Tooted

Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.

Eva-Lottaliku õhinaga jutustab autor värvikirevast elust Hawaiil – konkureerimisest tööturul, salajasest ronimisest ülikõrge mäe tippu (see oli rangelt keelatud), koerasuurusest prussakast köögiseinal ja õõnsast enesetundest enne langevarjuhüpet. Aga eelkõige muidugi imekaunitest randadest, kapsaussirohelistest palmidest, soojast suvetuulest ja sellest, kui mahlased peavad olema mangod.

Ariel ja Sara ei kujutanud ette, et nende südikas katse teineteise nahas olla võib sellise pöörde esile kutsuda. Eluaegsed kirjasõbrad, kelle välimus on täiesti sarnane, kohtuvad esimest korda kahekümnesena ja sukelduvad identiteedi vahetamise hulljulgesse seiklusse. Lõunaosariigi iludus Ariel on otsustanud võita ühe mehe südame, kes ei teagi tema olemasolust, samal ajal kui Sara ihkab ränka rabelemist seljataha jätta ja maitsta head elu, millest saatus on ta ilma jätnud. Aga Põhja-Carolinas kenas Arundelis ei ole miski nii, nagu näib, kaasa arvatud hädaohud, mis ümbritsevad nende uut, unelmate elu, kui sügavaimad hirmud ning pimedaimad saladused ja reetmised tulevad päevavalgele....

Darby Lane ja Russell Gunn on olnud lahutamatud sõbrad alates lapsepõlvest Hoburauas, imelise Baton Rouge'i Ameerika lõunaosariikide mugavuses ja lapsepõlve toreduses, nad jäävad sõpradeks ka koolis ja pärast kooli. Siis juhtub aga see, mida keegi ennustada ei suuda – traagiline õnnetus võtab Russellilt elu ja Darby maailm puruneb. Täielikult meelt heites naaseb Darby Hoburauda ja klammerdub ainsate perekonnaliikmete külge, kes teda on kasvatanud: oma kolme riukaid täis ja värvika loomusega tädi külge. Paranemise pikk teekond saab alguse, kui Darby hakkab Russi venda Beni täiesti uutmoodi pilguga vaatama... Järsku tärkab leina asemele armastus ja Darby saab ülesande, milles tädid teda aitavad – Ben tuleb kokku viia oma isaga, kellest ta on võõrdunud – kui neil vaid õnnestub läbi näha Beni kasuema karjeristiplaanidest. Tuletades meelde seda õrnust ja kannatlikkust, millega ta müügiks nukumaju ehitab, hakkab Darby kaotatud maailma asemele uut looma – ja mõistab, et tõeline armastus võidab kõik.

Julgus ei tähenda seda, et hirmu polekski, ütleb Osho. Vastu pidi, hirm on täiesti olemas, aga inimene julgeb hirmuga silmitsi seista. Selles raamatus antakse ülevaade, kust hirmud alguse saavad, kuidas oma hirme mõista ja kust leida julgust neile vastu astumiseks. Osho arvab, et elu ebakindlus ja muutlikkus tulevad inimesele hoopis kasuks – need peaksid meid rõõmustama. Meil pole vaja harjumuspärastest asjadest kinni hoida, vaid võtta ootamatuid olukordi seiklustena, süvendades sellega iseenda ja ümbritseva maailma mõistmist.

Oratoorium üheteistkümnes laulus. Sisaldab laule:

• Laul platvormist
• Laul laagrist
• Laul kiigest
• Laul ellujäämise võimalikkusest
• Laul Lili Tofleri surmast
• Laul unteršaarfüürer Starkist
• Laul mustast seinast
• Laul fenoolist
• Laul punkriblokist
• Laul tsüklon B-st
• Laul lõõmavaist ahjudest

Käesolev teos on palju lustakam ja otsekohesem, kui teised samalaadsed raamatud. Seksist siin juba puudu ei tule. Aga Stella sellest paraku osa ei saa. Peale selle on tal mõningad puudused. Ta on kolmekümnendate vales pooles, üksikema ning tema prantslaslik kuumaverelisus paneb täiskasvanud mehed kahvatama. Pole ka ime, sest kutid, kellega ta kohtamas käib, on kas eemaletõukavalt valgete hammastega solaariumi püsikliendid, kel püksiaugud kummaliselt punnitamas või kiilanevad ja vestlemisvõimetud paksukesed. Neist esimestel on kodus mustast satiinist voodilinad, teistel aga... abikaasad. Mida peaks üks tüdruk ette võtma? Sisustades aega Londoni poliitiliselt kõige korrektsemas beebikoolis käimise ning oma allüürnik Frankilt lantimisnippide kogumisega, on ta hakanud tõsiselt kahtlema, kas tal eales veel tekib võimalusi kellegagi voodit jagada. Stellat võiks pidada üksikemade Bridget Jones'iks. Hõrgu huumori ja lõbusa vaimukusega maitsestatud raamat libiseb alla sama sujuvalt, kui sidrunisuflee.

