Tooted

Österlenis on südasuvi ja Degeberga suur antiigilaat hakkab hoogu sisse saama, kuid väravad on vaevalt lahti tehtud, kui külastajaid vapustab kurikuulsa antiigikaupmehe jõhker mõrv. Kriminaalkomissar Peter Vinston kavatseb peagi Stockholmi naasta, sellest hoolimata segatakse teda keerulisse uurimisse. Tema kolleeg Tove Esping näeb Simrishamni politseis oma positsiooni hoidmiseks kõvasti vaeva, Vinstoni sekkumisse ei suhtu ta seepärast ülearu rõõmsalt.Sel ajal, kui kummaline paar mõrva uurib, valmistub kogukond antiigisaate salvestuseks Gärsnäsi lossis. Vinston ja Esping taipavad peagi, et antiigimaailm kubiseb ekstsentrilistest inimestest, vanadest konfliktidest ja erakordselt raskesti lahendatavatest mõistatustest. Küsimus on vaid selles, kes on valmis eriti hinnalise eseme nimel tapma."Antiigikaupmehe surm" on Anders de la Motte ja Måns Nilssoni kiidetud krimisarja "Österleni mõrvad" teine osa. Sarja esimene raamat "Maakleri surm" ilmus 2021. aastal ja võeti lugejate poolt väga soojalt vastu.

Esimene "Eesti köögi" raamat ilmus 2003. aastal Harri Ilveselt ja Lia Virkuselt ning on olnud müügil siiani. Saabunud on aeg uue raamatu jaoks, mis kannab pealkirja "Ehe Eesti köök". Aastaaegade järgi kokku pandud raamatusse on kogutud kolme naise lemmikretseptid. Ikka sellised, mida eestlased armastavad.Igal kevadel on meie lemmikuteks esimesed kevadekuulutajad rabarberikoogid, karulaugupesto ja muu roheline ja värske. Suvel naudime soolakurke, värskeid kartuleid ja kodujuustukastet heeringaga, küpsetame kodujuustupannkooke maasikatoormoosiga ja muid hõrke marjakooke. Sügis toob kaasa oma annid – seened, õunad ja ploomid. Pannakse podisema pajaroad ja praetud räim on taas eesti köögis aukohal. Talvel ei saa keegi ilma hapukapsa, seaprae ja süldita. Ka eesti köögi klassika nagu singirullid, kartulisalat, täidetud munad ja kiluleivad on pea igal eestlase peolaual.Selle kauni eesti- ja ingliskeelse kinkeraamatu kaante vahelt leiadki kõik nimetatud road ning veel palju–palju muud kodust ja head.

Diplomaadi töö on huvitav ja mitmekesine. See hõlmab palju reisimist ja mitmeaastaseid välislähetusi. See raamat räägibki just ühest sellisest lähetusest, nelja aasta pikkusest elulõigust Oslos. Aga seda mitte diplomaadi, vaid temaga kaasas oleva abikaasa pilgu läbi. Milline tundub elu Norra pealinnas kõrvaltvaatajale, mida saatkonnas tegelikult tehakse ja mida on vaja selleks, et olla üks korralik koduperemees? "…Oot-oot. Seda juttu ma juba kuulsin! Ja tõepoolest, laevagiid jutustas täpselt sama lugu, mida ta reisi esimesel kolmandikul oli teinud. Ei hakka siinkohal pinevust üleval hoidmagi ja ütlen kohe ära, et kolmas kolmandik ei erinenud eelnevast kahest. Sel hetkel puges mu hinge kahtlus, mis järgnevate päevade, nädalate ja kuude jooksul leidis paraku ainult kinnitust: Oslo on üks äraütlemata igav linn." Kas tõesti? Otsustage ise.