Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Lemberomaanid kergeks suviseks lugemiseks
Vaata veelSophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.
"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.
Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".
soodukaga
Vaata veelIvan Bunini nimi peaks eesti lugejatele juba tuttav olema, peaaegu kogu tema ilukirjanduslik looming on eesti keelde tõlgitud. Oma raamatutes kirjeldas ta vene külaelu ja vene aadli allakäiku. Tema romaanide klassikaline stiil seob teda pigem 19. sajandi vene suurte kirjanike – Turgenevi, Tolstoi ja Tšehhoviga – kui ta oma kaasaegsete modernistidega. Lisaks romaanidele ja lühijuttudele kirjutas Bunin ka luulet ja oli hinnatud tõlkijana. Pärast Vene revolutsiooni Bunin emigreerus, kuid kirjutas ka paguluses üksnes Venemaast.
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiab lugeja neli romaani: "Küla", "Suhhodol", "Mitja armastus" ja "Arsenjevi elu".
Suure vene nõukogude poeedi Vladimir Majakovski (1839-1930) kaks populaarsemat näidendit. Mõlemad esindavad satiirilist suunda tema loomingus.
""Lutikas" - see on teatrivariatsioon põhiteemale, millest ma olen kirjutanud luuletusi ja poeeme, joonistanud plakateid. See teema on võitlus väikekodanlusega," iseloomustab Majakovski ise asjaomast komöödiat 1929. aastal.
Ja arutleb: "Kuidas meeldib mulle endale see tükk? - Ta meeldib mulle sedavõrd, kuivõrd ta ei meeldi olesklejale. "Pealtnäha olustikuline väikekodanlus kasvab üle politiliseks väikekodanluseks; on rabavalt iseloomulik Majakovski loomingulistele taotlustele, kuidas ta näidendi lõpetab: loomaaias puuris istuv kangelane Prissõpkin pöördub uudishimulike - ühtlasi saalipubliku - poole ja kutsub enda kõrval istet võtma.
Erilaadne "Lutika" drastilisuse kõrval on draama "Saun". Mõeldud teatriagitatsiooniks ja ka protestiks teatri kammerlikkuse, psühholoogitsemise vastu, teatab Majakovski. Mõeldud saunaks bürokratismile, kitsarinnalisusele. Siin on olemas isegi positivne kangelane (lohutuseks nendele, kes "Lutikas" seda ei leidnud), kes kehastab vaba, lennukat mõtet: Tšudakov. Tšudakovi leiutatud ajamasin sümboliseerib sotsialistliku ülesehitustöö tempot.
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Uued tooted
Vaata veelSisukord:
Kuningas Henry Kuues I osa
Kuningas Henry Kuues II osa
Kuningas Henry Kuues III osa
Kuningas Richard Kolmas
Kuningas Henry Kaheksas
Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.
Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.
Sukukielistä riemua = Sugukielisty ihalmuo = Sukukielistä riemuu = Sukulaiskielistä lystiä
Nüüdsel ajal kuuleb üha sagedamini, et eestlased ja soomlased kasutavad omavahelistes vestlustes inglise keelt. Muidugi on seegi üks võimalus, kuid on ka muid. See raamat pakub võimaluse, mis on olnud kasutusel sajandeid: oma emakeele kasutamise mitmekeelse suhtluse vahendina. Teos julgustab eestlasi, soomlasi, karjalasi, meä ja kveeni keele kõnelejaid rääkima oma emakeelt ning selle abil saab alustada lähisugulaskeelte mõistmist ilma tavapäraste keele õpinguteta.
Teame, et paljud eesti ja soome sõnad sarnanevad üksteisega: laev ja laiva. Teised aga mitte: päike ja aurinko. Eksitada võivad samakujulised, kuid tähenduselt erinevad niinimetatud petlikud sõbrad: eesti pulmad on rõõmu allikas, soome pulma ’probleem’ mitte niivõrd − kuid rõõmu toovad nii päikesepaiste kui ka päivänpaiste!
See teos õpetab erinevaid viise, mis aitavad mõista lähedast sugulaskeelt ka siis, kui sõnade vahel puudub sarnasus. Samuti pakub raamat harjutusi nende viiside omandamiseks.
Palju rõõmu sugulaskeelsusest!
Vabadussõjast on palju kirjutatud nii oma vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud eestlaste kui ka punaste seisukohast, kuid siinsete baltisakslaste vaatepunkti on eestikeelses trükisõnas kajastatud väga vähe. Ometi on seegi vaatenurk toimunule olemas ning Eesti ja Läti ala sakslastel oli nendel pöördelistel aegadel täita oma roll. Mõneti aitab nende vaade meil nüüd toona toimunut selgemini mõista.
