Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Enne nutitelefone olid meil raamatud, enne raamatuid olid meil joonistused koopaseintel või pühades templites, nende sõnumeid võimendasid nüüdseks kaduma läinud jutud. Kui tead, kuhu taevalaotuses vaadata, näed seal armastust ja reetmist, sõprust ja vaenu, maailma loomist ja selle kadu. Erinevalt ülejäänud maailmast oli taevas puhas ja täiuslik – ideaalne elupaik jumalatele. Taevane aeg rullus lõpututes tsüklites ja ennustas saatust. Kas oleks veel paremat viisi kiigata aja nurga taha tulevikku? "Tähelood" on kultuuriline taevaatlas, mis sisaldab maailma rahvaste seas põlvest põlve edasi antud tähistaeva-muistendeid. Neis lugudes kajastuvad mitte üksnes Vana-Kreeka ja Vana-Rooma müüdid, vaid ka Ameerika, Aasia ja Okeaania põlisrahvaste legendid. Anthony Aveni on astronoomia, antropoloogia ja Ameerika põlisrahvaste uuringute emeriitprofessor Colgate'i ülikoolis ning üks arheoastronoomia ja kultuuriastronoomia rajajaid.

Naine ei saa lõpetada kirjutamist, kuni leiab tapja. Mees ei saa lõpetada lugemist, sest tema on tapja. Eve Black oli kaheteistaastane, kui sarimõrvar, keda kutsutakse Eimidagimeheks – sest uurijatel pole temast sõna otseses mõttes mitte midagi, ei ühtegi jälge –, tappis terve tema perekonna. Ainsa ellujääjana saadab Eve'i ka täiskasvanuna kinnisidee tuvastada tema elu hävitanud mees. Ja ta kirjutab tõestisündinud mõrvaloost raamatu. Supermarketi turvatöötaja Jim Doyle loeb "Eimidagimeest", Eve'i lugu tema perekonda tabanud tragöödiast ja naise püüdlustest mõrtsukale jälile saada, ning iga uue leheküljega tunneb mees suurenevat raevu. Jim ei ole sugugi huvitatud Eimidagimehe kohta kirja pandust. Sest tema ongi Eimidagimees. Jim taipab peagi, kui ohtlikult lähedale on Eve tõele jõudnud ja et naine ei anna alla enne, kuni leiab mõrvari. Tal ei ole valikut, ta peab jõudma esimesena naise peatada … CATHERINE RYAN HOWARD (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda on nimetatud iiri noir'i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaanid "Valetaja tüdruk" ja "Salasilm" (2020). Catherine'i uusim romaan "Eimidagimees" valiti 2020. aastal Iiri viie parima krimiloo hulka.

Käesolev bestseller rajaneb tõsielusündmustel. Kirjanik kujutab meisterlikult sajandi kuulsaimat röövkallaletungi kulda vedavale rongile alates kuriteo leidliku plaani väljatöötamisest kuni jõugu tabamiseni ja kõmulise kohtuprotsessini.

Vistaariamaja mõistatus ; Pappkarbi mõistatus ; Punase ringi mõistatus ; Bruce-Partingtoni mõistatus ; Sureva detektiivi mõistatus ; Kuradijala mõistatus ; Leedi Frances Carfaxi kadumine ; Viimane kummardus

Tänapäeva ameerika krimikirjanduse rajaja Raymond Chandleri kaheksa parimat novelli. Lugude tegevus toimub Lõuna-Californias, need on täis pinget, vägivalda ja tragöödiat, ja igas loos mängivad rolli nii alkohol, tulevahetused kui ka detektiiv, kel on silma naiste jaoks ja terav õiglustunne. Samuti on võimalik ära tunda ühiseid stseene, tegelasi ja jooni Marlowe-romaanidega, mis tegid Chandlerist oma žanri ületamatu meistri või nagu kirjutab Daily Telegraph: "Ta oskab kirjutada nii, et see haarab kaasa juba esimesest lausest. Proosa on napp ja viimistletud: täis elu ja isikupära – pingul nagu võitlusse hüppav tiiger."

Ulmeromaan. Jumal lõi maailma oma näo järgi; inimene asub Jumalat kloonima oma näo järgi; ja see uus Jumal alustab maailma loomist jälle otsast peale, oma näo järgi.

