Tooted
Oratoorium üheteistkümnes laulus. Sisaldab laule:
- Laul platvormist
- Laul laagrist
- Laul kiigest
- Laul ellujäämise võimalikkusest
- Laul Lili Tofleri surmast
- Laul unteršaarfüürer Starkist
- Laul mustast seinast
- Laul fenoolist
- Laul punkriblokist
- Laul tsüklon B-st
- Laul lõõmavaist ahjudest
Seekord pole põgeneda kuhugi... Pole ühtki peidupaika... Pole pääseteed mehe surmavast mängust... See mees on tapjatest kohutavaim: halastamatu, salakaval, karismaatiline... Tal on vahendid, et saada kõik, mida ta vähegi tahab. Ja üle kõige tahab ta Elena Kylerit. Täpsuslaskjaks koolitatud Elena ei vaja kedagi, ta on saanud alati ise hakkama. Ent nüüd leiab ta end põgenemast hädaohtliku mehe eest ja palumas abi teiselt... Sean Galenil pole illusioone. Ta teab, et üksnes meeleheide sunnib Elenat tema abi vastu võtma. Meeleheide, mida tunneb pisipoega psühhopaadi eest päästa üritav ema. Peagi järgnevad nende põgenemisele jubedad mõrvad... Siis jõuab kätte lõppvaatus, kus meisterlik mõrtsukas kavandab Elena jaoks ülima reetmise. Alles pärast seda kavatseb ta võtta ainsa asja, mis naisele on jäänud -- ta elu...
Erich Maria Remarque sai maailmakuulsaks 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta". 1931. aastal ilmunud "Tagasitee" on otsekui ühenduslüli selle sõjaromaani ning 1956. aastal avaldatud "Musta obeliski" vahel. Esimesest maailmasõjast naasnud noored mehed otsivad tagasiteed eraellu, paljud neist ei oska uute oludega kohaneda. Nagu elus ikka, on neid, kes elavad igal ajal nagu kalad vees, ja teisi, kes ei suuda kuidagi kohaneda. Kohanemisraskuste kirjeldus ulatub mahedast huumorist traagikani. Lugeja leiab "Tagasitees" mõndagi, mis on tuttav "Mustast obeliskist". Tegevustik toimub ilmselt ühes ja sessamas linnas, on ühiseid tegelasi, on mõlemas romaanis korduvaid tegevusmotiive.
Pikakasvuline ja sire Selena McCaffrey paneb inimesed endale tänaval järele vaatama... ja peidab hõlma all mõrvarinuga. Teises elus oleks Selena valinud kunstnikukarjääri, kuid lapsepõlves paiskas saatus ta võitlusse elu eest ning usaldusväärne isakuju viis ta kuritegelikule teele. Nüüd tahavad föderaalse juurdlusbüroo agendid, et Selena hakkaks nende heaks tööle. Tema ülesanne on hävitada kuritegelik impeerium, mida juhtis tema kaitsja ja õpetaja. Aga topeltelu elamine ähvardab lõhkuda ainsa tõelise armusuhte, mis Selenal iial olnud -- tema kallim on aus Tulsa politseinik. Ülesanne viib Selena kõrgete panusteni, kus elu on täis petmist ja šokeerivat vägivalda. Ohust ümbritsetuna jõuab Selena järjest lähemale kõhedust tekitavale tõele oma minevikust ning mõistab, kui sügavale tuleb veel kaevuda... et pääseda eluga.
Üks mõttetu mõrv. Üks särtsuv seiklus. Clare Westbrook on ellujääja tüüp, kes pani püsti oma advokaadipraksise puhtalt tahtejõu ja ootamatu päranduse najal. Nüüd on Clare, kandes oma armsama Tony Sonterra last, läinud välja suurima riski peale: ta ütles "jah" mehe abieluettepanekule ning otsustas maha matta oma eluaegse pühendumise foobia. Miks siis voolab hirm tema soontes ja kummitab tema unenägudes? Sonterra on töölt vabastatud, et ta saaks lahkuda Phoenix'ist ning kolida Arizona väikelinna, et asendada seal linnakese kaduma jäänud politseiülemat ning võtta sihikule kõrbes tegutsevate kurjategijate-tapjate kamp. Clare on valmis mehe kõrvale jääma, kuid tema kihlatu pole ainus, kes ohuga mängib: prokuratuuri erakorralise uurijana sööstab Clare võiduajamisse, et leida kadunud laps, kelle ema mõrvati. Keevaline tagaajamine seab ohtu Clare'i ja ka tema sündimata lapse turvalisuse. Kohas, kus saladustel pole kuhugi peituda, võib Clare'i helge tuleviku lootus kaduda ainsa silmapilguga. . . .
Kui Napoleon Bonaparte'i peetakse kõigi aegade kuulsaimaks prantslaseks, siis Voltaire on kindlapeale kõigi aegade kõige targem prantslane. On isegi neid, kes peavad 18. sajandit Voltaire'i (1694-1778) sajandiks. Voltaire'i ilukirjanduslikust loomingust paeluvad tänapäeva lugejat eelkõige tema filosoofilised muinasjutud, mis mõeldud lugemiseks täiskasvanuile.
"Europeia" kogumik sisaldab Voltaire'i kaht kuulsamat muinasjuttu: "Zadig" ja "Candide". Enne lugema asumist oleks vist kasulik teada, et esimene sõna tähendab araabia keeles "saatust", sõna candide tähendab aga prantsuse keeles "süütukest, lihtsameelset". Tore oleks, kui ka meie, põhjamaa karge rahvas, oma surmtõsiste probleemide juures maailma asju niisama elurõõmsalt lahkaksime. See oleks peaaegu võimalik, kui vähemalt Voltaire'i need kaks muinasjuttu keskkooli kohustuslikuks lektüüriks kuulutataks.
- Lauri Leesi