Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

Kogumikku on paigutatud ajakirjanduses avaldatud rindereporterite artiklid ja luuletused, mis kajastavad eesti sõdurite väljaõpet ning võitlusi idarindel Saksa armees väljaspool Eestit aastatel 1943–1944, üldmobilisatsiooni Eestis ning Punaarmee rünnaku peatamist 1944. aasta veebruaris, lahinguid Narva ümbruses ja Krivasoos 1944. aasta märtsis-aprillis, olukorda ning meeleolusid rindel ja tagalas 1944. aasta kevadel ja suvel, Punaarmee uut pealetungi Narva all, Auvere ja Sinimägede lahinguid 1944. aasta juulis-augustis ning heitlusi Punaarmeega Lõuna-Eestis 1944. aasta augustis-septembris. Pildimaterjal esitab mitmeid haruldasi fotosid sõjakirjasaatjatest, mis pärinevad valdavalt sõjakirjasaatja Jüri Remmelga arhiivist, ning sõjakirjasaatjate joonistusi.

Professor Edgar Mattisen on rikkaliku dokumentaalse materjali põhjal andnud esmakordselt nii ulatusliku ja tervikliku käsitluse Vene SFNV ja Eesti Vabariigi Tartu rahust 2. veebruaril 1920. Raamatus on näidatud Nõukogude valitsuse ja Eesti töörahva võitlust rahu nimel, V.I. Lenini osa ja tema hinnanguid sellele rahulepingule, iseloomustatud Antandi interventide ja eesti kodanluse poliitikat ning telgitaguseid ja vastuolusid kontrrevolutsiooni leeris, näidatud Eesti kodanlike ja väikekodanlike ringkondade huvitatust ning julgust sõlmida esimesena, hoolimata Antandi keelust, rahu bolševistliku Venemaaga.

Boleslaw Prus (1845-1912) kuulub XIX saj. lõpu väljapaistvamate poola kirjanike hulka. XX dünastia viimase valitseja Ramses XIII liigutavas saatuses annab autor värvirikka pildi Egiptusest kolme tuhande aasta eest. See suur ajalooline romaan on ühtlasi terav süüdistus omaaegsete rahvarõhujate vastu feodaal-kapitalistlikus Poolas.

Teosest „Kehale meeldib tõde” leiab lugeja arvukatel teemadel kirjutatud mõtisklusi, mille teljeks ja üldläbivaks jooneks on suhtumine, et keskendumine üksnes ravimitele, mis suuremalt jaolt on kogu Lääne teaduspõhise meditsiini vundament, ei ole mõistlik lahendus. Selle asemel, et vankumatult vaid ravimitööstust usaldada, peaksime endalt küsima, miks me ei võiks pöörata pilku lihtsalt tervemate elukommete poole ja küsida endilt, kas alternatiivmeditsiin ikka on alati „koll”, kellest tuleb igal juhul hoiduda, või saaksime sealt mõndagi kasulikku üle võtta? Sageli on meis endis peituv jõud suurem, kui arvame: õppigem seda ära tundma ja oma tervise heaks tööle panema...

"Linnupetjas" põimuvad lapsepõlvemälestused ja rahvapärimus, kosmiline ja ajakajaline. Täpses ja kujundirikkas keeles visandatakse ühtaegu teravaid ja tundlikke pilte vaikse ja valju, hääbuva ja vohava, lootusrikka ja lootusetu piirimailt. See on lüüriline ja looduslähedane luule, täis nii keelemõnu kui ka peaaegu aistitavaid lõhnu, maitseid ja värve. Janika Läänemets on avaldanud luulet ja kirjanduskriitikat ERR-i kultuuriportaalis, Loomingus, Müürilehes, Sirbis, Vikerkaares ja Värskes Rõhus. Tema esikkogu "Vihma ja kurbuse maja" ilmus 2022. aastal Värske Raamatu sarjas ja oli nomineeritud Betti Alveri debüüdipreemiale.