Seekord pole põgeneda kuhugi... Pole ühtki peidupaika... Pole pääseteed mehe surmavast mängust... See mees on tapjatest kohutavaim: halastamatu, salakaval, karismaatiline... Tal on vahendid, et saada kõik, mida ta vähegi tahab. Ja üle kõige tahab ta Elena Kylerit. Täpsuslaskjaks koolitatud Elena ei vaja kedagi, ta on saanud alati ise hakkama. Ent nüüd leiab ta end põgenemast hädaohtliku mehe eest ja palumas abi teiselt... Sean Galenil pole illusioone. Ta teab, et üksnes meeleheide sunnib Elenat tema abi vastu võtma. Meeleheide, mida tunneb pisipoega psühhopaadi eest päästa üritav ema. Peagi järgnevad nende põgenemisele jubedad mõrvad... Siis jõuab kätte lõppvaatus, kus meisterlik mõrtsukas kavandab Elena jaoks ülima reetmise. Alles pärast seda kavatseb ta võtta ainsa asja, mis naisele on jäänud -- ta elu...

Sam Mendenhall on mees, kes tuleb elusana välja vaenlase piiramisrõngast ja saab kurikaelad kätte, ilma et ükski närv liiguks. Nüüd on dessantvägede sõdurist saanud väikelinna konstaabel, ülesandeks kinni nabida salapärane isik, kes varastab kõike, alustades kardinatest ja lõpetades pähklivõiga. Käkitagu, kas pole? Ent kui Simonite kadunud tütar Beth jõuab tagasi Heart Lake'i, on kurikael endiselt vabaduses. Korraga seisab Sam silmitsi vastupandamatu naisega, kes jättis ta kuusteist aastat tagasi maha. Beth ise on taas sisse võetud politseimundris südametemurdjast, kelle käes purunes aastate eest ka tema süda. Kui veidratele vargustele hakkavad lisanduma süngemad lood, peab Beth vastu enda tahtmist varjuma majas, kus kord sai alguse nende kahe armastus. Beth on sunnitud oma saatuse Sami hoolde usaldama. Ja kuigi viimane on ametis naise elu kaitsmisega, loodab ta kuulda naise suust kolme sõna...

Trixie Stone on neljateistkümneaastane ja esimest korda armunud. Isa jumaldab teda, Trixie on hea õpilane, koolis populaarne, ning ta peab Daniel Stone’i kangelaseks. Kuni ta maailm variseb ühel vägivallahetkel kokku, ning kõik, mida Trixie endast ja oma perekonnast on uskunud, tundub olevat vale ja pettus. Daniel Stone on olnud viisteist aastat tasakaalukas leebe mees, kes joonistab kodus koomikseid ja hooldab Trixie’t, tema naine Laura on kohalikus kolledžis õppejõud, kes peab loenguid Dante "Põrgust". Ent aastaid tagasi oli Daniel sootuks teine inimene. Kui ta kasvas eskimokülas ainsa valge lapsena, pilgati teda halastamatult nahavärvi pärast. Ta õppis kaklema, varastama, jooma, röövima, ning põgenes lõpuks Alaskalt. Perekonnaisana hindas ta väärtused ümber, joonistas oma raevu koomiksiraamatutesse ja mattis maha mineviku... kuni teatud hetkeni...

Miski ei purusta sidet ema ja tütre vahel, isegi mitte tõde. Deborah Monroe sõidab koos tütre Grace'iga peolt koju, kui nende auto ette jookseb pimedas üks mees. Autot juhtis Grace, aga Deborah saadab ta enne politsei saabumist koju, olles otsustanud süü õnnetuse põhjustamises enda peale võtta. Tema otsusest kasvab välja pettus, mis ähvardab lõhkuda ema ja tütre vahelise sideme.

Maailmakuulus teadlane, looduskaitsja ja rännumees jutustab oma järjekordsest reisist Mustale Mandrile koos poja Michaeliga.

