene raamat. Autor vaatleb noore poisi silme läbi elu Tallinnas Eesti Vabariigi lõpuaastail ning Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal.
Uued tooted
Vaata veelRaamat on seotud Manfred Vainokivi dokumentaalfilmiga „Vaeste kirjanike maja“, mida presenteeritakse koos raamatuga Tallinnas, Tartus, Võrus, Viljandis ja Kuressaares. Samas on raamat iseseisev ilukirjanduslik tekst. Nimetatakse teda poeemiks, ometi tuleks raamatut ilmselt eksponeerida proosariiulil, kuna tegemist on sidusa poeetilise jadatekstida, kus on olemas läbivad tegelased, tekst on laotud küll luulesarnaselt stroofidesse ja liigendatud nummerdatud peatükkideks.Tekst räägib armastusest, seksist, joomisest, loomingust, surmast ja kirjaniku elust majas, kus elab palju vaeseid kirjanikke (keda mainitakse nimepidi).
Teose esimeses osa on antud ülevaade kristallide tekkimisest, uurimismeetoditest ja kristallokeemiast. Põhjalikumalt on käsitletud geomeetrilist kristallograafiat ja kristallooptikat. Teine osa käsitleb mineraalide omadusi, geneesi ja uurimismeetodeid. Samuti sisaldab mineraloogia osa tähtsamate tahkel kujul esinevate mineraalide kirjelduse. Kolmandas osas käsitletakse nii magmaatide, settekivimite kui ka metamorfiitide koostist, ehitust, teket ja klassifikatsiooni. Ühtlasi on kirjeldatud tähtsamaid kivimeid.
Kogumikus astuvad üles Priidu Beier, Villu Tamme, Tõnu Trubetsky, Merca, Kalev Kesküla, Tõnu Õnnepalu, Indrek Hirv, Hasso Krull, Karl Martin Sinijärv, Sven Kivisildnik, Kauksi Ülle, Elo Vee, Triin Soomets, Contra. Põhjalik saatesõna koostajalt Kajar Pruulilt.
„Tupsik“ on südamlikult lustakas lugu linnas elavast kahest tüdrukust, kes loomi armastavad ning endale imearmsa küüliku muretsevad. Tupsikul – nii on laste sõbra nimi – algab uues kodus uus elu.
Jaan Rannapile omase muhelaheda huumoriga kirjeldatakse, kuidas Tupsik A-d ja B-d õppis, kuidas ta koertekooli harjutusplatsil koeri ning kinos Austraalia loomi vaatamas käis ning lõpuks hoopiski linnaelu maaelu vastu vahetas. „Tupsikule“ on vahvad pildid joonistanud Piret Mildeberg.
Jaanus Vaiksoo raamatus “Jussikese 12 sõpra” tekib Jussikesel suur soov saada jõuluks imetabane muinasjuturaamat, kuid on alles jaanuar ning jõuludeni tuleb pea 12 kuud oodata. Aeg läheb aga märksa kiiremini, kui leiad igas kuus uue sõbra, kellega midagi toredat ette võtta. Koos jaanuariga teeb Jussike lumememme, veebruar õpetab poisi uisutama, märts rändlinde tundma ning vilistama, aprill jalgrattaga sõitma, mai metsa istutama, juuni ujuma, juuli marju tundma ja korjama, august matkatarkusi tundma, september lugema, oktoober jalgpalli mängima, november taevatähti tundma ja detsember lugemist tähtsaks pidama. Kuna iga sõber kingib Jussikesele paar kirjatähte, õpib poiss mööda aastaringi kõndides selgeks ka lugemise. “Jussikese 12 sõpra” on kirjutatud lihtsas keeles ning trükitähtedes, see aitab eelkooliealistel lastel lugema õppida. Raamat on põnev ja kutsub kaasa elama-tegutsema. “Jussikese 12 sõpra” on mõtteline järg Silvi Väljali menuraamatule “Jussikese seitse sõpra”, mis tutvustab lastele nädalapäevi ja erinevaid töid.