Fraasist „win-win“ on saanud klišee, inimsuhtluse ainuke aktsepteeritav paradigma. Me usume, et jagatud õitseng – win-win – on sisukas ja püsiv. Jim Camp on veendunud, et läbirääkimistaktikana on win-win kokkuleppe surm. Olgu seda siis äriasjades, eraelus või kus tahes mujal. Camp ütleb, et win-win on sageli win-lose, kuna õhutab mittevajalikele kompromissidele minemist. Win-win on emotsiooni-, mitte otsusepõhine ja mängib südamele, mitte mõistusele. See ei põhine konkreetsetel printsiipidel, vaid pigem „targa kokkuleppe“ mudrul. Win-win läbirääkimised ei toimu selgel ja sammsammulisel moel ja see on ka üks põhjustest, miks saab tõelises ärimaailmas win-win alati tappa. Paljud, kohe väga paljud nutikad läbirääkijad teavad, et üle laua istuv innukas win-win-läbirääkija on neil kerge saak. Campi raamat paneb lauale süsteemi, mis viib fookuse eesmärkidele ja käitumisele, mida saab kontrollida, ning ütleb selgelt välja: ¤ kui suurt allahindlust tasub tegelikult pakkuda; ¤ kuidas läbirääkimisi paberil skemaatiliselt visandada ja samm-sammult kontrollida; ¤ kuidas tõhusalt reageerida kõigele, mis läbirääkimiste laua taga toimub; ¤ kuidas mitte kunagi lasta end tabada ettevalmistamata; ¤ kuidas naeratus näol minema jalutada, kui seda peaks vaja olema. Maailmas on jõutud paljude heade kokkulepeteni, enne kui Camp oma teooriaga välja tuli. Ometi on jõutud ka väga paljude halbadeni. Ilma Campi süsteemita võib küll kogemata enam-vähem viisaka tulemuseni jõuda, kuid koos selle süsteemiga tulevad lauale määratult paremad lepped. Jim Camp on läbirääkimiste coach ja Coach2100 asutaja, kes osaleb ligi 750 läbirääkimisel aastas. Ta on juhendanud tuhandeid läbirääkimisi enam kui 150 korporatsioonis. Tema süsteemi najal on eri valdkondade inimesed rääkinud läbi tehingute üle enam kui nelja miljardi dollari väärtuses.

"Teine masinate ajastu" on murranguline raamat: see sõelub välja olulise arutelust, mida peetakse tehnoloogiliste muutuste kiiruse ja nendega kaasnevate majanduslike mõjude üle. "Brynjolfsson ja McAfee viivad meid peadpööritavale rännakule kogu maailma novaatorite ja leiutiste juurde. Aga see pole pelgalt huvireis. Autorid kirjeldavad, kuidas need tehnikaimed on sündinud, miks nad on tähtsad ning mis neist edasi saab," tutvustab raamatut Google'i peaökonomist Hal Varian. Maailmas laineid löönud teoses jagavad kaks oma valdkonna teerajajat – Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee – teraselt ja vahedalt selgitusi jõudude kohta, mis peituvad nii inimesi arvutimängus edestava tehisintellekti kui ka isesõitvate autode taga. Kaks mõtlejat paljastavad terava analüüsi käigus jõud, mis korraldavad ümber meie elu ja majandust, ning tutvustavad plaane, kuidas ehitada üles ja jagada õitsengut teisel masinate ajastul.

White’i sõnul alustavad ajaloolased oma tööd sündmuste kroonika koostamisest, mis tuleb organiseerida ühtseks looks. Need on kaks eeletappi enne materjali töötlemist süžeeks, mis väidetavalt väljendab ideoloogiat. Seega on ajalooteos "verbaalne struktuur narratiivse proosajutustuse vormis, mis väidetavalt on minevikustruktuuride ja protsesside mudel või ikoon, et selgitada, millised need olid, neid esindades".

Sotsioloogi vaade viimase poolsajandi arengutele Eesti ühiskonnas ja kultuuris. Raamatu avaosa sisaldab artikleid murrangutest rahvuslikus identiteedis ja kultuuris. Teises osas vaatleb Aili Aarelaid meie nõukogudeaegseid paradokse avaliku elu ja kultuuritegelaste intervjuude kaudu.

 

Mis joogid on sillibub, hippokras, contentement, chaudeau? Nende ja rohkem kui 100 alkoholivaba joogi valmistamise kohta jagab õpetusi keemiamagister Ants Sossi. Raamat ilmus esmakordselt 1930. aastal.

 

Elu on kohtumiste ja lahkumiste ahel, tee sünni ja surma vahel. Nende vahele jääb Saatus, halb või hea... Millal on viimane vaatus, ette õnneks ei tea...

Andres Herkeli teos „Ajalugu on rikas“ käsitleb Eesti poliitilist ja ühiskondlikku ajalugu, peamiselt 20. sajandi alguse ja keskpaiku.

 

Toomas Raudami „minu mina“ jaguneb kaheks – üks Raudam on lugeja („minu“), teine Raudam on looja ja tegija („mina“). Looja ja tegija Raudam võtab lugemiseks ja hindamiseks ainult nn enesekohaseid autoreid ja raamatuid. Raudamit ei huvita niivõrd lugu, kuivõrd see, kuidas seda lugu jutustatakse. Raudam analüüsib meeleldi niisuguste autorite tekste nagu Anthony Burgess, Franz Kafka, Jacques Derrida, Vladimir Nabokov, Marcel Proust, Isaac Bashevist Singer jt., eesti kirjanikest mahuvad sellesse kaunisse dekadentlikku ritta ainult mittedekadendid Karl August Hindrey, Juhan Liiv ja A. H. Tammsaare. Neid autoreid portreteerides joonistub Raudamigi autoportree. – Olev Remsu, Õhtuleht, 26. september 1998

 

See Edgar Rice Burroughsi Romaan seisab küllalt lähedal Tarzani-sarjale. John Clayton, kunagine ahvide Tarzan, ja leedi Greystoke on siin küll kõrvaltegelased, aga seda tähtsam on sündmuspaik – Greystoke’ide rantšo Ekvatoriaal-Aafrikas. Sinna jahti pidama ja seiklusi otsima läinute hulgas on ka Victoria Caster, kes jõuab maavärina läbi tagasi kiviaega, kus ta elab Nat-ulina ürginimese koopaelu.