Anna pole haige, aga võiks sama hästi olla. Kolmeteistkümnendaks eluaastaks on ta üle elanud lugematuid operatsioone, vereülekandeid ja süste, et tema vanem õde Kate saaks võidelda leukeemiaga, mis on teda lapsepõlvest peale vaevanud. Eostamiseelse geneetilise diagnoosi tulemusena sündinud Anna loodi Kate’ile luuüdidoonoriks – elu ja roll, mida Anna kunagi pole kahtluse alla seadnud… kuni tänaseni. Sarnaselt enamiku teismelistega hakkab Anna huvi tundma, kes ta tegelikult on. Aga erinevalt enamikust teismelistest on ta end alati määratlenud oma õe kaudu – ja Anna teeb otsuse, mis enamiku jaoks tundub mõeldamatu, otsuse, mis rebib tema perekonna koost ja millel võivad olla saatuslikud tagajärjed tema armastatud õe jaoks. "Oma õe hoidja" uurib, mida tähendab olla hea lapsevanem, hea õde, hea inimene. Kas on moraalselt õige teha kõik võimalik lapse elu päästmiseks, isegi kui see tähendab teise lapse õiguste rikkumist? Kas otsing oma tõelise mina leidmiseks on seda väärt, et endast halvemini arvama hakata? Kas järgida oma südant või lasta teistel end juhtida?

Iiri kirjanik John Banville on võtnud oma särava stiiliga raamatu aluseks Cambridge'i spioonide tegevuse, eriti aga Anthony Blunti elu. Tema tegelane Victor Maskell paljastatakse, kui ta on seitsmekümne aastane ja põeb vähki. Raamat kujutab endast tema monoloogi, mille käigus ta püüab leida vastust sellistele küsimustele, nagu: mille nimel on ta oma elu ohverdanud, kes ta üldse on, kas ta elu ongi olnud üksnes näivus. Tegemist on haarava ja suurepäraselt üles ehitatud romaaniga ühe mehe reeturlikkusest, armastusest, kunstist, 1930. ja 1940. aastate boheemlikest liialdustest ning oma minevikuga leppimisest. Ühe mehe elu kaudu on antud pilt ka kogu ajastust ja briti tolleaegsest ühiskonnast.

Erich Maria Remarque sai maailmakuulsaks 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta". 1931. aastal ilmunud "Tagasitee" on otsekui ühenduslüli selle sõjaromaani ning 1956. aastal avaldatud "Musta obeliski" vahel. Esimesest maailmasõjast naasnud noored mehed otsivad tagasiteed eraellu, paljud neist ei oska uute oludega kohaneda. Nagu elus ikka, on neid, kes elavad igal ajal nagu kalad vees, ja teisi, kes ei suuda kuidagi kohaneda. Kohanemisraskuste kirjeldus ulatub mahedast huumorist traagikani. Lugeja leiab "Tagasitees" mõndagi, mis on tuttav "Mustast obeliskist". Tegevustik toimub ilmselt ühes ja sessamas linnas, on ühiseid tegelasi, on mõlemas romaanis korduvaid tegevusmotiive.

Raamat tutvustab merepõhjal kasvavaid taimi, annab ülevaate nende levikust ja iseloomustab Eesti rannikumerd kui taimede elukeskkonda. Põhjalikumalt vaatleb autor Läänemeres enamlevinud taimekooslusi ning muutusi, mis neis inimtegevuse mõjul toimunud. Ülevaate saab ka meretaimede kasutamisest. Mõeldud kõigile taime- ja merehuvilistele, sobib hästi käsiraamatuks ja abimaterjaliks bioloogiaõpetajale ning bioloogia eriala üliõpilastele.

Luuletaja Paul-Eerik Rummo poeetiline näidend "Tuhkatriinumäng" võtab värvikas teatraalses vormis kokku autori põlvkonna elu- ja tõeotsingute ängistuse, vürtsitades seda absurdihuumori ja iroonilise optimismiga. Näidend toetas uue laadi läbimurdu eesti teatris ja eesti dramaturgia läbimurdu maailmalavadel.

Palm Springsis kasvades unistas Pandora asjadest, mida see väike kõrbelinn talle pakkuda ei saanud. Ta igatses millegi lõbusama, glamuursema, rahuldustpakkuvama järele – nagu ta onu elu Hollywoodi agendina. Kui soovid täituksid, siis oleks ta seal… Ja ühtäkki antakse Pandorale võimalus. Onu sureb ootamatult ja jätab Pandorale oma agentuuri. Koos lapsepõlve kallima Garyga raputab ta kõrbeliiva jalgadelt ja suundub Los Angelesi. Kuid väikesel Palm Springsi tüdrukul on Hollywoodi kohta palju õppida, eriti just kulissidetaguse karmi maailma kohta. Ta pöördub abi saamiseks onu ilusa noore assistendi poole. Ent terava mõistusega karismaatilisel Loril on oma isekad ja kättemaksuhimulised plaanid. Ta õhutab Pandora huvi rivaalagentuuri põneva omaniku vastu, sellest süütust kiindumisest kasvab hukutav kinnisidee. Ja kui Pandora armub kirglikult kaskadööri, ootab seda armastuskolmnurka ees katastroof…

