Tooted

See, et Johanna Pätsist (1890–1977) saab üks tuntumaid eesti naistegelasi möödunud sajandi esimesel poolel, aimdus juba siis, kui ta vaimustus 1905. aasta revolutsiooni sündmustest ja kui ta gümnaasiumi viimase klassi õpilasena kihlus kunstiõpetaja Voldemar Pätsiga, kellega abiellus 1910. aastal. Pätside suure pere liikmena tuli tal näidata oma perenaisevõimeid, kuid loobuda ka edasiõppimisest Peterburis Bestuževi kõrgematel tütarlaste kursustel matemaatika fakulteedis. Johanna Päts hakkab siiski õpetama matemaatikat Tallinna koolides. Temast saab Tallinna linnavolikogu liige, Asutava Kogu liige, Eesti Naisliidu üks aktiivsemaid tegelasi, kelle sooviks on, et naine peab end teostama mitte ainult kodus, vaid ka ühiskondlikus elus.

"Kolm naist" on sõjaeelse tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia. Teine osa triloogiast.

Triloogia käesolevas, teises osas on Jaan Järvalase elu keerdkäikude taustaks ülemaailmse majanduskriisi jõudmine Eestisse ja selle ületamine, vapside liikumine, esimene Vene okupatsioon ja Saksa okupatsiooni algus.
Kirjanik annab ausa ja tavapärasest intiimsema pildi oma kaasaegsete elust ja mõttemaailmast.

"Kolm naist" on sõjaeelse Eesti tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia. Triloogia kolmas osa.

Romaanis "Viktooria" jälgib autor suure soojuse ja kaasaelamisega peategelase Jaan Järvalase ja tema perekonna saatust Saksa okupatsiooni aegses Eestis, vastupanuliikumist, Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse loomist ning neid põhjusi, mis viisid kodumaalt lahkumiseni 1944. aasta sügisel.

Voldemar Päts sündis Olga ja Jakob Pätsi perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne. Voldemar Pätsist sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just tema oli Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor. Koos oma venna Konstantiniga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti" väljakuulutamisega. Voldemar Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana.

Rikkaliku fotomaterjaliga paeluv mälestusteraamat, kus autor kirjeldab elu Tallinnas Eesti vabariigi ajal enne Teist maailmasõda, sõja ajal ja Nõukogude okupatsiooni alguses. Värvikalt on kujutatud tollase Tallinna ärielu, kuid et autor liikus ka kultuuriringkondades, siis võib raamatust leida huvitavaid seiku Marie Underi, Artur Adsoni, Johannes Aaviku ja teiste tolleaegsete kultuuriinimeste elust. See haaravalt kirja pandud raamat äratab ellu tükikese jäädavalt kadunud maailmast.

2., täiendatud trükk