Kirjanik jutustab kaasahaaravalt tolle aja inimeste ohtuderikkast igapäevaelust, kus elu ja surma piir oli õhkõrn. Siis väriseb maa taas …

 

Raimond Valgre laulude kogumik, laulusõnad koos noodimärkidega.

„Unelmate tänav (Nõmme linnas)“, „Narva valss“, „Aegviidu valss“, „Saaremaa valss“, „Viljandi serenaad“, „Pärnu ballaad“, „Pühapäev Kadriorus“, „Saaremaa polka“, „Ma loodan, et saan sellest üle“, „Hall sõdurisinel“, „Eidekene hella“, „Peagi saabun tagasi su juurde“, „Ei suutnud oodata sa mind“, „Tartu marss“, „Neiukene Toomemäelt (Tartu valss)“, „Muinaslugu muusikas“, „Sinilind“, „Läbi saju“, „Ei tea“, „Veel viivuks jää“, „Vaid sulle kuulub mu süda“, „Mul meeles veel“, „Meloodia“, „Kas mäletad veel?“, „Vaid sina, Niina“, „Erika“, „Tiiu, Tiiu“, „Helmi“, „Riina“, „Blond Aleksandra“, „Keset hoogsat tantsuringi“, „Talverõõmud“, „Kevad südames“, „Õige valik“, „Aasta uus“, „Näkineid (Kolm kalameest)“, „Suudle mind“, „Lohutab mind mu bajaan“, „Kevadmõtted“, „On kevad tulnud taas“, „Kui taevas on kuu“, „Hääd ööd, hääd ööd“, „Kui sul valutab mõnikord süda“, „Suveöö serenaad“, „Kirjake koju“, „Sa ütled mulle „päikene““, „Ah, nii rahutu mu süda“, „Suudlus kuuvalgel“, „See, keda armastasin, kuulub teisele“, „Üksi“, „Su silmist näen ma igal öösel und“, „Sa eile ütlesid „jaa““, „Ma olen liiga halb“, „Joogilaul“, „Naine, kes ei armu“, „Viimne valss“.

 

Eestlaste raske põli on nüüd ametlikult lõppenud, sest „Tõeraamat“ juhatab meid tahes-tahtmata erilise vägevuse poole! Kui Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg oma maailma esimese trükimasina käima tõmbas, tundis ta, et midagi on puudu. Piibli paljundamine oli küll püha ja tore, aga masin oli kuidagi ... avanematu ja igav. Viga oli loomulikult selles, et vanale heale Johannesele ei laskunud õnne trükkida Avanejate „Tõeraamatut“. Nii tema üldiselt geniaalne bisnutt tasapisi ära kärbuski. Eks ta olegi ju loomulik, et tõeraamatulaadne avanemine peab esmalt teoks saama ikka eestlaste ehk Kungla rahva seas.

Spetsialistid kinnitavad, et „Tõeraamatu“ lugejatest 95% tunneb stressi kadumist, jõu taastumist, allergiate hääbumist ning loomulikult intellektuaalset ja meelelist naudingut! Eriliselt õnnelikel lugejatel avanevat käbinääre lausa kahekordselt! Vanarahvas räägib, et kui „Tõeraamat“ kevadisel pööriööl voodi alla peita, sünnib perre lapsi nagu jänestel! Lisaks paljastab hüva trükis selliseid saladusi, et tõenäoliselt peavad siinpool sood tegutsevad salateenistused oma mikrofonid ja räim-tomatis konservid kokku pakkima ja kurvalt kodumaale tagasi vantsima. Näiteks lugu „Eesti Vabariigi eelmised elud“ teeb kõigile selgeks, et siinkandis tüli norida ei maksa ning Malle Läsna Mangi horoskoop teeb tuleviku eriliselt selgeks. Et eestlased ennast kogemata hiinlasteks ei peaks, avaldas Püha Markkus oma revolutsioonilise maausu horoskoobi. ... ja see kõik on vaid jäämäe veepealne osa!

Üks eesti loetumaid huumorisaite Avanejad asutati omal ajal vastukaaluks Telegram.ee „reptiili-uudistele“. Avanejate horoskoop oli 2013 üks loetumaid uudiseid Postimehes (üle 200 000 lugeja).