Pikakasvuline ja sire Selena McCaffrey paneb inimesed endale tänaval järele vaatama... ja peidab hõlma all mõrvarinuga. Teises elus oleks Selena valinud kunstnikukarjääri, kuid lapsepõlves paiskas saatus ta võitlusse elu eest ning usaldusväärne isakuju viis ta kuritegelikule teele. Nüüd tahavad föderaalse juurdlusbüroo agendid, et Selena hakkaks nende heaks tööle. Tema ülesanne on hävitada kuritegelik impeerium, mida juhtis tema kaitsja ja õpetaja. Aga topeltelu elamine ähvardab lõhkuda ainsa tõelise armusuhte, mis Selenal iial olnud -- tema kallim on aus Tulsa politseinik. Ülesanne viib Selena kõrgete panusteni, kus elu on täis petmist ja šokeerivat vägivalda. Ohust ümbritsetuna jõuab Selena järjest lähemale kõhedust tekitavale tõele oma minevikust ning mõistab, kui sügavale tuleb veel kaevuda... et pääseda eluga.

Messi Ronaldo vastu, Kataloonia Kastiilia vastu, rahvas riigi vastu, vabadus Franco fašismi vastu. Hispaania jalgpall, see on märksa rohkem kui hiilgavad mänguoskused, kirglikud fännid ja planeedi parimad meeskonnad. Ajaloolane ja jalgpalliekspert Sid Lowe on teinud seda raamatut kirjutades arvukalt intervjuusid kahe Hispaania tippklubi, Real Madridi ja Barcelona endiste ja praeguste mängijate, treenerite ning teiste töötajatega. Raamatus kirjeldab ta nende kahe klubi suure vastasseisu ajalugu ja selle pöördelisi hetki. Kohati jääb lugejal hing kinni – nii elavad on mänguhetkede kirjeldused ja nii suured on inimlikud draamad, mis leiavad aset riietusruumis. See on raamat neile, kes armastavad jalgpalli. Samuti neile, kes soovivad paremini mõista Hispaaniat.

Üks mõttetu mõrv. Üks särtsuv seiklus. Clare Westbrook on ellujääja tüüp, kes pani püsti oma advokaadipraksise puhtalt tahtejõu ja ootamatu päranduse najal. Nüüd on Clare, kandes oma armsama Tony Sonterra last, läinud välja suurima riski peale: ta ütles "jah" mehe abieluettepanekule ning otsustas maha matta oma eluaegse pühendumise foobia. Miks siis voolab hirm tema soontes ja kummitab tema unenägudes? Sonterra on töölt vabastatud, et ta saaks lahkuda Phoenix'ist ning kolida Arizona väikelinna, et asendada seal linnakese kaduma jäänud politseiülemat ning võtta sihikule kõrbes tegutsevate kurjategijate-tapjate kamp. Clare on valmis mehe kõrvale jääma, kuid tema kihlatu pole ainus, kes ohuga mängib: prokuratuuri erakorralise uurijana sööstab Clare võiduajamisse, et leida kadunud laps, kelle ema mõrvati. Keevaline tagaajamine seab ohtu Clare'i ja ka tema sündimata lapse turvalisuse. Kohas, kus saladustel pole kuhugi peituda, võib Clare'i helge tuleviku lootus kaduda ainsa silmapilguga. . . .

Kui Napoleon Bonaparte'i peetakse kõigi aegade kuulsaimaks prantslaseks, siis Voltaire on kindlapeale kõigi aegade kõige targem prantslane. On isegi neid, kes peavad 18. sajandit Voltaire'i (1694-1778) sajandiks. Voltaire'i ilukirjanduslikust loomingust paeluvad tänapäeva lugejat eelkõige tema filosoofilised muinasjutud, mis mõeldud lugemiseks täiskasvanuile.

"Europeia" kogumik sisaldab Voltaire'i kaht kuulsamat muinasjuttu: "Zadig" ja "Candide". Enne lugema asumist oleks vist kasulik teada, et esimene sõna tähendab araabia keeles "saatust", sõna candide tähendab aga prantsuse keeles "süütukest, lihtsameelset". Tore oleks, kui ka meie, põhjamaa karge rahvas, oma surmtõsiste probleemide juures maailma asju niisama elurõõmsalt lahkaksime. See oleks peaaegu võimalik, kui vähemalt Voltaire'i need kaks muinasjuttu keskkooli kohustuslikuks lektüüriks kuulutataks.

- Lauri Leesi