Tuntud Briti koomiku ja kirjaniku David Baddieli meelelahutusliku romaani "Unetus" (Time for Bed) peategelaseks on hilistes 20ndates unetuse all piinlev Gabriel Jacoby, kes ise nimetab ennast igavlevate feministide unelmaks. Noore mehe elu täidavad pornofilmid, hirm komplikatsioonide ees seksuaalelus, jalgpall, teise järgu Ameerika filmid ja ulguma ajav kirg ei kellegi muu kui oma õnnelikus abielus oleva venna naise vastu. Ja mehele, kes väidab, et tema erootilisi eelistusi on kujundanud peamiselt porno, on see iseäranis keeruline olukord, tõepoolest. Seda enam, et ka kõik muu tundub nihu minevat: vend surub tööd peale, ema nõuab pruuti, korterikaaslane läheb hulluks, mängu ilmub vennanaise õde... Suhete koomilises sasipuntras otsustab peategelane lihtsalt aega surnuks lüüa ja leppida külmalt teadmisega, et õnnelikuks ei saa ta ilmselt kunagi.

Seiklusromaan inglise kirjaniku Henry Rider Haggardi (1856-1925) sulest on täis ootamatuid konfliktirikkaid seiklusi, palavat armastust, vapruse imesid ja muud, mis sellele žanrile omane. Kõik see on projitseeritud täpsesse ajaloolisse olustikku -- konkistadooride vallutuste aegsesse asteegi riiki; tegelaste seas ei puudu ka ajaloolised, tegelikult elanud isikud.

Sisukatkend: "Vronski läks konduktori järel vagunisse ja seisatas kupee uksel, et väljuvale daamile teed anda. Seltskonnainimese kogenud vaistuga määras Vronski kohe, ainsa pilgu selle naise välimusele heitnud, ta kuuluvuse kõrgemasse seltskonda. Ta vabandas ja tahtis vagunisse minna, kuid tundis vajadust veel kord teda vaadata - mitte niipalju ta väljapaistva ilu ja selle elegantsuse ja tagasihoidliku graatsia pärast, mis ilmnes kogu ta kujus, vaid just sellepärast, et ta armsa näo ilmes, kui ta möödus Vronskist, oli midagi erakordselt õrna ja hella. Kui Vronski tagasi vaatas, pööras ka daam oma pea. Säravad, tihedate ripsmete tõttu tumedaina paistvad hallid silmad peatusid sõbralikult ja tähelepanelikult Vronski näol, otsekui tunnistades teda, ja pöördusid kohe möödakõndivale rahvajõugule, nagu kedagi otsides. Selles lühikeses pilgus jõudis Vronski märgata mahasurutud elavust, mis mängles ta näol ja tuksles ta säravates silmades ning painutas ta punased huuled vaevu märgatavaks naeratuseks. Nagu oleks mingi üleküllus täitnud kogu ta olemuse, nii et see tahtmatult avaldus kord ta pilgu säras, kord naeratuses."

Sisukord:

Suudlus
Poisikesed
Kaštanka
Preili N. N. jutustus
Pealkirjata
Magada tahaks
Stepp
Ebameeldivus
Tuled
Kaunitarid
Nimepäev
Haigushoog
Kingsepp ja paharet
Kihlvedu
Igav lugu
Gussev
Naised
Duell

Sisukord:

Minu naine
Hüpik
Pärast teatrit
Katkend
Ühe äriettevõtte ajalugu
Pagenduses
Kala armastus
Naabrid
Palat nr. 6
Hirm
Tundmatu mehe jutustus
Volodja suur ja Volodja väike
Must munk
Naiste riik
Rotschildi viiul
Üliõpilane
Kirjanduse õpetaja
Mõisas
Vanemaedniku jutustus
Kolm aastat

"Põhjavalgus" on Raimond Kaugveri seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 15 aastat pärast kirjaniku surma. Tekst on kirjastatud sisuliste muutusteta. See on otse vangilaagrist edastatud poliitvangide sõnum nõukogude riigist igale ausale inimesele maailmas.

Mis tead sa tuulest, mis tead sa tormist, mis tead sa luulest, ideest või vormist - kui hoiad närve ning elad kotis ja otsid värve vaid tindipotist! 1954

Võimatu ülemus + peps assistent = tohutult sädet! Teate küll seda tunnet, kui kohtute kohutavalt nägusa mehega ja teie kõhus hakkavad liblikad lendama? Noh, selline tunne oli ka mul, kui mina, Summer Curtis, nägin esimest korda oma filmitähelikult nägusat ülemust Phin Gibsoni. Olin rabatud! Pean end kokku võtma! Phin võib ju kompu välimusega olla, aga ta jääb alati hiljaks, on läbinisti korratu – minu täielik vastand! Aga kuidagi tekitab ta minus, otsatult korralikus Summeris, soovi oma täiuslikult üles seatud juuksed valla päästa!

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Lev Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme.

Sisukord:

Rünnak.Volontääri jutustus
Metsaraiumine. Junkru jutustus
Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu
Markööri märkmed. Jutustus
Sevastoopol detsembrikuus
Sevastoopol mais
Sevastoopol 1855. aasta augustis
Laul lahingust Mustal jõel 4. augustil 1855. aastal
Tuisk. Jutustus
Kaks husaari. Jutustus
Mõisniku hommik