Eesti- ja lätisakslaste teed läksid neis sündmustes mõnevõrra lahku. Suur osa siinseid baltisakslasi – nii aadlikke kui ka mitteaadlikke – astus Vabadussõja ajal omaenda rahvuslikku väeossa Eesti rahvaväes, Balti pataljoni, ja tegi sõja läbi koos eestlastega. Lätisakslaste enamik astus Balti Landeswehri, mis alustas ja lõpetas oma tee samuti iseseisva Läti armee koosseisus, kuid vahepeale jäi muudki. Nii eesti- kui ka lätisakslaste soov oli siiski hoida oma Heimat’it, kodumaad, bolševike pealetungi eest. Nooruse uljuses ja hulljulguses asusid need enamasti pea poisieas mehed võitlusse oma kodu ja perekonna kaitsel.
See kogumik toob lugeja ette kolme baltisaksa noormehe sõjamälestused, mis näitavad toona toimunut eri nurkade alt. Heinrich von Dehni meenutused Balti pataljoni ratsaeskadroni sõjateest aastail 1918–1920 saavad alguse pataljoni eelkäija, Eesti rahvaväe 5. polgu ratsakuulipildujate komando moodustamisega Rakveres ning päädivad sõja lõpukuudel positsioonilahingutega Narva all. Oswald Hartge, tollal õigusteadusüliõpilane, liitus formeeritava Balti pataljoniga 1918. aasta jõulude eel, enne kui enamlased jõudsid Tartu hõivata, ja tegi selle koosseisus kaasa kogu Vabadussõja. Krahv Alexander Stenbock-Fermor astus Riia reaalgümnaasiumi kõigest kuueteistkümneaastase õpilasena vabatahtlikuna Landeswehri ridadesse ja temal tuli eestlastega kohtuda lahinguväljal kui vastastega.
Ehkki need sõjamälestused on kõigest killukesed baltisakslaste mälestuse kirevas mosaiigis, aitavad need mõista toonaseid meeleolusid, asjaosalisi ja valikuid ning näha nendes noortes meestes mitte meie vihaseid vaenlasi, vaid osalisi meie ühise kodumaa ajaloo olulistes sündmustes.
Pärast raamatu "Born in Lhasa" ("Lhasas sündinud"; Ameerika väljaanne) / "Wheel of Life" ("Eluratas"; India väljaanne) kirjutamist taaselustab pr Namgjal L. Taklha nüüd oma raamatus "Tiibeti naised" Tiibeti naiste kultuurilistesse tavadesse ja traditsioonidesse kätketud elud enne kodumaalt väljarändamist 1959. a.
"Raamat käsitleb Tiibeti naiste teemat, mis võimaldab meil täita Tiibetit ja tiibeti rahvast kujutavates ajalooraamatutes esinevaid lünki."
Norbu Wangtšuk Songtseni Raamatukogu sekretär
"Kaks aastat tagasi ilmus Kõikehõlmava Heaolu Kirjastuselt Austria päritolu parapsühholoogi, paljude budismi-, kristluse- ja müstikateemaliste raamatute autori, Dr. Elmar R. Gruberi "Tiibeti südamest". Drikung Tšetsang Rinpotše elulugu".
Käesolev, Namgjal Lhamo Taklha "Tiibeti naised" on eelnimetatule suurepäraseks järjeks, julgeksin isegi öelda, et sobivaks paralleelseks lugemiseks. Kuna juhuse tahtel on mul olnud õnn kokku puutuda nii Gruberi kui ka "Tiibeti naiste" autori mitmete pereliikmetega, osutub isegi mõnevõrra keeruliseks neist teemadest distantseeruda ning vaadelda kõike erapooletult positsioonilt. Igatahes on need kaks teost otsekui Tsarongide soost kõrge päritolu, väärika abielu ja ülemlaamast venna tõttu oleks Namgjal-la võinud käesoleva raamatu kirjutada hoopiski taevalikest-kuninglikest kõrgustest alla vaadates, aga ei – kirjeldades köitvalt, ent samas ausalt Tiibeti eluolu ja naiste tegemisi, on ta taandanud end üheks neist "tavalistest" naistest."
Köntšok Lhundrup alias Peeter Vähi Drikung Kagjü vennaskonna liige