Tooted
Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja.
Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas.
Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!
Istanbulis kunsti õppiv häbelik noormees Raif ei leia elus oma kohta ja isa saadab ta seepeale Berliini seebitootmist õppima. Esimese maailmasõja järgne Berliin on vaene ja ülemeelik paik, mis on täis loovaid mõtteid, ning Raif leiab seal pidet alles siis, kui näeb moodsa kunsti näitusel ühe daami autoportreed. Lummatud noormehe igapäevased istumised maali ees ei jää märkamata ka kunstnikul ning algab üks türgi kirjanduse kauneimaid lugusid kahe üksildase ja iseseisva hinge teineteiseleidmisest, armastusest ja kaotusvalust.
Traagilise saatusega türgi luuletaja, prosaisti, satiiriku ja ajakirjaniku Sabahattin Ali (1907–1948) Teise maailmasõja alguses sõjaväeteenistuse ajal kirjutatud romaan „Kasukaga madonna“ on just viimastel aastakümnetel tõusnud türgi kõige loetumaks raamatuks. Autori tausta ja uuendusliku romaani sidet Lähis-Ida kirjandustraditsioonidega avab lähemalt Helen Geršman.
Tove Ditlevsen on eesti lugejale tuntud eluloolistel seikadel põhinevate romaanide „Lapsepõlve tänav“ ning „Kopenhaageni triloogia“ autorina. Vähem on teada, et tegu on ka andeka lühilugude kirjutajaga, kelle tekstid jõudsid esmakordselt eesti keelde kogumikuna „Noor tütarlaps saab vanaemaks“. Tegu oli valimikuga kogust „Kevad“, mille 2025. aastal täies mahus lugejate ette toome.
Ditlevseni meisterlikud lühilood torgivad südant ning viivad inimhinge valukohtadesse: adopteeritud poisi pähe, kes tunneb, et on perest kõrvale jäetud, kui perre sünnib „päris oma“ laps; tüdruku kõrvale, kes igal õhtul pisarsilmi ema koju ootab; perekonda, kus otsustatakse oma pattude lunastuseks isale aiakrunt osta, või sellesse kummalisse olukorda, kus me mõnel päeval iseennast ära ei tunne.
Tove Ditlevsen on eesti lugejale tuntud eluloolistel seikadel põhinevate romaanide „Lapsepõlve tänav“ ning „Kopenhaageni triloogia“ autorina. Vähem on teada, et tegu on ka andeka lühilugude kirjutajaga, kelle tekstid jõudsid esmakordselt eesti keelde kogumikuna „Noor tütarlaps saab vanaemaks“. Tegu oli valimikuga kogust „Kevad“, mille 2025. aastal täies mahus lugejate ette toome.
Ditlevseni meisterlikud lühilood torgivad südant ning viivad inimhinge valukohtadesse: adopteeritud poisi pähe, kes tunneb, et on perest kõrvale jäetud, kui perre sünnib „päris oma“ laps; tüdruku kõrvale, kes igal õhtul pisarsilmi ema koju ootab; perekonda, kus otsustatakse oma pattude lunastuseks isale aiakrunt osta, või sellesse kummalisse olukorda, kus me mõnel päeval iseennast ära ei tunne.